Kasutaja arutelu:R kaiv/BLAST

Veel paar kommentaari

Ühtlustage, kas omastavas sidekriipsuga „BLAST-i“ või sidekriipsuta „BLASTi“. Käänamine peaks olema igalpool ühtmoodi kriipsuga või kriipsuta ehk kui otsustate kriipsuta variandi kasuks, siis ka „HTMLi“ jms.
enimtsiteerituimad > enim tsiteeritud
Smith-Watermani algoritmi > mõlemat nime peab käänama: Smithi-Watermani algoritmi, tehke link korda
nukleotiid-nukleotiid otsing > omastavasse: nukleotiidi-nukleotiidi otsing
William R. Pearson > eespool on „William Pearson“, ühtlustage. Linkige ainult esimesel korral

Heade soovidega Annn (arutelu) 2. november 2015, kell 12:15 (EET)[vasta]

Tänan päevakajalise artikli eest! Tekst on üpris loetav ja selge, kuigi kohati on liiga tunda, et tegu on tõlketekstiga.

Parandusi

BLAST algoritm > BLAST-algoritm / BLAST-i algoritm / BLASTi algoritm, muutke igal pool
Täpsemalt nukleiinhapete (DNA või RNA) nukleotiidse- ja polüpeptiidide aminohappelise järjestusele homoloogilise vaste leidmiseks andmebaasidest. > Verb puudu. Pigem „Algoritmi kasutatakse, et leida andmebaasidest nukleiinhapete (DNA või RNA) nukleotiidsele ja polüpeptiidide aminohappelisele järjestusele homoloogiline vaste.
Esimene artikkel[2] BLAST-i loomisest saavutas ajakiri Nature koostatud, kõigi aegade enim tsiteeritud teadusartiklite, edetabelis 12. koha 38 380 tsiteeringuga. Teine, 1997. aastal ilmunud artikkel[3] algoritmi täiustamisest asub 14. koha 36 410 tsiteeringuga.[4] > Tundub ebaoluline info ja võiks välja jätta, aga kui tahate seda säilitada, siis tehke laused eestipärasemaks, ärge kasutage kõrvallauseid.
Esimene BLAST algoritm loodi Steve Altschuli, Warren Gishi ja Dave Lipmani poolt > Esimese BLAST-algoritmi lõid Steve Altschul Warren Gish ja Dave Lipman
BLAST analüüs > BLAST-analüüs / BLAST-i analüüs / BLASTi analüüs
sekveneerimisandmete andmebaasist leida > leida sekveneerimisandmete andmebaasist
eellasest, võivad > eellasest ja võivad
kromosoomis, konstrueerida > kromosoomis ning konstrueerida
Tasub märkida, et BLAST andmete põhjal loodud fülogeneesipuud pole > Siiski pole BLAST-andmete põhjal loodud fülogeneesipuud
on BLAST ja selle variatsioonid tänaseni bioinformaatikas laialdasel kasutatavad > kasutatakse BLAST-i ja selle variatsioone bioinformaatikas laialdaselt tänapäevani
aastal 1985 > 1985. aastal
David J. Lipman > üle-eelmises lõigus oli „Dave Lipman“, ühtlustage. Samuti ühtlustage kõigi nimede puhul, kas kasutate keskmist nime või ei. Linkige esimesel kasutuskorral.
homoloogsete > enne kasutasite „homoloogiliste“, ühtlustage
tuntud Smith-Watermani algoritmi > Smithi-Watermani algoritmi, linkige ka tüvevokaal
kuid mis on aeglane > kuid see on aeglane
kasutab erinevaid otseteid tulemusteni jõuda > kasutab tulemuseni jõudmiseks erinevaid otseteid
Tasakaalu kiiruse ja täpsuse vahel > Kiiruse ja täpsuse tasakaalu
BLAST-i poolt vaikimisi > BLAST-i vaikimisi
oleksid sõna pikkused 3 tähte > oleks sõna pikkus 3 tähte
kolmetähelised sõnad > üleliigne tühik
vähem sagedased > kokku
Sobilikke, koostatud > üleliigne koma
antud joondust > saadud joondust
tööriistakomplekti nimega BLAST+ > tööriistakomplekti BLAST+
saab tasuta allalaadida oma personaalarvutisse ja kasutada läbi tekstiterminali > saab oma arvutisse tasuta alla laadida ja läbi tekstiterminali kasutada
BLAST-st > BLAST-ist
sooritada erinevaid otsinguid vastavalt kasutaja vajadustest > sooritada otsinguid vastavalt kasutaja vajadusele
megaBLAST - otsib > mõttekriips, muutke ka mujal
nukleotiid-nukleotiid päringu > nukleotiidi-nukleotiidi päringu
Näiteks samade või sarnaste liikide puhul > verb puudu, nt „Seda kasutatakse näiteks samade või sarnaste liikide puhul“
nukleotiid-nukleotiid otsing > nukleotiidi-nukleotiidi otsing
BLAST valk-valk > BLAST-i valgu-valgu
teostab valk-valk järjestuse võrdluse > võrdleb valgu-valgu järjestust
BLAST teisenditele > BLAST-i teisenditele
teostab nukleotiid-päringu > teeb nukleotiidi päringu
valk-valk võrdlust teostada > teha valgu-valgu võrdlus
praimerite loomisel[5][7] > punkt lõpust puudu
== Formaat == BLAST kasutab sisendina > mis vormistus siin olema peab?
nime ja -kirjelduse eraldajaks > nime ja kirjelduse eraldaja
erinevates formaatides > eri formaatides
HTML-na > HTML-ina
DNA ahelate järjestus kujutatud nukleotiidide ühetäheliste vastetega > DNA-ahelate järjestus, mis on kujutatud nukleotiidide ühetäheliste vastetena
Ühtlustage tekstisiseseid viiteid. Kas viide on enne või pärast punkti? Vikipeedias pole tavaks, et viide oleks lause sees, lihtsam on tõsta viited lause lõppu.
Kas „Kasutusalad“ ja „Otsinguprotsess“ on Teie oma tekst, et seal ühtegi viidet pole?

Parimat Annn (arutelu) 27. oktoober 2015, kell 22:23 (EET)[vasta]