Kasutaja arutelu:Tsormus/Valgustundlikud kaitserühmad

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Väga tore, et on jooniste ja skeemidega asja seletatud!

Suuremad joonised võiks võtta ära külje pealt ja liigutada need teksti juurde. Nii võiks joonis 2 olla tükeldatud ja olla sissejuhatuse järel, jooniselt võiks legendi ära võtta ja panna joonise ette tekst: "On neli erinevat lähenemist valgu aktiivsuse kontrollimiseks valgusega:". Seejärel võiksid legendis loetletud lähenemised olla ükshaaval välja toodud ja iga loetelu punkti järel võiks olla sellele vastav osa jooniselt. Kas selline joonise tükeldamine oleks väga ebamugav? Lugemise teeks see palju kergemaks, siis ei pea silm legendi ja joonise vahel jooksma ja artikkel oleks kenam ka, kui suur joonis ei nihuta küljendust ära. Samas läheks niiviisi sissejuhatus väga pikaks, võiks kogu selle joonise ja joonisega seonduva kupatuse teha eraldi peatükiks, kasvõi näiteks "Valgu aktiivsuse kontrollimine valgusega". Kui niimoodi joonised panna, siis ei ole joonistele allkirja vaja.

Joonisega 6 võiks ka samuti talitada.

ÕS ütleb, et "desaktiveerima" on õige - parandage sissejuhatuses ära.

Mõne teaduslikuma termini juures võiks olla artiklilink või lühike seletus, nt kovalentne side, loomulik konformatsioon, bensüülilt nitro.

"Tausta" peatükk võiks olla ümbersõnastatud pisut täpsemalt, näiteks "Valguse kasutamine ainete kontrollimisel" või midagi sellist - ilmselt leiate asjatundjana palju parema pealkirja :)

Joonisele 1 ei ole tekstis viidatud - võiks joonise alt "joonis 1" osa välja võtta.

Peatükk "Ajalugu" võiks teisiti sõnastatud olla, nt midagi säärast: "Valgustundlike ühendite saamine".

Peatüki "Kaitserühmade näited" võiks ümbersõnastada, "Kaitserühmi". Seal võiks ka joonised tükkideks lammutada ja sissejuhatuseks panna alapealkiri "Mõningaid orto-nitrobensüül-tüüpi valgustundlikke rühmi". Joonistele ei oleks siis vaja allkirju, sest Vikipeedias tavaliselt neid skeemide ju ei ole. Ja eriti ei ole allkirja vaja, kui tekstis ei ole joonisele viidatud.

Joonis 1 ja 5 võivad jääda külje peale, aga allkiri las olla joonistel.

Peatükk "Klassikaline valgustundliku kaitserühmaga seotud ühendi disaini strateegia" on natukene pikk ja keeruline, kas paremini sobiks näiteks "Klassikalise valgustundliku kaitserühmaga seotud ühendi saamine".

Peatükk "Fotolüütiline protsess" võiks olla selline: "Fotolüütiline protsess koosneb prootoni ülekandest bensüülilt nitro rühma hapnikule, mille tulemusena tekib järgnev ühend: [JOONIS]". Sellisel juhul ei ole joonisele allkirja ka vaja.

Viiteid on pisut vähe, aga väga tore ja suur kiitus, et on teadusartikleid kasutatud. Las see praegu olla, võib-olla pole 4 allikat sellise pikkusega artikli juures probleem.

--ElvaOlle (arutelu) 9. oktoober 2014, kell 20:03 (EEST)[vasta]

Ortograafia, paigutus[muuda lähteteksti]

On väljatöötatud ka süsteeme, kus loomulikult esinevad fotoreaktiivsed valgud on konjugeeritud meid huvitava valgu külge - selle lause ees peaks tühik olema, et lause ei oleks eelneva lause punkti küljes. "Meid huvitava valgu külge" -> parem oleks: "uuritava/käsitletava valgu külge".

Kas saaks joonised panna kohe selle lõigu järele, kus joonisele viidatud on, ja teha nii, et tekst ei oleks joonise kõrval, vaid selle all ja üleval?

Tohutu hulk efektormolekule kontrollivad - neutraalsem oleks nt nii: "võrdlemisi suur hulk".

(inhibiitor, aktivaator, jne.) - õige: "(inhibiitor, aktivaator jne)".

„väikestele molekulidele” - parem oleks ilma jutumärkideta: "nö väikestele molekulidele".

Need derivaadid illustreerivad klassikalist kovalentselt seotud kaitserühma, mis blokeerib bioloogilist aktiivsust - parem oleks: "Need derivaadid on klassikalised näited kovalentse sidemega kaitserühmast, mis blokeerib bioloogilist aktiivsust".

„desaktiveerida” - jutumärke pole vaja.

Käänake suurtähtlühendeid ka: cAMP-i analoogid, näitab pikaajalist cAMPi aktiivsust jne.

Enimkasutatud valgustundlik kaitserühm on orto-nitrobensüül rühm - pole sõna "rühm" vaja uuesti korrata.

orto-nitrobensüül tüüpi valgustundlikes kaitserühmades - lause algusesse on jäänud väike algustäht. Ja kokku võiks kirjutada: "orto-nitrobensüültüüpi valgustundlikes".

Miks on "orto-nitrobensüül" hiljem kaldkirjas? See ei vaja kaldkirja, kuna on võõrsõna.

Peatükis "Kumariin-4-metüül valgustundlike kaitserühmi" võtke link ära, sest selle peatüki tekstis juba on link olemas.

ja lahkuva rühma X (tavaliselt hapnik) vahel - käänake sulgude sees olevat teksti ka: "tavaliselt hapniku".

Valgustundlikud lainepikkuste maksimumid jäävad 310 ja 410 nm vahele, olenevalt mis ühendi külge - parem oleks: "olenevalt sellest, mis ühendi külge".

lac operaatoriga - kirjutage sidekriipsuga kokku: "lac-operaatoriga". Sama ka siin: ''lac-repressorvalguga".

nikotiin atsetüülkoliini - peaks sidekriipsuga olema kirjutatud: "nikotiin-atsetüülkoliini".

kaalium ioonkanaleid - siin samuti sidekriipsuga.

kuna meid huvitav valk on vaja eelnevalt ära puhastada - parem: "kuna töödeldav/käsitletav valk on vaja eelnevalt ära puhastada".

mille tulemusel muutub ühend inaktiivseks/aktiivseks - kasutage parem sõna või: "mille tulemusel muutub ühend inaktiivseks või aktiivseks".

Ideaalsed valgustundlike kaitserühmadega seotud ühendid on vees lahustumatud, ei hüdrolüüsu - parem: "on vees lahustumatud ehk ei hüdrolüüsu".

Kas viimase peatüki saaks paigutada kuhugi teksti sisse. Selle pealkiri peaks jääma siis enne joonist sissejuhatavaks lauseks. Vikipeedias tavaliselt nii ei tehta, et peatüki all on üks joonis.

--ElvaOlle (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 21:06 (EET)[vasta]