Kategooria arutelu:Eesti vapid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vabariigi Presidendi otsus nr. ...[muuda lähteteksti]

Vabariigi Presidendi otsus nr. ... juunil 1940. Kinnitan linnade vapid ja lipud käesolevale otsusele lisandatud kujul järgmiselt:

I.

1. Tallinna linna vapiks on renessansikujulisel kuldsel kilbil 3 vasakult paremale sammuvas seisundis üksteise kohal asetsevat sinisevärvilist otsevaatega leopardi, kolmeharaliste kuldsete kroonidega peas, kusjuures kilbi ülemisel otsal asetseb hõbedane, karmiinpunasega vooderdatud lahtine, pilutatud kiiver kuldse krooni ja piidega. Kroonil seisab ettepoole vaatav, seljale lahtiselt langevate pikkade blond juustega neitsi tsinoober-punases, hõbedase vööga pikas rõivas, kolmeharalise kuldkrooniga peas, käed risti rinnal. Vappi ümbritsevad ultramariin-sinise taga- ja kuldse esiküljega kiivrikatted renessanss-stiilis.

Tallinna linna lipuks on 3 sinisest ja 3 valgest vaheldamisi asetatud ühelaiustest laiadest koosnev lipp, mille ülemine laid on sinine ja alumine valge.

2. Tartu linna vapiks on kilbi punael väljal hõbedane, sakmetega lossi kivisein lahtise värava ja kahe torniga. Kummagi torni koonusekujulisel katuseharjal on kreekakujuline kuldne rist. Väravas asetseb mustavärviline langevõre, selle all kuueharaline hõbedane täht; tähe all, otsadest seina kinnitatud, mustavärviline ahel. Tornide vahel värava kohal põikasendis kaheterane, sirge, hõbedane mõõk kuldse käepidemega vasakul all ja ristipandult hõbedase võtmega, mille keel pööratud ülespoole.

Tartu linna lipuks on 2 võrdsest, valgest ja punasest laiast koosnev lipp, kusjuures valge laid on peal ja punane all.

3. Narva linna vapil on kilbi sinisel väljal 2 hõbedast kala, asetatuna nii, et pealmine on peaga paremale, alumine - vasakule. Kilbipäisel asetseb kahe teraga, sirge, hõbedane mõõk kuldse käepidemega paremal ja kilbijalamil ühe teraga, kõver, hõbedane mõõk kuldse käepidemega paremal. Kilbipäise nurkades ja all kilbijalami otsikul on ümmargused mustad kahurikuulid.

Narva linna lipuks on kahest võrdsest, kollasest ja sinisest laiast koosnev lipp, kusjuures kollane laid on peal ja sinine all.

4. Pärnu linna vapil on kilbi sinisel väljal parema flangi ülemisel äärel asetsevast hõbedasest pilvesagarast väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset ladinakujulist risti. Risti kõrval kilbi vasemal flangil püstasendis kuldne võti, võtme keelega risti poole.

Pärnu linna lipuks on sinine lipp, mille on põhjal valge rist, risti ülemise otsaga lipu varda poole ja risti harude ulatudes lipu servadeni. Lipu sinised ja valged laiad on 1/3 lipu laiusest. Lipu siniste laiade pikkus lipu vardast risti rõhtpuu ülemise ääreni võrdub 3/12 lipu üldpikkusest ja risti rõhtpuu alumisest äärest lipu servani 7/12 lipu üldpikkusest.

5. Nõmme linna vapil on kilbi põikjaostatud väljadel kaks ühesugust noore männi latva, kilbi ülemisel vasemal kuldsel väljal on roheline ja alumisel rohelisel väljal kuldne männi latv. Männi ladva kujutis on seitsme oksaga, millised asetsevad püramidaalselt nii, et keskel on ülestikku kolm oksa (ülemine krooni osa 5 kasvuga ja alumised kaks kolme kasvuga), kuna äärtel on ülestikku kaks kolme kasvulist oksa.

Nõmme linna lipuks on 2 võrdsest valgest ja rohelisest vaheldumisi asetatud laiast koosnev lipp, kusjuures pealmine laid on valge, alumine roheline.

6. Rakvere linna vapil kilbi vertikaalselt lõhestatud väljal, (kilbi südamiku ja päisiku vahel) mille parempool sinine ja vasempool punane, asetseb kolmeharaline kuldne kroon, kahe suure ja kahe väikese ümmarguse vääriskiviga. Krooni all on kuueharaline kuldne täht, mille südamik asetseb kilbi jalami ja keskmiku lõikejoonel.

Rakvere linna lipuks on kahest 3/7 laiusest ja ühest 1/7 laiusest kollasest laiast koosnev lipp, kusjuures kollane laid asetseb siniste vahel.

7. Valga linna vapiks kilbi rohelisel väljal vasema flangi äärel olevast hõbedasest pilvesagarast väljaulatuv löögivalmis hõbedane ja kuldsete sidemetega soomustatud käsivars, hoides käes kaheterast, sirget, hõbedast mõõka kuldse käepidemega. Valga linna lipuks 2 rohelisest ja 1 valgest laiast koosneva lipu, mille valge, 1/7 laiune laid, asetseb 3/7 laiuste roheliste laiade vahel.

8. Viljandi linna vapil on kilbi helesinise välja südamikus viie lehega, hõbedane, heraldiline roos kuldse südamega ja viie kuldse õiekarikaga ning lehtede vahelt väljaulatuva viie kuldse karikalehega.

Viljandi linna lipuks kahest võrdsest helesinisest ja valgest laiast koosneva lipu, kusjuures helesinine on peal ja valge all.

9. Antsla linna vapiks kilbi sinisevärvilisel väljal, lennuseisundis vasakult paremale, ülestõstetud tiibadega kuldne haugas, haardevalmis küüntega ja lahtisest nokast väljaulatuva punase keelega.

Antsla linna lipuks kolmest rohelisest ja kahest valgest laiast koosneva lipu, kusjuures laiad asetsevad nii, et lipu äärmistes (pealmisteks ja alumisteks) laiadeks on 2/7-laiused rohelised, neile järgnevad 1/7-laiused valged ja viimaste vahel, lipu keskel, asetseb 1/7-laiune roheline laid.

10. Elva linna vapiks kilbi kuldsel väljal mustavärviline mänd samavärvilisel alusel kilbi jalamil.

Elva linna lipuks kahest võrdsest valgest ja sinisest laiast koosneva lipu, kusjuures valge laid on peal ja sinine all.

11. Haapsalu linna vapiks kilbi kuldse välja paremal flangil punane lossimüür kahe torniga. Kilbi keskel esiplaanil asuv suurem torn on sakmelise äärega; parema flangi äärel tagaplaanil asuv väiksem torn samasuguse ääre ja selle peal oleva koonusekujulise katusega. Suurema torni esiküljel mustavärviline lahtine ukseavaus. Kilbi vasemal flangil, lossi esitorni tagant poole kehaga väljaulatuv must kotkas, hõbedaste küüntega ja avatud nokast väljaulatuva punase keelega.

Haapsalu linna lipuks kahest valgest ja ühest sinisest ning kahest sinisest ja ühest valgest jaostatud laiast koosneva lipu järgmise asetusega: lipuvardapoolne 1/3-pikkune osa kosneb kolmest võrdse laiusega laiast, pealmine ja alumine valged, kuna nende vahel olev laid on sinine. Lipu teine 2/3-pikkune osa koosneb samalaiustest ja -värvilistest laiadest lipu esimesele osale vastandasetuses.

12. Jõgeva linna vapiks kilbi rohelise välja keskel horisontaalne, hõbedane lainespalk. Selle peal, kilbipäisel, kaks kõrvuti asetsevat ja all, kilbijalami keskel, üks kolmest lehest koosnev kuldne ristikheinaleht.

Jõgeva linna lipuks neljast võrdsest, kollasest ja rohelisest laiast koosneva lipu, asetatuna vaheldumisi nii, et pealmiseks laiaks on kollane ja alumiseks roheline.

13. Jõhvi linna vapiks kilbi jaostatud välja ülemisel, 1/3 osa punasevärvilisel pinnal kolm kõrvuti asetsevat hõbedast kuuske ja kilbi alumise osa rohelisevärvilisel pinnal kuldne, näoga paremale vaatav hirvepea, sarvede ja lahtiolevast suust väljaulatuva punase keelega ning kilbijalami ääreni ulatuva kaelaga.

14. Kallaste linna vapiks kuldsel väljal lennuhoos poolpõiki paremale alla suunduv, laialisirutatud tiibadega, mustavärvilina pääsuke. Kilbijalam on sinisevärviline, laineharju kujutavate kahe hõbedase joonega sinisel pinnal. Kilbi parema flangi äärest, keskmisest lainejoonest, tõuseb üles pruunikaspunane kaldakujutis.

Kallaste linna lipuks neljast võrdsest sinisest ja kollasest laiast koosneva lipu, asetatuna vaheldumisi nii, et pealmiseks laiaks on sinine ja alumiseks kollane.

15. Keila linna vapiks on kilbi kuldse välja südamikul sinine rukkilill, samavärvilise varre ja kastekarikaga.

Keila linna lipuks kahest sinisest ja ühest valgest laiast koosneva lipu, kusjuures lipu äärmisteks laiadeks on 2/5 laiused sinised ja nende vahel, lipu keskel, asetseb 1/5 laiune valge laid.

16. Kilingi-Nõmme linna vapiks kilbi jaostatud välja ülemisel, 1/3 osa hõbedasel pinnal kaks, kõrvutiasetsevat musta vasarat, varrega poolpõiki paremale alla ja vasaraninaga paremale. Kilbi alumise osa sinisevärvilisel pinnal kolest lehest ja ühest tõrust koosnev kuldne tammeoks, keskmise lehega üles ja äärmistega kilbi külgede poole.

Kilingi-Nõmme linna lipuks kolmest sinisest ja kolmest kollasest, vaheldumisi asetsevast ühelaiustest laiadest koosneva lipu, mille ülemiseks laiaks on sinine ja alumiseks kollane.

17. Kunda linna vapiks kilbi ülemise välja ülemisel osal, kolm ülestikku asetsevat horisontaalselt looklevat, sinisevärvilist lainespalki, nende all kolme vertikaalselt üksteise kõrval asetseva pruunivärvilise muistse ahingu otsaga, kusjuures keskmine ahinguots asub veidi allpool.

Kunda linna lipuks kahest võrdsest, kollasest ja punasest laiast koosneva lipu, kusjuures pealmiseks laiaks on kollane ja pealmiseks punane.

18. Kuressaare linna vapiks kilbi sinisel väljal hõbedane lossikivisein torniga kummalgui flangil. Parempoolne torn on kant kuldse koonusekujulise katusega, mille tipul kuldne lipp. Vasakpoolne torn on lahtise sakmelise äärega. Lossi lahtises väravas asetseb ülestõstetud kuldne langevõre ja selle all hõbedane kotkas, kuldsel lindil, millel tähed "I.P.E.V." (algustähed Johannese evangeeliumi I peatükist, ladinakeelses tekstis "In principio erat verbum").

Kuressaare linna lipuks kahest valgest ja ühest sinisest laiast koosneva lipu, mille laiad asetsevad nii, et lipu äärtel, peal ja all, on 1/5 laiused valged laiad ja nende vahel, lipu keskel 3/5 laiune sinine laid.

19. Kärdla linna vapiks kilbi sinisel väljal, lennuseisundis paremalt vasakule, hõbedane kajakas. Selle all, kilbijalamil, laineid kujutav hõbedane alus kahe laineid kujutava musta joonega.

Kärdla linna lipuks kahest valgest ja kahest sinisest laiast koosneva lipu, mille valged ja sinised laiad asetsevad vaheldumisi nii, et pealmiseks laiaks on valge ja alumiseks sinine. 20. Mustla linna vapiks kilbi rohelisel väljal külgvaates, vasakult paremale sammuvas seisundis, kuldne rukkirääk mustavärvilise sulekirjaga.

Mustla linna lipuks kolest rohelisest ja kahest mustast laiast koosneva lipu, kusjuures laiad asetsevad nii, et lipu äärmiseks (pealmiseks ja alumiseks) laiadeks on 2/7 laiused rohelised, nendele järgnevad 1/7 laiused mustad laiad ja nende vahel, lipu keskel, on 1/7 laiune roheline laid.

21. Mustvee linna vapiks on kilbi välja sinisevärvilisel ülemisel osal, kilbipäisiku ja südamiku lõikejoonel, neljast, horisontaalselt ülestikku asetsevast hõbedasest lauakesest koosnev navigatsioonimärk, koonusekujulisel kuldsel alusel, mille kumbki haru tugineb kilbi külgedest väljaulatuvatele, kuldsetest kividest laotud sadamamuuli otsadele. Kilbi sinise- ja alumise mustavärvilise välja ühtumisjoon muulide vahel, samuti musta välja pind on palistatud laineliste, hõbedaste joontega.

Mustvee linna lipuks, kolmest helesinisest ja kahest mustast laiast koosneva lipu, kusjuures laiad asetsevad nii, et lipu äärmisteks (pealmiseks ja alumiseks) laiadeks on 2/7 laiused helesinised, nendele järgnevad 1/7 laiused mustad, ja viimaste vahel, lipu keskel, on 1/7 laiune helesinine laid.

22. Mõisaküla linna vapiks kilbi mustavärvilisel väljal hõbedane sepa alas, alasininaga paremale. Selle peal, kilbi vasema flangi ülemiselt äärelt väljaulatuv hõbedane käsivars, hõbedase, alasile toetuva vasaraga käes.

Mõisaküla linna lipuks kolmest valgest ja kahest punasest laiast koosneva lipu, kusjuures laiad asetsevad nii, et lipu äärmisteks (pealmiseks ja alumiseks) laiadeks on 2/7 laiused valged, nendele järgnevad 1/7 laiused punased ja viimaste vahel, lipu keskel, on 1/7 laiune valge laid.

23. Otepää linna vapiks on kilbi mustavärvilise välja südamikus kuldne karupea, vaatega ette. Otepää linna lipuks kahest kollasest ja ühest mustast laiast koosneva lipu, asetatuna nii, et pealmiseks ja alumiseks laiaks on 2/5 laiused kollased ja nende vahel, lipu keskel, 1/5 laiune must laid.

24. Paide linna vapiks kilbi musta välja keskel kolmetahuline hõbedane torn, punase koonusekujulise katusega ja kolme musta aknaavausega esiküljel. Kummagil pool torni, kilbiflangil, neljatahuline hõbedane paekivi.

Paide linna lipuks kahest rohelisest ja ühest valgest ning kahest valgest ja ühest rohelisest jaostatud laiast koosneva lipu järgmise asetusega: lipu vardapoolne, 1/3 pikkune osa koosneb kolmest laiast, peal ja all 2/5 laiused rohelised laiad ja nende vahel, lipu keskel, 1/5 laiune valge laid. Lipu teine, 2/3 pikkune osa koosneb samalaiustest laiadest vastandasetuses nii, et üleminme ja alumine, 2/5 laiused laiad on valged ja nende vahel asetsev keskmine laid on roheline.

25. Paldiski linna vapiks kilbi välja ülemisel hõbedasel osal kilbi külgedest väljaulatuvad punased sadamamuuliotsad lahtise sadamasuuga nende vahel. Parempoolsel muulil asetseb punane torn koonusekujulise katusega. Kilbi sinisel väljal lainekujulised hõbedased jooned.

Paldiski linna lipuks kolmest sinisest ja kahest valgest laiast koosneva lipu, kusjuures laiad asetsevad nii, et lipu äärtel, peal ja all, on 2/7 laiused sinised laiad, nendele järgnevad 1/7 laiused valged ja nende vahel, lipu keskel, on 1/7 laiune sinine laid.

26. Petseri linna vapiks kilbi hõbedavärvilise välja vasemal flangil pruunikas-punane kalju-koobas musta, lahtise koopaavausega. Kalju-koopa alusel püstiseisev, näoga vasemale vaatav, sinisevärviline leopard, toetudes esimese parema käpaga kaljukoopale, kuna esimene vasak käpp on püsti. Leopardi lahtisest suust ulatub välja punane keel.

Petseri linna lipuks kahest oraanžkollasest ja ühest sinisest laiast koosneva lipu, kusjuures 2/5 laiused oraanžkollased laiad asetsevad lipu äärtel - peal ja all, kuna 1/5 laiune sinine laid on nende vahel, lipu keskel.

27. Põltsamaa linna vapiks kilbi põikjaostatud väljade vahel hõbedane lainespõikpalk. Kilbi vasemal, punasevärvilisel osal kuldne kannel ja kilbi rohelisel parempoolsel osal kolm, kõrvuti asetsevat kuldset viljapead.

Põltsamaa linna lipuks kahest rohelisest ja ühest oraanžkollasest laiast koosneva lipu, kusjuures 3/7 laiused rohelised laiad asetsevad lipu äärtel - peal ja all, kuna 1/7 laiune oraanžkollane laid asetseb nende vahel, lipu keskel.

28. Sindi linna vapiks kilbi punasevärvilisel väljal hõbedane kivisein-tööstuse portaal, selle keskel, kilbi südamikus asetseva valge niidipooliga ja portaali all horisontaalselt lookleva, sinisevärvilise lainespalgiga kahe hõbedase lainelise joonega keskel.

Sindi linna lipuks kahest punasest ja ühest sinisest laiast koosneva lipu, kusjuures 1/5 laiused punased laiad asetsevad lipu äärtel, peal ja all, kuna nende vahel, lipu keskel asetseb 3/5 laiune punane laid.

29. Suure-Jaani linna vapiks kilbi punasevärvilise välja keskel püstasendis sirge, kaheterane, hõbedane mõõk kuldse käepidemega all. Mõõk on ristamisi poolümmarguse hõbedasesõjasarvega, mis on kaunistatud kuldsete sidemetega ning rippuva kuldse ketiga.

Suure-Jaani linna lipuks kahest valgest ja kahest punasest vaheldumisi asetsevast võrdsest laiust, kusjuures pealmiseks laiaks on valge ja alumiseks punane.

30. Tapa linna vapiks kilbi punasel väljal hõbedane Y-kujuline harkrist, ulatudes risti ülemiste harudega kilbi ülemistesse nurkadesse ja alumise haruga kilbi otsiku ääreni. Üle harkristi alumise haru poolpõiki sirge, kaheterane, hõbedane mõõk kuldse käepidemega paremal.

Tapa linna lipuks neljast punasest ja kolmest valgest laiast koosneva lipu, kusjuures lipu äärtel, peal ja all, asetsevad 2/9 laiused punased laiad, neile järgnevad 1/9 laiused valged laiadja edasi 1/9 laiused punased laiad. Viimaste vahel, lipu keskel, asetseb 1/9 laiune valge laid.

31. Tõrva linna vapiks kilbi sinisevärvilisel väljal ristkügse alusega ja trapetsikujulise keskmise osaga tõrvasulatamiseahi, punasevärviise tulekoldega keskel ja ahju peal olevast suitsuavast väljaulatuva, kaheharalise, punasevärvilise tulekeelega, mida ümbritseb hallivärviline suitsupilveke.

Tõrva linna lipuks kahest võrdsest laiast, kusjuures pealmiseks laiaks on oraanž ja alumiseks roheline.

32. Türi linna vapiks kilbipäise sinisevärvilisel väljal, kummagil flangil kolm lainelist, hõbedast joonekest, nende vahel, kilbipäisikul kuueharaline kuldne täht. Kilbi alumisel, punasevärvilisel väljal kuldne õunapuuoks allarippuva samavärvi õunaga ja kahe lehega, mille välisotsad asetsevad paremal.

Türi linna lipuks kahest rohelisest ja ühest punasest laiast koosneva lipu, kusjuures 2/5 laiused rohelised laiad asetsevad kilbi äärtel, peal ja all, kuna 1/5 laiune valge laid asetseb nende vahel, lipu keskel.

33. Võru linna vapiks kilbi kuldsel väljal roheline, kasvav kuusk, samavärvilisel alusel kilbijalamil.

Võru linna lipuks kollasest ja ühest rohelisest laiast koosneva lipu, kusjuures lipu äärtel, peal ja all, asetsevad 1/5 laiused kollased laiad ja nende vahel, lipu keskel 3/5 laiune roheline laid.

II.

Lippude laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ja normaalsuurus 110 x 220 sentimeetrit.

Vabariigi President.

Peaminister.

Siseminister.

ERA f. 40, n. 1, s. 6505, l. 1-14.
kas see seadusest võetu peaks siin arutelus üldse olema; praegu panin pika teksti rippmenüüsse, et arutelu oleks ülevaatlikum--Bioneer1 (arutelu) 7. september 2013, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Pildid, mis on siin kategoorias, võib kustutada minu arvates, kui nad on Commonsis. avjoska 2. aprill 2009, kell 08:08 (UTC)

nõus. Riigi ametlike sümbolitena pole vappidel autoriõigust ja seega võib nad viia ilmselt Commonsisse--Bioneer1 (arutelu) 7. september 2013, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Prantslase kodulehekülg, huvitavate algupäraste vapijoonistustega: http://www.heraldique.org/search/label/Estonie --217.71.45.224 1. veebruar 2014, kell 01:20 (EET)[vasta]

Võimalik alakategooria plwiki'st[muuda lähteteksti]

plwiki's on tehtud interwikideta kategooria pl:Kategoria:Herby miast estońskich (ca 'Eesti linnade vapid')--Bioneer1 (arutelu) 8. september 2014, kell 21:47 (EEST)[vasta]