Kirjagarnituur

Allikas: Vikipeedia
Käsitsi laotud tekst, taustal kastides trükitüübid, mis kokku moodustavad kirjagarnituuri

Kirjagarnituur on trükitüüpide (metallist valatud kirjamärkide) füüsiline kogum, mis sisaldab peale tähtede ka diakriitilisi märke ja kirjavahemärke piisamas ladumisvarus. Piisav ladumisvaru tähendab, et keeles rohkem ette tulevaid tähti on proportsionaalselt rohkem kui harvaesinevaid, näiteks a-tähti kümme korda rohkem kui z-tähti. Mõiste oli oluline 19. ja 20. sajandi trükikodade varustuse kirjeldamisel, tänapäeval on see pigem arhailine[1].

Tänapäeval on digitaalne revolutsioon põhjustanud ümbervaatamisi ning tähendusnihkeid ka väljakujunenud trükiterminoloogiaga keeltes. Näiteks ingliskeelne termin fount (ameerika font) tähendas algselt metallist valatud trükitähtede kogumit, mis sisaldas ühe kirjatüübi kujuga tähestiku füüsilisi tähti vajaliku ladumisvaru piires, st kirjagarnituuri. Nüüdseks on termin nihkunud digitaalse kirjatüübi tähiseks, säilinud on aga endisele füüsilisele olekule (fount – valatud) viitav nimi[2]. EKSS defineerib fonti kirjagarnituuri sünonüümina[3], samuti mõned sõnastikud[4] ja õppematerjalid[5].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
  2. I. Sakk. Monograafia "Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu" kontsptualiseerimine. Doktoritöö. EKA Disainiteaduskond, 2012
  3. http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=font&F=M
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2019. Vaadatud 8. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. https://multimeedia.typepad.com/multimeedia/2014/11/t%C3%BCpograafia.html