Kasutaja arutelu:VMorel/Bessel'i kimp

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest!
Väga hea, et oled artiklile lisanud illustratsioone! Nüüd oleks vaja veel illustratsioonidele lisada pealkirjad või seletused.

Palun pööra tähelepanu nime Bessel kirjutusviisili, see peaks olema ühtlane kogu artiklis. Eesti keeles kasutame nimede käänamisel ülakoma, kui hääldus ja kirjapilt on erinevad. Palun kontrolli üle, kuidas seda nime hääldatakse ning seejärel otsusta, kas kirjutatakse Bessel’i kimp või Besseli kimp.
Pealkirjad peavad olema eestikeelsed, vt Bessel X-wave ja Reconstruction.
Viited tuleb artikli sisust eraldada ja viidete osale tuleb lisada pealkiri.

Mõned ettepanekud sõnastuse ja õigekirja parandamiseks:

Ingliskeelse termini puhul lisa sulgudesse, et see on ingliskeelne nimetus (inglise Bessel function of the first kind), kaugvälja (inglise far field), Kõrgemat järku Besseli kimp (inglise high-order Bessel beam), valguskuul (inglise Bessel X-wave)
„Esmakordselt kirjeldas kimpu Jim Durnin aastal 1987“ parem oleks 1987. aastal.
Niinimetatud lühend on nn (mitte nn.)
Nii-öelda lühend on n-ö (mitte nö.)
Näiteks lühend on nt (mitte nt.)
Trükiviga „Lähendused“, „impusimoment „
„ Nüüd lisame ekraanile teise pilu samuti kaugusele r“ parem oleks seejärel lisatakse ekraanile.
„Sel korral kasutatakse tasalaine asemel Gaussi kimpu (nt. laserivalgust)“ parem oleks selle jaoks kasutatakse.
Palun vaata see lause üle, mulle tundub et sõna suhtes on valesse kohta sattunud „ Valgus langeb aksikonile ning viimane murrab telge suhtes sümmeetriliselt valguslaine tsentri suunas.“
„Antud meetod on palju efektiivsem ning saadakse siledam graafik“ parem oleks ning sellega saadakse.
„Alternatiiv sellele oleks Fabry - Perot’i õõnsust rõngaspiluga kasutada“ parem oleks Alternatiiv sellele (siin tuleks täpsustada millele) on Fabry-Perot’i rõngaspiluga õõnsuse kasutamine.
"Juba enne 1987. aastat oli leitud teoreetilisi lahendeid, mis kirjeldasid nn. mitte-difrageeruvaid lainevälju või nö. kuulilaadselt levivaid impulsse.^[2][3][4]" Ühelauselise refereeringu puhul pannakse lauselõpupunkt pärast viidet.

Parandusi ootan 8. novembriks.
Jõudu tööle!
--Kleppik (arutelu) 4. november 2016, kell 22:50 (EET)[vasta]

Aitäh paranduste eest! Nüüd said paljud asjad korda!
Märkasin, et su artiklis on väga vähe tekstisiseseid viiteid. Vaata palun üle, et kõik refereeringud saaksid viited.
Artiklis tuleks veel natukene õigekirja ja sõnastust parandada:

(inglise Gaussian beam), kaugvälja (inglise far field)
" on vastavalt raadius, polaarnurk ja kaugus levimisteljel" siit on puudu lauselõpupunkt
"Seejärel lisatakse ekraanile teise pilu samuti kaugusele r", mulle tundub, et siin peaks olema teine pilu.
"Valgus langeb aksikonile ning viimane murrab telje suhtes sümmeetriliselt valguslaine tsentri suunas." Nägin, et olid seda lauset muutnud, kuid mulle jäi ikka selle sisu segaseks. Kas see lause võiks olla nii Valgus langeb aksikonile ning viimane murrab telje suhtes sümmeetrilist valguslainet tsentri suunas.
"vadrakujulisi esemeid", kas siin ongi mõeldud vadrakujulisi esemeid?
"Siin tuleb appi Besseli kimbu iseparandumise." iseparandumine või iseparandumise võime
"Osakesed võivad olla erinevates katsekambrites, kuid manipuleeritavad endiselt üheaegselt." parem oleks kuid endiselt üheaegselt manipuleeritavad
"Bessel X-wave" see peab olema kaldkirjas

Vaata palun need laused üle ja pane puuduvad komad:

"Esmatähelepanek üheaegsest spinni ja impulsimomendi üleminekust osakesele, mis ei ole kimbu teljel vaadeldi Besseli kimbu abil."
"Kui palju osakesi on võimalik ühe kimbuga lõksustada on piiratud kimbu levimiskaugusega."
"Kaugus, mille jooksul kimp taastab oma kuju sõltub mingis ulatuses peale osakese suuruse veel tema murdumisnäitajast."

Parandusi ootan 16. novembriks.
Jõudu tööle!
--Kleppik (arutelu) 12. november 2016, kell 11:58 (EET)[vasta]

Aitäh õigeaegsete paranduste eest!
Palun vaata üle viidete vormistus:

"Esmakordselt kirjeldas kimpu Jim Durnin 1987. aastal^[1]." See viide on vormistatud ühelauselise refereeringuga ehk viide viitab ainult ühele lausele, mitte eelnevale tekstile. Vaata palun see koht üle, kui sa tahad viidata ka eelnevatele lausetele, siis peaks kõigepealt olema punkt ning siis viide.
"Juba enne 1987. aastat oli leitud teoreetilisi lahendeid, mis kirjeldasid nn mitte-difrageeruvaid lainevälju või n-ö kuulilaadselt levivaid impulsse^[2][3][4]. ^[5]" Siin peaksid kõik viited olema enne punkti.
""Bessel beams: diffraction in a new light." Contemporary Physics 46.1 (2005): 15-28." Siin tuleb kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu.

Vaata palun üle ja pane puuduvad komad.

"Tegemist on telgsümeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet millise nurga all diameeter on tõmmatud."
"Nurk, mille all tasalained lõikuvad teljega on leitav valemiga"
"See võib olla abiks osakeste määramisel näiteks vähktõve rakkude eristamisel tervetest rakkudest."

Veel mõned tähelepanekud:

"levikusuunaline- ja radiaalkomponendid" parem oleks levikusuunaline- ja radiaalkomponent.
Peatükil "Matemaatiline esitlus" ei ole viidet
"kus pealelangevale kimbu faasi moduleeritakse sobivalt." Palun veendu, et kõik käändelõpud oleks paigas.
"Fabry - Pérot’i interferomeeteri" siin on üleliigsed tühikud
"taastub oma algse kujul - seda nimetatakse "iseparanemiseks"." Taastab, mitte taastub; siin tuleks kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu.
"Kahedimensionaalselt on lõksustamine võimalik, millele lisaks on võimalik osakest proovi katteklaasi vastu suruda." Kahedimensionaalselt on võimalik lõksustamine, millele
"Siin tuleb appi" Vikipeedias tuleb hoida entsüklopeedilist stiili, palun proovi see entsüklopeedilisemalt sõnastada.
"Ringikujuline struktuur lubas spini mõõta raadiuse funktsioonina." spinni
"Näiteks Bessel X-laine (inglise Bessel X-wave) on "valguskuul"" jutumärke pole vaja.
Palun lisa artiklisse siselinke (olulised mõisted, nimed jms)

Parandusi ootan 25. novembriks.
Jõudu tööle!
--Kleppik (arutelu) 21. november 2016, kell 11:57 (EET)[vasta]

Aitäh paranduste ja selgituste eest!

Soovitaksin esimese lõigu viited nii vormistada: Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind). Besseli kimbu ruumiline profiil levimisteljega ristuvas tasandis koosneb eredast tsentraalsest maksimumist ja seda ümbritsevatest nõrga intensiivsusega rõngastest. Levikul Besseli kimp (justkui) ei difrageeru ehk kimbu profiil on levimisteljega ristuvas läbilõikes muutumatu (ei haju laiali). Asetades kimbu teele väikese tõkke, taastub tõkkest eemaldudes levimistelejel kiire esialgne profiil ehk Besseli kimp on „iseparanev“. ^[5] Esmakordselt kirjeldas kimpu Jim Durnin 1987. aastal^[1]. Juba enne 1987. aastat oli leitud teoreetilisi lahendeid, mis kirjeldasid nn mitte-difrageeruvaid lainevälju või n-ö kuulilaadselt levivaid impulsse^[2][3][4].

Ehk siis tõsta viide ^[5] ettepoole ja ühelauseliste refereeringute viited jäta nii nagu on. Või on ka kahe viimase lause info pärit allikast ^[5]?

Mõttekriipsu ümber ei tohiks tühikuid olla: ""Bessel beams: diffraction in a new light." Contemporary Physics 46.1 (2005): 15 – 28."
Sidekriipsu ümber ei tohiks tühikuid olla: "Fabry - Perot'i interferomeetri"
Vaata palun üle "Valguskuuli" peatükk, kui juhendaja soovitab seda mõistet kasutada jutumärkides, siis peaks see olema kogu peatükis ühte moodi vormistatud (ka pealkirjas).

Parandusi ootan 27. novembriks.
Jõudu tööle!
--Kleppik (arutelu) 23. november 2016, kell 13:32 (EET)[vasta]