Kasutajakeskne disain

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kasutajakeskne disain või kasutajakeskne arendus (inglise keeles user-centered design) on protsesside raamistik, kus pööratakse igas disainimise etapis tähelepanu kasutatavusele ja kasutaja käitumisele. [1]

Põhiline erinevus kasutajakeskse disaini ja teiste disainifilosoofiate vahel on, et kasutajakeskne disain üritab optimeerida toodet, lähtudes kasutaja soovidest ja käitumismustritest. [2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Terminit „kasutajakeskne disain" kasutas esimest korda Donald. A. Norman oma uuringus California Ülikoolis San Diegos. Kontseptsioon sai väga populaarseks aastal 1986, kui avaldati raamat „User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction" („Kasutajakeskne disain: Uus perspektiiv inimese ja arvuti koostoimimisel"). [3]

Mudel ja lähenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu kasutajakesksele disainile on tarkvaraarhitektidel võimalus luua toode, mis keskendub just kasutajale. Kasutajate nõuetega arvestatakse kogu arenduse vältel.[4]

Põhimõtted, mida tuleks kasutajakeskse disaini puhul järgida: [5]

  1. disain põhineb kasutajate, ülesannete ja keskkonna selgele arusaamisele;
  2. kasutajad kaasatakse disaini ja tarkvara arendusse;
  3. protsess on iteratiivne;
  4. disain on ainult suunatud kasutaja mugavusele;
  5. disainimeeskonnas on multidistsiplinaarsed oskused ja perspektiivid.

Kasutajakeskse disaini protsess[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskse disaini põhieesmärk on luua toode, mille kasutatavus on väga suur. Seetõttu peaks toote puhul hindama kasutatavust, juhitavust, efektiivsusest ja kui hästi on toode seotud kasutaja tingimustega. [6] [5]

Järgnevad kasutajakeskse disaini protsessi põhietapid. [5]

  1. Konteksti täpsustamine: määra ära, kes on toote põhikasutaja, miks ta seda kasutab, mis on nõuded ning millises keskkonnas ta toodet kasutab.
  2. Nõuete täpsustamine: kui kontekst on täpsustatud, siis tuleks leida põhilised nõuded, mis iseloomustavad toodet. See on oluline, et disainerid saaksid luua nõuete põhjal süžeeskeeme.
  3. Arendamine ja disaini loomine: põhinedes toote eesmärkidele ning nõuetele, alusta iteratiivset protsessi, mis sisaldab tootedisaini ning arendust.
  4. Toote hindamine: toote disainerid teevad kasutajamugavuse katsetamisi, et saada kasutaja tagasisidet tootele. Toote hindamine ja katsetamine on tootearendusel väga oluline samm, sest sealt saab palju kriitilist tagasisidet.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskne disain küsib kasutaja eesmärkide kohta küsimusi, seejärel kasutab vastuseid, et teha disaini ja arenduse osas otsuseid. [4] Näiteks veebilehe kasutajakeskne disain otsib vastust järgnevatele küsimustele: [7]

  • kes on selle veebilehe kasutajad;
  • mis on kasutajate ülesanded ja eesmärgid;
  • milliseid funktsionaalsusi vajab kasutaja lehelt;
  • millist informatsiooni soovib kasutaja lehelt saada ning mis kujul antud informatsioon võiks olla;
  • kuidas võiks veebileht kasutajate arvates töötada;
  • mis on ekstreemsemad keskkonnad, kus kasutaja lehte kasutab;
  • kas veebileht kasutab ära ka mitmeid erinevaid sisendeid nagu puutumine, rääkimine, käitumine.

Analüütilised tööriistad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskses disainis kasutatakse analüüsimisels mitmeid tööriistu, neid põhilisimad on persooni, stsenaariumid ja kasutusmallid. [8]

Persoon[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskse disaini protsessis on persoon kasutaja arhetüüp, mida kasutatakse, et teha otsuseid toote omaduste, navigatsiooni, interaktsiooni või isegi visuaalse disaini puhul.[7]

Stsenaarium[muuda | muuda lähteteksti]

Stsenaarium luuakse kui väljamõeldud lugu, mis kirjeldab kasutaja n-ö igapäevaelu või sündmuste järjekorda põhilise kasutajaga.[4]

Kasutusmallid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusmallid on uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside kirjeldus. Kasutusmall on dokument, mis kirjeldab soovitavat funktsionaalsust – mida süsteem peab oskama, et klient sellega rahule jääks.[8]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Shawn Henry. "Cover – Just Ask: Integrating Accessibility Throughout Design". 14.05.2009. Kasutatud 11.11.2018.
  2. Shawn Lawton Henry. "Notes on User Centered Design Process (UCD)". 18.04.2008. Kasutatud 11.11.2018.
  3. Don Norman (1986). User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction.
  4. 4,0 4,1 4,2 Dieter Wallach (2012). User-Centered Design: Why and How to Put Users First in Software Development. Saksamaa. 
  5. 5,0 5,1 5,2 "User-Centered Design Basics". Kasutatud 11.11.2018.
  6. Carol Smith, Justin Thorp. "Notes on User Centered Design Process (UCD)". 01.04.2014. Kasutatud 11.11.2018.
  7. 7,0 7,1 Travis Lowdermilk (2013). User-Centered Design: A Developer's Guide to Building User-Friendly Applications
  8. 8,0 8,1 Jan Gulliksen , Bengt Göransson , Inger Boivie , Stefan Blomkvist , Jenny Persson & Åsa Cajander. "Key principles for user-centred systems design". 19.05.2010. Kasutatud 01.12.2018.