Kasutaja arutelu:Rudolf Aro/Karl Fischeri tiitrimine

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Väga tore, et viited on korras.

Vikipeedias ei panda sissejuhatusele harilikult pealkirja. Selle võiks ära võtta. Sisukord võiks kohe sissejuhatuse järel olla. Sissejuhatus võiks pisut pikem olla. Nimi "Karl Fischer" võiks olla artiklilingiga, isegi kui tema kohta veel artiklit pole kirjutatud. Seevastu on sissejuhatuse praegune tekst väga hea ja annab kohe mingisuguse aimduse, millega tegemist on.

Sõna "mool" juures võiks olla artiklilink.

Kas "Kasutatavate titrantide tüübid" peaks olema peatüki "Mahtanalüütiline Karl Fischeri tiitrimine" alapeatükk? Siis on vormistuses miski nihu läinud, aga seal ei peagi minu meelest alapeatükki panema, võib ju lihtsalt sissejuhatav lause olla, nt "Karl Fischeri mahtanalüütilisel tiitrimisel kasutatakse kahte tüüpi titrante: Ühekomponentseid ..." jne.

Lugeja ei pruugi teada, mis mõõtühiku lühend on ppm, mis on kulonomeetriline süsteem, mis on mõõterakk, diafragmata süsteem, elektrood, katoodi-/anoodiruum, katolüüd, stühhomeetria jne. Neil võiks olla kas Vikipeedia artikli link või lühike seletus kasvõi sulgudes järel. Kui on võimalik, võiks lihtsamat sõnavara kasutada.

"Kulonomeetrilise tiitrimise eeldused" peaks vist peatüki "Kulonomeetriline Karl Fischeri tiitrimine" alapeatükk olema - ilmselt on miski vormistusega nässu läinud jälle. Sama käib ka ilmselt alapeatüki "Kulonomeetrilisi Karl Fischeri titraatoreid on kahte tüüpi" kohta. Samas võiks mõlema alapeatüki pealkirja ära võtta ja liita kogu kupatus peatüki külge. Pealkirja asemel võiks olla sissejuhatav lause, nt "Kulonomeetrilisel tiitrimisel on mitmeid eeldusi:" ja "Kulonomeetrilisi titraatoreid on kahte tüüpi.". Kulonomeetrilise tiitrimise eelduste loetelu järel peaks olema viide (viimase punkti juures).

Mõlemad joonised, mis käivad kulonomeetriliste titraatorite kohta, võiks paigutada küljele.

"Diafragmata generaatorelektrood" võiks olla paksus kirjas ja "Diafragmaga generaatorelektrood" samuti.

Ka peatüki "Proovi sisestamise meetodid" alapeatükid ei ole vormistunud alapeatükkidena.

Hea, et on kasutatud ka jooniseid seletamiseks.

--ElvaOlle (arutelu) 10. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST)[vasta]

Ortograafia ja stiil[muuda lähteteksti]

Stiili koha pealt ei ole peaaegu üldse laita, ainult mõned anglitsismid vaja ära korrigeerida. Kirjavigade koha pealt oli ka pea kõik korras välja arvatud mõned üksikud kirjavahemärgistuse vead.

Järgarvu järele käib punkt: 1935. aastal.

Sellel reaktsioonil põhinedes on välja töötatud erinevaid tüüpe süsteeme - aga mis süsteeme?

Pange enne kõrvallauset koma: Teises etapis oksüdeerib jood alküülsulfiidi soola alküülsulfaadi soolaks ([R*NH]SO4R), milleks kulub vett.

Kui "kui" alustab kõrvallauset, siis käib jah selle ette koma, aga kui seda kasutatakse võrdluses, siis ei panda koma: Kui veesisaldus on kõrgem kui 1 mol/dm3, on eelistatud Bunseni reaktsioon.

pH väärtusetel alla 5-e kasvab K lineaarselt pH-ga - sõnastage siin ümber: Kui pH on alla viie, kasvab K lineaarselt pH-ga. Kirjutage siin ja edaspidigi üksiknumbrid hoopis sõnadega, sest see ei lühenda väga palju. Kui aga numbri järel on mingi mõõtühik (nt ppm) siis võib number jääda kah. Proovige lühendit pH mitte väga palju lause algusesse jätta, sest väike algustäht võib lugejas segadust tekitada. Kui tegemist on osastava või omastava käändega, ei ole numbri järele käändelõppu panna.

Siin võib kaks lauset kokku ka panna: Teoreetiliselt on võimalik Karl Fischeri reaktsiooni läbi viia ilma alkoholita, kuid aprotoonsete lahustite korral muutub reaktsiooni stühhomeetria.

Kasutage siin -des tarindi asemel lihtsalt kaasaütlevat käänet: Mahtanalüütilise Karl Fischeri tiitrimisel lisatakse büretiga joodi sisaldav reagent lahusesse.

Mahtanalüütiline tiitrimine on sobivaim kasutamiseks vee sisalduste vahemikus 100 ppm kuni 100% - sõnastage nii: Mahtanalüütilist tiitrimist sobib kõige enam kasutada vee sisalduste vahemikus 100 ppm kuni 100%.

Käänake siin osastavasse: Mahtanalüütilise Karl Fischeri tiitrimisel kasutatakse kahte tüüpi titrante: ühekomponentseid ning kahekomponentseid.

Ühekomponentsed - kõik tiitrimiseks vajalikud reagendid on ühes lahuses - vormistage siin tavalise lausena: Ühekomponentse tiitrimise puhul on kõik tiitrimiseks vajalikud reagendid ühes lahuses. Ja teise puhul ka: Kahekomponentse tiitrimise puhul on titrandis ainult jood ja alkohol.

See peab olema võimalikult hästi suletud vähendamaks väliskeskkonna mõjutusi - kui on võimalik, siis võiks maks-vormi asemel kasutada kõrvallauset: See peab olema võimalikult hästi suletud, et vähendada väliskeskkonna mõjutusi.

Ülejäänud reagendid on lahuses, mis valatakse mõõterakku, kuhu lisatakse ka proov - "kuhu" ette käib siin koma, kuna tähistab kõrvallauset.

Paigutage siin ka ikka ühele reale tekst: Diafragmata generaatorelektrood : mõõterakus on vaid üks reagent, mis muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks.

Sõnastage pisut ümber: Õnneks ei ole see väga ulatuslik ning jääb vaid mõne protsendi piiresse.

Kasutage siin teist asesõna, muutke sõnajärge: Diafragma on poorne keraamiline vahetükk, mis takistab lahuste segunemist võimaldades samal ajal ioonidel liikuda ühest lahusest teise.

Süsteemi puhastamine on aeganõudvam - aga millest aeganõudvam? Äkki lihtsalt aeganõudev?

Kasutades sobivaid reagente, on võimalik analüüsida - pole koma vaja kasutada.

Sellist meetodit on lihtne ning odav kasutada, kuna spetsiaalseid seadmeid vaja ei ole - "kuna" ette käib koma.

Ajamahukas asemel oleks parem kasutada ajakulukas.

mille temperatuur on piisav vee vabanemiseks proovist - kasutage jällegi kõrvallauset: mille temperatuur on piisav, et vabastada vesi proovist.

Siin tuleb "on" ette koma panna, sest enne seda on ju kõrvallause: Kuna mõõterakku juhitakse vaid kandegaas koos proovist lendunud komponentidega, on võimalik ühe koguse reagendiga teha rohkem analüüse.

tuleb neid parima võimaliku tulemuse saamiseks regulaarselt vahetada - võib ka lihtsalt "optimaalse tulemuse saamiseks" kirjutada.

Liitke siin üheks lauseks: Kasutatava kandegaasi liigne veesisaldus võib kaasa tuua probleeme, näiteks kordusmõõtmiste suur erinevus, reagendi kiire ammendumine.

Siin pole koma vaja ja ilusam oleks pikemalt välja kirjutada: Pikema süsinikahelaga alkohole kasutades ei ole reaktsiooni stühhomeetria enam üks ühele.

--ElvaOlle (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 11:22 (EEST)[vasta]