Kasutaja arutelu:Päevalill/Merisiig
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Merisiig on saleda kehakuju, hõbedaste külgede, tömbi ninamiku, valge kõhu ja väikese peaga kala. <-- kaasaütlev kääne võib käia ka ainult viimasele sõnale
- Maimud seevastu taluvad sumbas kasvamisel vett kuni 26 °C ja kasvavad hästi 21–22 °C juures.[2]
- Raskesti märgatavus ja peaaegu läbipaistvus kaitseb vastseid hästi ära söömise eest. --> Kuna vastsed on raskesti märgatavad ja pea-aegu läbipaistvad, siis ei sööda neid kergesti ära. <-- või kuidagi nii
- Kuu ja pool --> Poolteist kuud pärast
- Ülepüügi ja kudemistingimuste halvenemise tagajärjel on merisiia varud ja saagid --> saagikus varasemate kümnendite ...
Kirjavead:
- Numbrite vaheline kriips, mis väljendab sõna „kuni“ on pikk kriips, nt „Rinnauime valem: R I 13–17. Hargnemata kiiri on üks, hargnenud kiiri 13–17.“ Pikk kriips on teil olemas nt siin: „ Enamikes rannikumere piirkondades elutseb vähepiiline (16–28 lõpuspiid) mereskudev siig ...“ Mõnelpool veel on õige, kus pole, palun parandada.
- Kolemud --> Koelmud on reeglina 0,5 kuni 2 m sügavusel.
- Emas- ja isassiig <-- tühik
- Kudemine, marja ja niisa heitmine leiab aset põhjast kõrgemal, üsna veepinna lähedal. <-- koma
- Vatsed --> Vastsed
- 1970. aastate keskel oli siiasaak see ? 50–60 t, 1993–95 vaid 6–10 t.
- Hapniku puudus --> hapnikupuudus
Kommentaarid:
- Kes ja mis, ehk nt „See muudab merisiia väärtuslikuks toidukalaks, kelle liha tarvitatakse peamiselt soolatult. [3]“ <-- võib-olla mille?
- Muidu ülevaatlik ja kena tekst! „Vurtsatavad helid“ on tore väljend.
algvere (arutelu) 20. oktoober 2012, kell 23:42 (EEST)
Tere! Tänan tagasiside eest.
Parandasin kõik kirjavead ja kohendasin esile toodud lausete sõnastust.
Tere taas!
Suurepärane! Veel jäi silma vaid see, et nimetused võiksid olla kõik kaldkirjas, juhul kui nad on võõrkeeles, st et kõik, mis on nimetuste alapeatükis (peale eestikeelsete nimetuste) võiks olla kaldkirjas. Ehk siis:
- Soome: siika
- Rootsi: sik
jne
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 19:51 (EET)
Tere!
Muutsin võõrkeelsed nimetused kaldkirja.
Tere!
Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.