Kodanikesaal

Allikas: Vikipeedia

Kodanikesaal on Tallinna raekoja teise korruse – peakorruse – kõige suurem ruum. Diele-dornse süsteemi kohaselt täidab kodanikesaal diele ehk kütmata eeskoja rolli. Eeskoda (vorhus) oli ka kodanikesaali algne nimetus. Kodanikesaal on kunstiajalooline termin, mis pärineb alles 19. sajandi publikatsioonidest.[1]

Raekoja peasissekäigust viib trepp otse üles kodanikesaali. Saali põhjaseinas asub viis kõrget ristkülikukujulist tinaraamidega akent, mis avanevad raekoja esisele platsile. Lõunaseinas asub kaks akent, mis avanevad raekojatagusele Raekoja tänavale. Et tegemist on n-ö hoovipoolsete akendega, on need tunduvalt väiksemad, kuid asetsevad piisavalt kõrgel, et püüda päikesevalgust üle ümbritsevate majade katuste. Lääneseinas asub kaks veidi suuremat akent. Seega on kodanikesaalis kokku 9 akent, mis muudavad ruumi väga valgusküllaseks, avarust lisavad sihvakad tsistertslaste mõjutusega piilarid, millele toetub võlvitud lagi. Kahevõlviline ruum on seitsme konsooliga jagatud kuueks võlvikuks. Keskajal oli põrnad laotud erisuurusega paekiviplaatidest, täna on plaadid ühetaolised.[2] Konsoolid ja piilarid on kaetud kolmevärvilise kalasabamustriga, mis on taastatud läänepoolsel piilaril säilinud fragmendi eeskujul. Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui tänapäeval. Visuaalselt kitsendasid ruumi taimeväädimotiivilised maalingud, mis katsid võlvikuid.[3] Ornamendiga olid kaetud ka aknapalestikud. Kodanikesaaali idaseinal olid säilinud aga fragmendid tulekeeli kujutavast maalingust. Tegemist võis olla 1433. aasta tulekahju laastavate tulemuste kujutamisega. Maali saatis tõenäoliselt mingisugune teemakohane manitsus.[3]

Kodanikesaali lõunaseina idanurgas asuvad kaks väikest keskaegset käimlat profatti, üks meestele ja üks naistele.[4] Saali idaseina läbiv portaal ühendab ruumi raesaaliga. Portaali kohal paikneb nišš, mille algne sisu on teadmata. 1651. aastast seisab nišis aga ladinakeelne manitsustahvel raehärradele.

Kodanikesaali seintel hoitakse ka 1547. aastal Hollandist Enghieni linnast rae poolt tellitud piltvaipu, mis kujutavad stseene kuningas Saalomoni elust.

Kodanikesaalis võeti vastu tähtsaid külalisi, linna saabunud rändmuusikuid ja näitlejaid ning korraldati uhkeid pidusööminguid, mis tihti algasid kell 10 hommikul ja lõppesid kell 23 õhtul.[5] Ka tänapäeval täidab kodanikesaal esinduslikku rolli. Just kodanikesaalis toimuvad vastuvõttude tseremooniatoimingud nagu seda on kingituste vahetamine või kõnede pidamine. Veel ajal, mil Kaitseväe ülemjuhataja oli Tarmo Kõuts, said vanemohvitserid oma auastmed kätte kodanikesaalis.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. R.Kangropool, 1982, lk 18
  2. R. Kangropool, 1982, lk 19
  3. 3,0 3,1 R. Kangropool, 1982, lk 29
  4. Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud, Eesti Päevaleht, 29. märts 2004
  5. M. Raisma, 2004, lk 100
  6. Kaitseväe juhataja andis üle autasud ja vanemohvitseride auastmed, Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2002

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raisma Mariann (2004). "Tallinna raekoda. Tallinn Town Hall." Tallinn: Kunst ISBN 9949-407-25-7.
  • Böckler Teddy. Tallinna raekoda. Uurimine ja restaureerimine 1952–2004. Tallinn, 2004. ISBN 9949-10-779-2.
  • Kangropool Rasmus (1982). Tallinna raekoda. Tallinn