Koduloomade passiivne suitsetamine
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
Koduloomade passiivne suitsetamine on protsess, mille käigus loomad hingavad sisse hõõguva sigareti suitsu või suitsetaja enda väljahingatavat suitsust õhku.
Sigaretikonide jäätmed ei ole ainult inetu, vaid allaneelamisel võib see olla loomade tervisele ohtlik. Sigaretikonisid visatakse tavaliselt randa, tänavale, parki ja mujale, kus kodu- ja metsloomad võivad viibida allaneelamise ohule.
Sigaretid sisaldavad umbes 4000 kemikaali, millest umbes 50 on kantserogeensed[1]. Paljud neist on tubakakasvatuses kasutatud herbitsiidid, ininsektitsiidd, fungitsiidid ja näriliste tõrjevahendid, maitsestajad ja sigareti põlemiskiiruse reguleerijad. Ka tubaka niiskuse hoidmiseks lisatakse niisutajaid. Neid peetakse ohutuks, kui tarbitakse "toiduna", aga mitte põletamisel ja seejärel tarbimisel. Sigareti hõõgumisel satuvad keskkonda raskmetallid, nikotiin ja etüülfenool vees.
Teateid nikotiini allaneelamisest koduloomadel on vähe. Allaneelamine võib põhjustada liigset süljeeritust, erutust, värinat, oksendamist, koordinatsiooni puudumist, nõrkust, krampe, hingamispuudulikkust ja isegi surmi[1].
Loomaomanike suhtumine suitsetamisse kodus[muuda | muuda lähteteksti]
Uuringu eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
2008. aastal viidi läbi uuring, et selgitada välja, kuidas suhtuvad lemmikloomaomanikud kodus suitsetamisse. Uuringus osales kokku 3293 täiskasvanud omanikku. Peamised tulemusnäitajad olid lemmikloomaomanike ja nende kooselukaaslaste suitsetamiskäitumine; lemmikloomaomanike kodudes suitsetamise eeskirjad; ja passiivse suitsetamise ohtude kohta teabe mõju omanikele.
Tulemus[muuda | muuda lähteteksti]
Vastajatest 21% olid praegu suitsetajad ja 27% osalejatest elas koos vähemalt ühe suitsetajaga. Lemmikloomaomanikud, kes suitsetavad teatasid, et teave lemmikloomade passiivse suitsetamiseiga kokkupuute ohtude kohta motiveeriks neid suitsetamisest loobuma (28,4%) ja paluks inimestel, kellega nad koos elavad, suitsetamisest loobuda (8,7%) või mitte suitsetada siseruumides (14,2%). Lisaks ütlesid mittesuitsetavad lemmikloomaomanikud, kes elavad koos suitsetajatega, et selle teabe saamisel paluksid nad inimestel, kellega nad koos elavad, suitsetamisest loobuda (16,4%) või mitte suitsetada siseruumides (24,2%). Umbes 40% praegustest suitsetajatest ja 24% mittesuitsetajatest, kes elavad koos suitsetajatega, märkisid, et nad oleksid huvitatud suitsetamise, suitsetamisest loobumise või SHS-i kohta teabe saamisest[2].