Kasutaja arutelu:TRiisberg/Kaugeeslinnastumine
Artikkel on hea ja arusaadava sõnastusega.
Peatüki "Iseloomulik kaugeeslinnale" võiks ümber sõnastada nõnda: "Kaugeeslinna omadused". Seal võiks ka sissejuhatav lause olla, nt: "Kaugeeslinna eristab suurlinnast ja eeslinnast mitu omapära". Paks kiri võiks jääda, aga punktid võiks eest ära võtta. Samas on peatükk "Eeslinna ja kaugeeslinna erinevused" ka väga lähedase sisuga, selle võiks isegi sinnasamma alapeatükiks teha.
Ei ole hea kasutada kaldkriipsu kui on tegemist eraldava rinnastusega. Kasutage sidesõna "või". Kaldkriips on aktsepteeritav siis, kui on hädasti vaja ruumi kokku hoida, näiteks tabelites.
Sissejuhatus on väga hea pikkusega ja annab hea ülevaate.
Vaatame ortograafiat ja stiili hiljem, siis kui esmased parandused on tehtud.
--ElvaOlle (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 19:08 (EEST)
Ortograafia ja stiil[muuda lähteteksti]
Väga hea, lihtsa ja selge sõnastusega artikkel.
Kirjavahemärgid, natuke liiga palju komasid: mille käigus inimesed kolivad suurlinnast ära piirkonda, mis jääb linna ja maakoha piirimaile säilitades seejuures töökoha suurlinnas.
Võib-olla oleks parem kasutada sõna pendelränne vms: inimesed hakkavad pendelrändama/süstikrändama töökoha ja kodu vahel. Siis oleks stiil neutraalsem.
sest omab elemente nii ühest kui teisest süsteemist - sõna "süsteemist" pole vaja.
Sõnastage natukene ümber, nt nii: Selliselt toimiva süsteemi miinuseks peetakse aga suurt kütusekulu elu- ja töökoha vahel liikudes.
Pange esimeses peatükis mõttekriipsud: Kahanev populatsioon - erinevalt suurlinnadest, kus pidevalt rahvaarv kasvab.
Kaugeeslinnas elab ligikaudu 40 inimest km2, linnas on aga ruutkilomeetril elavate inimeste arv kordi suurem - kirjutage siin nii: Kaugeeslinnas elab ligikaudu 40 inimest ruutkilomeetri kohta, linnas on aga see arv kordi suurem.
Koma oli puudu, sest "kuna" alustab kõrvallauset, võiks kasutada teist rinnastust, et sõnastus oleks selgem: Kogukond kaugeeslinnas on tihtipeale killustunud, kuna piirkonnas elavad nii kohalikud kui ka suurlinnadest immigreerunud elanikud.
Kasutage siin tingivat kõneviisi: kes suudaks kaugeeslinna elu parendada.
Muutke siin sõnajärge: kaugeeslinn võib suurlinnast aga kuni tunniajase sõidu kaugusel asuda.
Siin pole jutumärke vaja: Eeslinna funktsioon on majutada elanikke.
Kui "kui" ei ühenda kõrvallauset pealausega, vaid kasutatakse võrdluses, siis pole koma vaja: Nii näeb näiteks kaugeeslinna elanik oma naabreid harvem kui eeslinnas elav kodanik.
inimesi köidab betoonmajade asemel ilus loodus - kasutage neutraalsemat sõnastust nt: paljusid inimesi huvitab linnamiljöö asemel looduslikum keskkond.
Siin pole "nt" järele punkti vaja: (nt transport linna).
eelpool asemel kirjutage eespool.
Nagu eelpool mainitud, vajab suurlinn juurde ka ärimaad, kuna aga linnas on juba enamik ärimaid hõivatud, ei ole linnal võimalik teenindada suuremat hulka inimesi, kui juba linnas elab - siin ei ole jälle "kui" ette koma vaja. Jaotage mitmeks lauseks: Nagu eespool mainitud, vajab suurlinn juurde ka ärimaad. Kuna aga linnas on juba enamik ärimaid hõivatud, ei ole linnal võimalik teenindada suuremat hulka inimesi kui juba linnas elab.
Protsessi tulemusena kujuneb on eraldiseisev piirkond - "on" on kogemata sisse jäänud.
"Kaupadel" oli vale aste ning kaasaütleva käände võiks selguse pärast väga pikkade tarindite rinnastamise puhul panna mõlemale komponendile: Muutuste üheks põhjuseks on globaliseerumine, mis mõjutab kaupade vaba liikumisega ning piirkondade tiheda suhtlemisega kaugeeslinna majandust, poliitikat ja kultuuri.
Kirjutage kokku: Kuna tegemist on hajaasustuspiirkonnaga, või tehke nimisõnaks: hajaasustusliku piirkonnaga.
Siin on kogemata üks üleliigne "arenguks" kogemata sisse jäänud: on seal arenguks palju võimalusi arenguks.
Tehke eelviimases peatükis siin kohas jälle mitu lauset: Probleemid võivad tekkida, kui linnast tulnud elanikud tahavad arendada ja tuua piirkonda elemente, millega kohalikud pole harjunud. Sageli on selle reaktsiooniks viimaste tugev vastuhakk ning süvenev kogukonna killustatus.
Kaunis, väike kaugeeslinn ehitatakse, suurlinna eeskujul ning inimeste vajaduste rahuldamisest lähtudes, täis ärihooneid ja elamuid asemel kirjutage: Inimeste vajadusel ja suurlinna eeskujul ehitatakse kaugeeslinn täis ärihooneid ja elamuid, millega rikutakse ühtlasi kaugeeslinlik miljöö. Sellega kaob ka koha algne väärtus - hajaasustus ning looduslähedus.
Seesuguse arengu suurem tõenäosus on riikides, kus linnastumisprotsent on kõrge ja mille tulemusena rahvas ei mahu enam suurlinnadesse ära, otsides alternatiivseid elupaiku ning neid seejärel arendades suurlinna eeskujul asmel kirjutage: Seesuguse arengu suurem tõenäosus on riikides, kus linnastumisprotsent on kõrge, mille tulemusena ei mahu rahvas enam suurlinnadesse ära. See sunnib neid otsima alternatiivseid elupaiku ning neid seejärel suurlinna eeskujul arendama.
Seda aga juhul kui kohalik võim ja identiteet on tugevad ning inimesed aktiivsed, olles huvitatud kohaliku elu arendamisest - selle asemel võiks nii kirjutada: Seda aga juhul kui kohalik võim ja identiteet on tugevad ning inimesed huvitatud kohaliku elu aktiivsest arendamisest.
Neutraalsem sõnastus: linn hääbub ning jääb rahvast tühjaks.
Natukene palju on selliseid lühendeid nagu jne, jt, vms. Teadustekstis ja entsüklopeedilises tekstis nõutakse täpsust ja seda, et kõik vajalik oleks öeldud. Natukene palju olete kasutanud -des tarindeid (nt olles huvitatud kohaliku elu arendamisest). See on tavaline inglise keelest tõlkides, aga eesti keeles soovitaks tavalist kõrvallauset selle asemel kasutada.