Kingston (Tennessee)

Kingston
Pindala	20,2 km²
Elanikke	5953 (1.04.2020)
Koordinaadid	35° 52′ N, 84° 32′ W
	Asend osariigis

Kingston on linn Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigi ida-keskosas, mis ühtlasi on Roane'i maakonna halduskeskus. Apalatšides asuva linna keskus paikneb Clinchi jõe käärus Tennessee orus, jõgi suubub linna kõrvalt käänulisse veehoidlasse Watts Bar Lake.

Knoxville'ist paikneb Kingston umbes 61 km kaugusel edelas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linnake kujunes ümber Fort Southwest Pointi, mis valmis põlisasukate tšerokiide maadele aastal 1792. Ameerika iseseisvussõja järel asutati linn ametlikult 23. oktoobril 1799. aastal osana jõupingutustest jaotada Knoxi maakond (esialgne katse moodustada eraldi maakond ebaõnnestus, kuid õnnestus juba kaks aastat hiljem). Kingston sai nime Robert Kingi järgi, kes oli 1790. aastail ohvitseriks just fordis.

21. septembril 1807 oli Kingston ühe päeva Tennessee osariigi pealinn. Sel päeval kogunes seal peaassamblee seoses tšerokiidega sõlmitud kokkuleppega. Viimastele oldi öeldud, et kui põlisasukad loovutavad maa, siis saab osariigi pealinnaks Kingston. Pärast seda päeva jätkas assamblee koosolekuid taas Knoxville'is.

Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisel 1861. aastal valiti linn Ida-Tennessee konventsiooni kolmanda istungjärgu läbiviijaks, millega püüti moodustada Uniooni poole hoidev uus osariik Ida-Tennessees. Konföderatsiooni vägede sissetungi tõttu jäi kolmas istungjärk siiski toimumata. William B. Carter korraldas sama aasta oktoobris mitmete vandenõukaaslastega Kingstonis asuvast komandopunktist üheksa raudteesilla põletamise. 24. novembril 1863. aastal püüdis Kingstoni lahingus konföderatsiooni 500-1000-meheline ratsavägi Joseph Wheeleri juhtimisel linna Unioonist eraldada, kuid tal see ei õnnestunud.

Elektrijaam[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal valmis linna lähistel Kingston Fossil Plant, mis oli tol ajal maailma suurim kivisöel töötav elektrijaam. 22. detsembril 2008. aastal purunes 1,2 km² suurune settebassein, mis sisaldas lendtuha läga, ümbruskonda paiskus üle 4 200 000 m³ jäätmeid.^[3]