Kasutajakeskne disain
Kasutajakeskne disain või kasutajakeskne arendus (inglise keeles user-centered design) on protsesside raamistik, kus pööratakse igas disainimise etapis tähelepanu kasutatavusele ja kasutaja käitumisele.[1]
Põhiline erinevus kasutajakeskse disaini ja teiste disainifilosoofiate vahel on, et kasutajakeskne disain üritab optimeerida toodet, lähtudes kasutaja soovidest ja käitumismustritest.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Terminit „kasutajakeskne disain" kasutas esimest korda Donald. A. Norman oma uuringus California Ülikoolis San Diegos. Kontseptsioon sai väga populaarseks aastal 1986, kui avaldati raamat „User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction" („Kasutajakeskne disain: Uus perspektiiv inimese ja arvuti koostoimimisel").[3]
Mudel ja lähenemine[muuda | muuda lähteteksti]
Tänu kasutajakesksele disainile on tarkvaraarhitektidel võimalus luua toode, mis keskendub just kasutajale. Kasutajate nõuetega arvestatakse kogu arenduse vältel.[4]
Põhimõtted, mida tuleks kasutajakeskse disaini puhul järgida:[5]
- disain põhineb kasutajate, ülesannete ja keskkonna selgele arusaamisele;
- kasutajad kaasatakse disaini ja tarkvara arendusse;
- protsess on iteratiivne;
- disain on ainult suunatud kasutaja mugavusele;
- disainimeeskonnas on multidistsiplinaarsed oskused ja perspektiivid.
Kasutajakeskse disaini protsess[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakeskse disaini põhieesmärk on luua toode, mille kasutatavus on väga suur. Seetõttu peaks toote puhul hindama kasutatavust, juhitavust, efektiivsusest ja kui hästi on toode seotud kasutaja tingimustega.[5][6]
Järgnevad kasutajakeskse disaini protsessi põhietapid.[5]
- Konteksti täpsustamine: määra ära, kes on toote põhikasutaja, miks ta seda kasutab, mis on nõuded ning millises keskkonnas ta toodet kasutab.
- Nõuete täpsustamine: kui kontekst on täpsustatud, siis tuleks leida põhilised nõuded, mis iseloomustavad toodet. See on oluline, et disainerid saaksid luua nõuete põhjal süžeeskeeme.
- Arendamine ja disaini loomine: põhinedes toote eesmärkidele ning nõuetele, alusta iteratiivset protsessi, mis sisaldab tootedisaini ning arendust.
- Toote hindamine: toote disainerid teevad kasutajamugavuse katsetamisi, et saada kasutaja tagasisidet tootele. Toote hindamine ja katsetamine on tootearendusel väga oluline samm, sest sealt saab palju kriitilist tagasisidet.
Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakeskne disain küsib kasutaja eesmärkide kohta küsimusi, seejärel kasutab vastuseid, et teha disaini ja arenduse osas otsuseid.[4] Näiteks veebilehe kasutajakeskne disain otsib vastust järgnevatele küsimustele:[7]
- kes on selle veebilehe kasutajad;
- mis on kasutajate ülesanded ja eesmärgid;
- milliseid funktsionaalsusi vajab kasutaja lehelt;
- millist informatsiooni soovib kasutaja lehelt saada ning mis kujul antud informatsioon võiks olla;
- kuidas võiks veebileht kasutajate arvates töötada;
- mis on ekstreemsemad keskkonnad, kus kasutaja lehte kasutab;
- kas veebileht kasutab ära ka mitmeid erinevaid sisendeid nagu puutumine, rääkimine, käitumine.
Analüütilised tööriistad[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakeskses disainis kasutatakse analüüsimisels mitmeid tööriistu, neid põhilisimad on persooni, stsenaariumid ja kasutusmallid.[8]
Persoon[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutajakeskse disaini protsessis on persoon kasutaja arhetüüp, mida kasutatakse, et teha otsuseid toote omaduste, navigatsiooni, interaktsiooni või isegi visuaalse disaini puhul.[7]
Stsenaarium[muuda | muuda lähteteksti]
Stsenaarium luuakse kui väljamõeldud lugu, mis kirjeldab kasutaja n-ö igapäevaelu või sündmuste järjekorda põhilise kasutajaga.[4]
Kasutusmallid[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutusmallid on uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside kirjeldus. Kasutusmall on dokument, mis kirjeldab soovitavat funktsionaalsust – mida süsteem peab oskama, et klient sellega rahule jääks.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Shawn Henry (14.05.2009). "Cover – Just Ask: Integrating Accessibility Throughout Design". Vaadatud 11.11.2018.
- ↑ Shawn Lawton Henry (18.04.2008). "Notes on User Centered Design Process (UCD)". Vaadatud 11.11.2018.
- ↑ Don Norman (1986). User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Dieter Wallach (2012). User-Centered Design: Why and How to Put Users First in Software Development. Saksamaa.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "User-Centered Design Basics". Vaadatud 11.11.2018.
- ↑ Carol Smith, Justin Thorp (01.04.2014). "Notes on User Centered Design Process (UCD)". Vaadatud 11.11.2018.
- ↑ 7,0 7,1 Travis Lowdermilk (2013). User-Centered Design: A Developer's Guide to Building User-Friendly Applications.
- ↑ 8,0 8,1 Jan Gulliksen , Bengt Göransson , Inger Boivie , Stefan Blomkvist , Jenny Persson & Åsa Cajander (19.05.2010). "Key principles for user-centred systems design". Vaadatud 01.12.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)