Kasutaja arutelu:R1stoR/liivakast

Veel paar kommentaari

veinist.[1] Alkoholi sõna > mujal pole viite järel tühikut, ühtlustage
aastal[3] > punkt viite eest puudu
"viski" tulnud > kuna ingliskeelsed sõnad on kursiivis, siis pange siin ka viski kursiivi, mitte jutumärkidesse
viski destillaatoreid > kokku
Ikka segab, et pole järjepidevalt ainsus või mitmus. Ühtlustage „Variatsioonide“ peatükk – pange kõik punktid ainsusesse või mitmusesse (kas „viski“ või „viskid“).
Järgmistes peatükkides on ainult Kanada viski ainsuses, muutke see mitmuseks: „Kanada viskide ajalugu...“ jne
Clynelish > lisage tüvevokaal i: Clynelishi
Kui teistes viidetes koma pole, siis võtke ka esimesest viitest ära.

Head Annn (arutelu) 1. november 2015, kell 20:56 (EET)[vasta]

Tänan loogilise ülesehitusega ja ladusa artikli eest! Tore, et olete nimesid üpris korrektselt käänanud.

Tagasisidet

Päris alguses on paar üleliigset tühja rida.
teravilja massist > kokku
Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks, > Viski tegemiseks kasutatavad teraviljad
destileerimisest > trükiviga, parandage ka mujal
Esimene Kanada viski destileeriti aastal 1799 Montralis John Molsoni poolt. > Esimese Kanada viski destilleeris 1799. aastal John Molson.
kehtestas Briti valitsus et Šoti > kehtestas mille? Koma puudu
Aastal 1920 võetakse > mujal kasutate minevikku, ühtlustage. Siin ja mujal pigem „1920. aastal“ (enne punktiga järgarv, siis „aastal“)
vanakeldi keelse > kokku
uisce/uisge > kaldkriipsu ette ja järele tühik, muutke kogu lõigus
inglistamisest > saan aru, mida mõtlete, aga sellist sõna pole vist (veel) olemas. Pigem „inglispärastamisest“
alkoholi nimega aqua vitae > „nimega“ üleliigne
sõna viski tulnud > „viski“ kursiivi
üsnagi sarnane protsess > üsnagi ühesugune protsess
idantatakse > idandatakse
peale mida läheb > seejärel läheb
tammevaate kuid > koma vahele
valmistatud vask > valmistatud vasest
milledes > siin ja mujal ei pea „mis“ mitmuses olema, pigem „milles“
idandatud odrast ehk linnases > idandatud odrast ehk linnasest
„Šoti viskide“ ja „Iiri viskide“ peatükkide ees on liiga palju tühje ridu.
Šoti viskisid destilleeritakse enamasti kaks, harva ka kolm korda. See > Kas „Šoti viski“ ainsusesse või „see“ mitmusesse („need“)
kanarbikku, pähkli, vürtsi või sidruni kõrvaltoone > kui mõtlete „kanarbiku kõrvaltoone“, siis ühe k-ga
kergema korpusega > võiks selgitada, mida „korpus“ tähendab
Clynelish > see on väga ambitsioonikas, et olete püüdnud kõik kodade nimed omastavasse panna, lisage tüvevokaal ka siia
Singleton of Glen Ord > tüvevokaal puudu. Lingitud artiklis on lihtsalt „Glen Ordi destilleerimiskoda“
Miks viib link Wolfburni destilleerimiskoda mitmuses kodadeni? Kas neid on mitu?
teraviljavarjundid, ning > üleliigne koma
viskisi > mitmuse osastava lõpp on „sid“, muutke ka mujal
turba varjundi > kokku
Speyside viskisid > Speyside’i viskisid
kerge korpusega, keskmise korpusega ja täidla korpusega > kerge, keskmise ja täidlase korpusega
Jameson , Bushmills ja Dullamore Dew > koma ees üleliigne tühik, lõppu punkt
Ameerika viski omapärad > ühtlustage eelmiste peatükkidega, kas kasutate ainsust või mitmust
tervailjamassis > trükiviga
Ühtlustage, kas tekstisisese viite ees on tühik või mitte.
sarnane USA omale > sarnane „millega“, muutke ka mujal
siis esineb olulisi erinevusi kahe riigi viskide vahel > kahe riigi viskid erinevad
viski näol on tegu seguviskiga > viski on seguviski
vähene viski kogus > „viskikogus“ kokku
järgnevates riikides: Wales > pigem „piirkondades“
Viskimmailma Teejuht > trükiviga, „teejuht“ väikse tähega
Vasest viski destillaatorid > Vasest viskidestillaatorid
Erinevad Šoti viskid > Šoti viskid / Valik Šoti viskisid
Erinevad Ameerika viskid > Ameerika viskid / Valik Ameerika viskisid

Parimate soovidega Annn (arutelu) 23. oktoober 2015, kell 14:10 (EEST)[vasta]