Mine sisu juurde

Kertši Ristija Johannese kirik

Allikas: Vikipeedia
Vaade Kertši Ristija Johannese kirikule kagust
Kiriku vanima osa interjöör

Kertši Ristija Johannese kirik (ukraina keeles Церква Івана Предтечі 'Eelkäija Johannese kirik') on Krimmis Kertši kesklinna lähedal paiknev kirik, Bütsantsi arhitektuuri silmapaistev näide. Kirik on ehitatud 717. aastal, see on üks vanimaid kirikuid Ida-Euroopas ja vanim kristlik kirik endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ehitise välimus on Bütsantsi selle perioodi ehitistele iseloomulikult tellispunase-valge vöödiline.[1]

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku vanim osa on tsentraalehitis, keskel neljale ristikujulisele piilarile toetuv ruudukujuline kolme idaapsiidiga ristkuppelkirik, kusjuures ristikujulised piilarid toetuvad ruumi allosas omakorda neljale korintose kapiteelidega ümarsambale – on eeldatud, et selline ehitusviis oli omane ka Bütsantsi 6. sajandil ehitatud basiilikatele. Tsentraalehitisest lääne poole jääb 11.–13. sajandil selle külge ehitatud basiilika. 19. sajandil ehitati kiriku ruumide suurendamiseks selle lääneotsa omakorda uus kabel koos kellatorniga, basiilika narteks lammutati.

Kiriku vanimas osas on ehitusmaterjaliks hele Kertši lubjakivi. Kiriku seinas vaheldatakse lubjakivist laotud kihte lamedate rooma telliste kihtidega, mõlemaid nelja rea kaupa. Kiriku interjööris leidub 13.–14. sajandi seinamaalinguid.

Nõukogude perioodil tegutses kirikus muuseum. Hoonet restaureeriti 1980. aastatel ja pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas see taas toimima pühakojana.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]