Klaster (humanitaarabi)
Klaster on grupp humanitaarorganisatsioone, kes töötavad koos, et tuvastada puudujääke humanitaarabis ja juhtida neile tähelepanu ning suurendada humanitaarabi andmise efektiivsust koordineeritud koostöö abil.
Klastreid on kokku 11 ning igaüks neist koordineerib tööd ühes peamises humanitaarabi valdkonnas (nt tervishoid, peavari jne). Klastrite süsteem võeti kasutusele 2005. aastal, et tagada efektiivsem humanitaarabi andmine, vähendada puudujääke ja vältida dubleerimist eri organisatsioonide töös.[1]
Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hädaolukordade puhul on tõhus abi koordineerimine erakordselt oluline. Tõhus koordineerimine vähendab puudujääke ning dubleerimist eri abiorganisatsioonide töös. Alused praeguse rahvusvahelise humanitaarabi koordineerimisele pandi juba 1991. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega. 2005. aastal toimus suur humanitaarabi koordineerimise reform (ingl k Humanitarian Reform Agenda), mille eesmärk oli muuta humanitaarabi andmine senisest efektiivsemaks, õigeaegsemaks ja täpsemaks. Ühe osana võeti kasutusele klastrite süsteem ning parema juhitavuse tagamiseks jagati humanitaarabi andmine 11 valdkonnaks ehk klastriks.[2]
Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Klastri ülesanne on olla rahvusvaheliste abiorganisatsioonide, valitsuste ja kohalike MTÜde koordinaator, et tagada nende valmisolek kriisisituatsioonideks. Samuti koordineerib klaster humanitaarabi andmist ka kriisisituatsiooni ajal, juhul kui riiklikud ametivõimud on selleks võimetud. Klastrite süsteemi eesmärk on tugevdada kogu humanitaarabisüsteemi valmisolekut ja tehnilist võimekust kriisiolukorras abi anda, tagada valdkondade selge juhtimine ning panna paika igas valdkonnas kindel vastutaja. Riiklikul tasemel on eesmärgiks tugevdada koostööd ning läbi humanitaarorganisatsioonide rollide ja vastutusalade selge määratlemise tagada kiire ja tõhus abi.[2]
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Igat klastrit on valitud juhtima 1-2 humanitaarorganisatsiooni. Klastri juhtorganisatsioon koordineerib oma partnerorganisatsioonide, riiklike ametiasutuse, kohalike omavalitsuste ja MTÜde vahelist koostööd ning nõustab ja toetab neid materiaalselt, et tagada kõigi osapoolte valmisolek ja võimekus kriisiolukordades tegutsemiseks. Klastrite juhtorganisatsioonid kohtuvad ka omavahel, et arutada mitmesse valdkonda kuuluvate probleemide lahendamist ning tagada ühised põhimõtted humanitaarabi andmisel.[2][3]
Klastrid[muuda | muuda lähteteksti]
Esmased taastamistööd[muuda | muuda lähteteksti]
Esmaste taastamistööde klastri (ingl k The Global Cluster for Early Recovery) ülesandeks on juba konflikti või looduskatastroofi ajal ning vahetult pärast seda rajada alused pikemaajaliseks taastumisprotsessiks.
Viimase 20 aasta jooksul on humanitaarkriisid mõjutanud 4 miljardit inimest ja rahvusvahelisele majandusele maksma läinud vähemalt 2 triljonit USA dollarit. Kriisikoldes on tihiti hävitatud või nõrgestatud kogukondade ja riiklike asutuste toimimine. Seetõttu vajavad inimesed kriisist taastumiseks lisaks põhilisele humanitaarabile, nagu toit, vesi, ravimid ja peavari, abi ka riiklike ja kogukondlike struktuuride taastamisel. Esmaste taastamistööde klaster töötab selle nimel, et taastada ühiskondlikud teenused, elatise teenimise võimalus ja valitsuse juhtimisvõime.[4]
Ühiskondlikke teenuseid, elukohti ja sissetulekuallikaid on võimalik taastada näiteks läbi inimeste kiire tööleasumise. Hädaabitöökohtade tasustamine aitab inimestel raha teenida ja samal ajal uuesti üles ehitada hädavajalik taristu, nagu teed, koolid ja turud. Sellega algab kohe taastumisprotsess ning inimeste otsese kaasamisega tugevneb kogukonnatunne. Samuti aitab klaster valitsusel luua ettevõtlustoetuste süsteeme, et uuesti üles ehitada kohalik majandus.[4]
Esmased taastamistööd on väga oluline osa efektiivsest humanitaarabist, sest selle käigus kasutatavad meetmed on pikaajalise mõjuga, soodustades ühiskonna iseseisvat arengut ja vähendades seeläbi võimalike tulevaste kriiside korral riigi sõltuvust ainult rahvusvahelisest humanitaarabist.[5][6]
Esmaste taastamistööde klastrit juhib ÜRO Arenguprogramm (UNDP – United Nations Development Programme) koostöös 31 partnerorganisatsiooniga humanitaarabi ja arengu valdkonnast.[6]
Pagulaslaagrite koordineerimine ja haldamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pagulaslaagrite koordineerimise ja haldamise klaster (ingl k Camp Coordination and Camp Management) koordineerib ja haldab kriisi tõttu tekkinud pagulaslaagreid.
Klastri ülesanne on tagada kriisi tõttu pagulaslaagritesse ümberpaigutatud inimeste kaitse ja juurdepääs vajalikele teenustele, et parendada nende elukvaliteeti ümberasumise ajal. Klastril on kaks peamist rolli: koordineerida humanitaarabi osutajate tööd nii, et ajutises laagris oleksid ümberpaigutatud inimestele tagatud kõik teenused ning tegelda laagri elanikega, et kindlustada nende huvide esindatus, kohapealne juhtimine ja informeeritus neile võimaldatavatest teenustest.[7]
Klaster toetab välioperatsioone professionaalse tehnilise toe ja strateegilise planeerimise juhistega, et suurendada võimekust ümberpaigutatud rahvahulga haldamisel[8]. Töötatakse koos kohalike riiklike ametivõimudega, et nende endi toimetulekuvõime ulatusliku rahvamassi ümberpaigutamisel suureneks ja nad liiguksid vastupidavate lahenduste suunas[7].
Väga oluline on tagada kahepoolne suhtlus ümberpaigutatud inimeste ja ametivõimude vahel, et laagri asukad oleksid teadlikud endi ümber toimuvast. Samuti tuleb anda inimestele võimalus osaleda neid otseselt mõjutavate otsuste langetamisel ja tagada murekohtade jõudmine humanitaarabi andjateni.[7]
Pagulaslaagrite koordineerimise ja haldamise klastrit juhivad kaks organisatsiooni: Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM – International Organization for Migration) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR – United Nations High Commissioner for Refugees), vastavalt looduskatastroofide ja konfliktiolukordade puhul.[9]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Haridusklastri (ingl k The Education Cluster) eesmärgiks on tagada kõigile humanitaarkriisist mõjutatud lastele juurdepääs haridusele turvalises ja kaitsvas keskkonnas[10].
Haridusklaster tegeleb humanitaarkriisis koostöö koordineerimisega hariduse andmiseks. Klaster toob kokku MTÜ-sid, ÜRO agentuure, akadeemikuid ja teisi partnereid, et kindlustada hästi koordineeritud ja kvaliteetse hariduse jõudmine kriisipiirkondades elavate lasteni. Haridusklaster töötab selleks, et alal hoida haridust kui elementaarset inimõigust ja põhikomponenti humanitaarabist.[10]
Hädaolukordadest kuni taastumiseni annab kvaliteetne haridus lastele füüsilise ja psühhosotsiaalse kaitse, mis on paljudes olukordades elupäästev. Hariduse tagamine kriisiolukordades sisaldab õppimiskohtade asutamist või taastamist, õpetajakoolituse põhialuseid, õppematerjalidega varustamist ning turvalise keskkonna loomist, kus lapsed saavad end turvaliselt tunda ja õppida eluks hädavajalikke oskusi vastutustundliku täiskasvanu käe all. Koolid ja teised õppeasutused on lisaks hariduse andmisele ka kaitse, toitlustuse, vee ja tervishoiuteenuste pakkumise kohaks.[11]
Haridusklaster tegeleb ka haridussektori esindamisega rahvusvahelisel tasandil.[12]
Haridusklastrit juhivad ÜRO Lastefond (UNICEF) ja MTÜ Päästke Lapsed (Save the Children)[10].
Kriisi telekommunikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Kriisi telekommunikatsiooni klaster (ingl k The Emergency Telecommunications Cluster) on ülemaailmne organisatsioonide võrgustik, mis tagab sideteenused humanitaarkriisides.[13]
Klastri ülesanne on tagada õigeaegsed ja efektiivsed info- ja sidetehnoloogia teenused, nagu raadiovõrk ja sidekeskused, et humanitaarorganisatsioonide tegevused oleksid omavahel kooskõlas, töökeskkond oleks töötajate ja tarvikute jaoks turvaline ning oleks tagatud õigeaegne juurdepääs kriitilisele informatsioonile otsuste vastu võtmiseks.[13]
48 tunni jooksu pärast katastroofi tagab klaster eluliselt olulised kommunikatsiooniteenused ning kõne- ja internetiühenduse, et aidata päästetöötajaid elupäästeoperatsioonides[13]. Kahe nädala jooksul tagatakse järgnevad teenused: raadioside peamise operatsioonikeskuse ümber, andmeühendus internetikohvikutest ning põhiline info- ja sidetehnoloogiline tugi (ühenduvus võrguga, printeritega)[14]. 4 nädala jooksul laiendatakse teenuseid veelgi jätkuvateks abitöödeks[13].
Kriisi telekommunikatsiooni klaster erineb teistest klastritest selle poolest, et ta töötab katastroofipiirkonnas teenusepakkujana humanitaarabi andjatele, mitte otseselt mõjutatud elanikkonnale.
Klastri tööd juhib ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP – World Food Programme)[15].
Toidujulgeolek[muuda | muuda lähteteksti]
Toidujulgeoleku klaster (ingl k The Food Security Cluster) tegeleb toidujulgeoleku tagamisega humanitaarkriisi ajal, pöörates tähelepanu toidu kättesaadavusele, juurdepääsetavusele ja kasutamisele[16].
Klastri eesmärk on taastada humanitaarkriisis kannatada saanud inimeste toidujulgeolek. Toidujulgeolek tähendab seda, et kõigil inimestel on kogu aeg juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule, tänu millele on võimalik säilitada tervislik ja aktiivne eluviis.
Kuna põllumajandus, eriti arengumaades, on esmaseks toidu- ja elatusallikaks väga paljudele inimestele, kujutavad humanitaarkriisides hävinud põllud ja kariloomad väga suurt ohtu nende inimeste toidujulgeolekule. Toidujulgeoleku tagamiseks tuleb kriiside tõttu hävinud põllud ja loomapidamine taastada võimalikult kiiresti. Toimiva põllumajandussektori taastamine hõlmab ka turgude loomist, kus inimesed saavad põllumajandussaaduste müügiga elatist teenida.[17]
Klaster töötab nii äkiliste kriisipuhangute kui ka pikaajaliste kriiside puhul, olgu nad loodus- või inimtekkelised[18].
Klastri tegevust juhivad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO – Food and Agriculture Organization) ja ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP – World Food Programme)[18].
Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]
Tervishoiuklastri (ingl k The Global Health Cluster) ülesandeks on tagada kõigile kriisist mõjutatud inimestele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, et hoida inimeste tervist ning ennetada haiguspuhanguid[19].
Klaster töötab selle nimel, et päästa hädaolukordades inimeste elusid ja leevendada nende kannatusi ning samal ajal suurendada heaolu kriisist mõjutatud elanikkonna hulgas.
Kriisi tõttu abivajavate inimeste hulk pole kunagi olnud suurem kui praegu, üle 130 miljoni inimese vajab humanitaarabi, nendest 65 miljonit on ümberpaigutatud. Haiguspuhangud on sellistel juhtudel pidevaks ohuks. Viimase 5 aasta jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon dokumenteerinud enam kui 200 nakkushaiguste puhangut aastas. 2016. aastal aitas tervishoiuklaster 72,2 miljonit inimest 24 riigis.[19]
Tervishoiuklastri ülesanne on kindlustada, et humanitaarkriisis antav tervisealane abi järgiks ülemaailmselt tunnustatud parimat tava ja standardeid. Selle saavutamiseks suurendab klaster kohalike humanitaarorganisatsioonide töövõimekust, kogudes ja levitades asjakohast informatsiooni ja vajalikke teadmisi.[20]
Samuti tegeleb klaster rahvusvahelisel tasandil tervishoiu kui väga olulise humanitaarabi osa tähtsustamisega, et klastrini jõuaks selle tööks vajalik poliitiline ja rahaline toetus[20].
Tervishoiuklastri tööd juhib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), millel on 49 partnerorganisatsiooni üle maailma[19].
Logistika[muuda | muuda lähteteksti]
Logistikaklaster (ingl k The Logistics Cluster) on vastutav selle eest, et humanitaarabimissioonidel oleksid tagatud kiired ja tõhusad logistikateenused, selleks et toit, vesi, ravimid ja peavari jõuaksid abivajajateni.[21]
Logistikaklastri peamine ülesanne on vahendada informatsiooni humanitaarabiorganisatsioonide vahel, et kõik oleksid teadlikud võimalikest logistilistest takistustest abi jõudmisel abivajajateni. Takistusteks võivad olla nii ülekoormatud kohalik transpordisüsteem kui ka ilmastikuolude tõttu läbimatuks muutunud teed või konfliktiolukordade tõttu suletud riigipiirid. Sellisel juhul on klaster vastutav logistikateenuste koordineerimise ja teabehaldamise eest. Ta tagab humanitaarabi andjatele ligipääsu nii auto-, lennu-, kui ka laevaliiklusele, et abi oleks võimalik viia kriisis kannatavate inimesteni võimalikult kiiresti ja tõhusalt.[21][22]
Klaster töötab ka kõrge katastroofiriskiga riikides ja piirkondades nõustajana, et tagada kohalike ametivõimude parem logistiline valmisolek võimalikuks kriisiks[23].
Tänu asjatundlikkusele humanitaarabi logistika valdkonnas on logistikaklastrit juhtima valitud ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP – World Food Programme)[21].
Esmavajalik toitlustus[muuda | muuda lähteteksti]
Esmavajaliku toitlustuse klastri (ingl k The Global Nutrition Cluster) ülesanne on eelkõige olla koordineerimismehhanism. Ta teeb koostööd oma partnerorganisatsioonide ja riiklike asutustega, et muuta kriisisituatsioonides nende tööd efektiivsemaks[24].
Klastri ülesanne on tagada, et kriisist mõjutatud inimestel oleks juurdepääs piisavale ja täisväärtuslikule toidule. Klastri põhieesmärk on saavutada olukord, kus riiklikud asutused on piisavalt võimekad, et ise anda kriisiolukorras õigeaegset, kvaliteetset ja sobivat toiduabi seda vajavatele inimestele. Klaster toetab riiklikke asutusi strateegiliste otsuste langetamisel, valdkonna planeerimisel ja võimekuse kasvatamisel, et suurendada valmisolekut ootamatusteks.[25]
Esmavajaliku toitlustuse klastri juhtorganisatsiooniks on ÜRO Lastefond (UNICEF)[25].
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitseklastri (ingl k The Global Protection Cluster) eesmärgiks on, et kõigi humanitaarkriisist mõjutatud inimeste õigusi austataks täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning nende õiguste kaitse oleks tagatud kogu humanitaarkriisi vältel läbi asjakohaste ja õigeaegsete tegevuste.[26]
Kaitseklaster töötab selle nimel, et inimeste ja nende õiguste kaitsmine oleks humanitaarabi andmises keskne. Konflikti või looduskatastroofi oludes nõuab inimeste õiguste kaitsmine koostööd paljude ametnike vahel, seetõttu toimib klaster humanitaarabi andjate, poliitikute, rahuvalvajate ja teiste ametnike ühendajana.[27]
Kaitseklastri juhtorganisatsiooniks on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR – United Nations High Commissioner for Refugees). Ta juhib ja koordineerib oma partnerite, ÜRO agentuuride, valitsusorganisatsioonide ja MTÜde tegevust.[27]
Kõigi inimõiguste efektiivse kaitse tagamiseks, on kaitseklaster jagatud neljaks tegevusvaldkonnaks:
- lastekaitse;
- sooline vägivald;
- maa, eluase ja vara;
- füüsiline kaitse.[27]
Lastekaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Laste õiguste kaitsmist humanitaarkriisides juhib ÜRO Lastefond (UNICEF). Laste kaitsmine kriisisituatsioonis tähendab eelkõige laste kuritarvitamise, hooletusse jätmise, ärakasutamise ja lastevastase vägivalla ennetamist ja sellele reageerimist. Kriisisituatsioonina käsitletakse olukorda, kus relvastatud konflikti, katastroofi või sotsiaalse korra lagunemise tulemusena on kohaliku võimu toimetulekuvõime nõrgenenud ning selle tulemusena on laste elud, füüsiline ja vaimne heaolu ning arenguvõimalused ohustatud.[28]
Sooline vägivald[muuda | muuda lähteteksti]
Soolise vägivalla ärahoidmist humanitaarkriisides juhib ÜRO Rahvastikufond (UNFPA – United Nations Populations Fund).
Sooline vägivald on kõikjale tungiv ka rahuajal, kuid kriisiolukordades võib see muutuda veelgi ekstreemsemaks. Relvastatud konfliktides muutub seksuaalvägivald tihti äärmiselt laialdaseks ja süstemaatiliseks. Ka mehed võivad olla teatud tüüpi soolise vägivalla ohvrid, kuid enamjaolt mõjutab see naisi ja tüdrukuid. Näideteks soolisest vägivallast on seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, eristav juurdepääs toidule ja teenusele jms.
Humanitaarabi andmisel tuleb arvesse võtta soost lähtuvat haavatavust, vastasel juhul võib see viia soolise vägivallani. Selleks tuleb kriisisituatsioonis tervishoiuteenuste, peavarjude, sanitaartingimuste ja toitlustuse koordineerimisel arvestada soolise vägivalla tekkimise võimalusega, vältides olukordi, kus haavatavad inimgrupid võivad sattuda ohtu.[29]
Maa, eluase ja vara[muuda | muuda lähteteksti]
Norra Pagulaskomisjoni (NRC – Norwegian Refugee Council) juhtimisel tegeletakse humanitaarkriisiga õhku kerkivate maa, eluaseme ja varaga seotud probleemidega. Humanitaartöötajatele tagatakse juurdepääs turvalisele maa-alale, et teha võimalikuks ajutise peavarju ja muu eluliselt olulise abi pakkumine. Samuti tegeletakse ümberasustatud inimeste õiguste kaitsega olukordades, kus neil on võimatu oma kodudesse naasta, kuna nende maa ja vara on okupeeritud.[30]
Füüsiline kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
ÜRO miinivastase tegevuse büroo (UNMAS – United Nations Mine Action Service) on vastutav humanitaartöötajate, rahuvalvajate ja tsiviilisikute turvalisuse tagamise eest. Väga oluline on, et ohtlike lõhkekehade kahjutuks tegemine oleks täielikult humanitaarabi andmise osa, eriti konfliktiolukordades. See võimaldab humanitaarabiorganisatsioonidel ohutult abi anda, rahuvalvajatel turvaliselt patrulle läbi viia ning tsiviilisikutel hirmuvabalt liikuda ja oma igapäevaelu elada.[31]
Peavari[muuda | muuda lähteteksti]
Peavarju klaster (ingl k The Global Shelter Cluster) toetab looduskatastroofide tõttu eluasemest ilma jäänud või konfliktide tõttu ümberpaigutatud inimestele turvalise, väärika ja sobiva peavarju loomist[32].
Korralik peavari on olulise tähtsusega kannatanute turvalisuse, privaatsuse ja kaitse tagamiseks. Klastri ülesanne on tagada parem tööjaotus kohaliku valitsuse ja abiorganisatsioonide vahel, et inimesed, kes vajavad peavarju, saaksid selle kiiresti.[32] Selleks jagatakse kohalikele abiorganisatsioonidele informatsiooni sobivate peavarjude ehitamiseks, pidades silmas kriisi kestust ja kriisipiirkonna kliimat[33]. Aidatakse põhiliste materjalide hankimisega, tagatakse tehniline tugi ja tegeletakse linnaplaneerimisega, et kohalikud saaksid võimalikult kiiresti ajutised varjupaigad ning samas oleks võimalus alustada ka taastamistöid[32].
Peavarju klastri tegevust juhivad Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon (IFRC) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR – United Nations High Commissioner for Refugees), vastavalt looduskatastroofide ja konfliktiolukordade puhul[32].
Vesi, sanitaaria ja hügieen[muuda | muuda lähteteksti]
WASH-klastri (vesi, sanitaaria, hügieen), (ingl k The Global WASH Cluster, water, sanitation, hygiene) eesmärk on nõuetele vastavate sanitaar- ja hügieenitingimuste ning puhta vee kättesaadavuse tagamine kriisisituatsioonides[34].
Ilma juurdepääsuta puhtale veele ja sanitaartingimustele on hügieeninõuete täitmine pea võimatu ning kõhulahtisuse, koolera ja teiste haiguste puhangu oht väga suur. Seetõttu on inimesed humanitaarkriisi ajal vastuvõtlikumad haigustelele, mis on põhjustatud puudulikest sanitaartingimustest, puhta vee puudusest ja ebapiisavast hügieenist.
Klastri eesmärgiks on ennetada puudulikust hügieenist tulenevaid terviseriske katastroofist mõjutatud inimeste seas. Selle saavutamiseks on klastri ülesanneteks eelkõige tagada puhas vesi ja tualetid kriisikolletesse ning võimaldada sellega põhiliste hügieeninõuete täitmine. Puhta vee tagamiseks jagatakse hädaolukordades näiteks veepuhastustablette ja veepakke. Sanitaartingimuste tagamiseks kindlustatakse juurdepääs tualettidele, et vältida fekaalide ja inimeste kokkupuudet.[35][36]
WASH-klastri tegevust koordineerib ÜRO Lastefond (UNICEF)[37].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Clusters". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 21.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 "What is the Cluster Approach?". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 21.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Cluster Coordination". United Nations Office for the Coordination of Humanitatian Affairs (inglise keeles). UN OCHA. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 21.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 "Early Recovery in One Minute". Early Recovery (inglise keeles). 19.05.2016. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Early Recovery in the New Way of Working". Early Recovery (inglise keeles). Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 "Early Recovery". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,0 7,1 7,2 "Camp Coordination & Management". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Providing equitable access to services and protection for displaced persons living in communal settings". CCCM Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Who we are". CCCM Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 10,0 10,1 10,2 "Education Cluster". Global Education Cluster (inglise keeles). Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "FAQ". Global Education Cluster (inglise keeles). What is education in emergencies?. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Education". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 "About ETC". Emergency Telecommunications Cluster (inglise keeles). Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "What is the role of the ETC in emergencies?". Emergency Telecommunications CLuster (inglise keeles). Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "ETC Leadership". Emergency Telecommunications CLuster (inglise keeles). Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "About Food Security Cluster". Food Security Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2017. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Food Security Cluster: Strengthening Humanitarian Response" (YouTube'i video). Global Food Security Cluster. 28.05.2014. Vaadatud 22.10.2017.
- ↑ 18,0 18,1 "Food Security". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 22.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 19,0 19,1 19,2 "Global Health Cluster Strategy 2017-2019" (PDF) (inglise keeles). Italy: World Health Organization. 2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 20,0 20,1 "Health". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 21,0 21,1 21,2 "About Us". Logistics Cluster (inglise keeles). Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Logistics Cluster in 2 minutes" (YouTube'i video). Logistics Cluster. 02.12.2014. Vaadatud 23.10.2017.
- ↑ "Logistics Cluster Mandate" (PDF) (inglise keeles). The Logistics Cluster. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.07.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Global Nutrition Cluster Standard Operating Procedures" (PDF) (inglise keeles). Global Nutrition Cluster. Märts 2014. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.05.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 25,0 25,1 "Who We Are". Global Nutrition Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 6.11.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Protection". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 27,0 27,1 27,2 "Who We Are". Global Protection Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 6.11.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Child Protection". Global Protection Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Gender-Based Violence". Global Protection Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.10.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Housing, Land and Property". Global Protection Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Mine Action". Global Protection Cluster (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 32,0 32,1 32,2 32,3 "Shelter". Humanitarian Response (inglise keeles). UN OCHA. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Narymbaeva, Shirin (09.03.2015). "Scope of the Global Shelter Cluster" (DOC). Shelter Cluster (inglise keeles). Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "GWC Purpose". WASH Cluster (inglise keeles). Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "WASH in emergencies". UNICEF (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "About WASH". UNICEF (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "About Us". WASH Cluster (inglise keeles). Vaadatud 23.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)