Kasutaja arutelu:Soomardikas7/Gauja rahvuspark

Panin nii kirja nagu google docsis olid küsimused antud.

1.Artikkel on piisavalt pikk.
2.Artikli üldmulje on hea, asukohast võiks olla ka kaart, mis annaks parema ülevaate asukohast. Ei vasta entsüklopeediaartikli nõuetele, sest puuduvad tekstisisesed viited.
3.Artikli struktuur tundub loogiline

 * Artikli esimesed sõnad on samad, mis pealkiri. Jah, on
 * Sissejuhatust ei ole, aga siin ei olegi seda vaja

4.Ei saa kontrollida, kuna osad tekstisisesed viited puuduvad ja ise vastavate kohtade ülesleidmine võtaks ebamõistlikult palju aega. Ei ole võimalust saada paberkandjal allikaid, et kontrollida.

 * Artikkel ei ole tõlgitud.

5.Tekstisisesed viited puuduvad, lõpus loend olemas.
6.Tekst on täitsa hästi loetav, paar kohta tekitasid küsimusi või võiksid olla keeleliselt paremad.

* Nüüdisaegne ürgorg on kujunenud viimase jääaja lõpul madrijää sulamisvee uuristaval ja kuhjaval toimel.
* See on kummaline lause, mida on mõeldud looduvarade all, kas tõesti loodusvarasid, peaks kuidagi teistmoodi sõnastama. Loodusvarad võtavad enda alla üsna väikese, ent väga tähtsa osa pargist ning selle ala külastamine on keelatud. Loodusvarade piirkond võtab enda alla üsna väikese, ent väga tähtsa osa pargist ning selle ala külastamine on keelatud.
* Siguldas Turaida lähedal asub ka Baltimaade koobastest ruumalalt suurim Gūtmani koobas, mille kõrgus on 10, laius 12 ja sügavus 18,8 m. Võiks panna igale numbrile m järgi
* Jõe kaldaid kaunistatavest devoni liivakivipaljanditest on atraktiivseimad Zvārte ja Ērglu kalju. Ērglu ehk Kotka kalju kõrgus ulatub 22 meetrini. Kas kalju on parim sõna, pigem sobiks paljand
* Populaarseks on ka muutunud looduspargiga tutvumine hobuse peal või süstaga piki jõge sõites. Looduspargiga tutvumine ratsutades või süstaga piki jõge sõites on muutunud populaarseks.
* Vaid ürgorgu suubuvail arvukail jäärakuil ja oruveerudel kasvab üsnagu (üsnagi) looduslikus seisus mets.
* Halb sõnastus. Gauja rahvuspargis katab mets pisut alla poole kaitsealast ehk ligikaudu 47%, kuid tegemist on omapärase laiase lehismetsaga, kus majesteetlik tamm on silmapaistval kohal. Gauja rahvuspargis katab mets pisut alla poole kaitsealast ehk ligikaudu 47%, kuid tegemist on omapärase laialehisemetsaga, kus majesteetlik tamm on silmapaistval kohal.
* Halb sõnastus. Siin-seal elustavad põllumajandusmaastikku valgetüvelised kasesalud. Siin-seal kasvavad valgetüvelised kasesalud endistel põllumaadel.
* Võib tekkida segadus, et kus. Jõgede ääres kohtab halli ja musta leppa, mis kasvavad siin (parem rahvupargis) jõudsalt. (EL 2004)
* Küsitav koht. Siin elutseb vähemalt 200 selgroogset, sealhulgas umbes, miks umbes?? 6 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, ligikaudu 200 liiki linde ja 48 liiki imetajaid.
* Trükiviga. Tihedais põõsais ja üõlispuude õõnsustes elutseb hulgaliselt rähne, kakulisi ja tihaseid.

7. Pilte ei ole
8.Ei ole, aga ei saagi sisse tuua, kuna tegemist on Läti rahvuspargiga.

---

Õppeassistent Hannalt:

Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus! Palun täienda oma artiklit viidetega.
Teksti sees ei tohiks viitede ees olla tühikut.

Kui need parandused on tehtud, siis võid artikli põhiruumi laadida. Juhend selleks on siin. Kui artikkel on põhiruumi laaditud, on töö arvestatud. HPook (arutelu) 6. detsember 2017, kell 17:32 (EET)[vasta]