Kasutaja arutelu:Oop/MTY ja Vikipeedia

Minu meelest tuleb kõige selle juures silmas pidada, et Vikipeedia aktiivsete ja heade kaastööliste hulgas on selliseid inimesi, kelle jaoks on tähtis MTÜ ja Vikipeedia tegevuse hoolikas formaalne lahushoidmine. MTÜ liikmed võivad kokku saades muidugi Vikipeedia asju arutada, kuid oluline on, et nad teeksid seda mitteformaalselt, mitte MTÜ tegevuse institutsionaliseeritud osana. Neile endile võib tunduda, et tegu on formaalsusega, aga me oleme juba näinud, et selle täitmata jätmine mõjub halvasti. See võib kaasa tuua isegi mõne hea tegija lahkumise Vikipeediast, see on aga kindlasti MTÜ eesmärkidega vastuolus. Andres 31. juuli 2011, kell 03:35 (EEST)

Et kohustuste ja lubaduste asjus tuleb selget vahet teha, olen ma ka ise korduvalt rõhutanud. Ent niisugune jäik eristus tekitab olukorra, kus yhed ja samad inimesed peavad pidevalt "mytse vahetama", ehk eristama ennast kui MTY liiget ja ennast kui vikipedisti - normaalse arutelu käigus mõlemat puudutavatel teemadel on see, vabandust, skisofreeniline. Vikipeedia ja MTY on paratamatult seotud. Näiteks on MTY vajalik juriidilistes kysimustes, kuna Vikipeedia kogukond pole juriidiline isik. Samuti ei saa rääkida MTY strateegiast, arvestamata Vikipeedia strateegiat. Loomulikult võib alati moodustada MTY Tudulinna Vikipedismiklubi, mil puuduvad igasugused formaalsed seosed Vikipeedia ja Wikimediaga ning millesse puhtjuhuslikult kuuluvad needsamad inimesed, kes edaspidi kõigis strateegiakysimustes hoolikalt rõhutavad, et SEDA juttu räägivad nad YKSNES Tudulinna Vikipedismiklubi liikmete või esindajatena. Aga kas see poleks pisut... lollakas? Me ju teame, et mina olen mina, mitte Oop1, Oop2 ja Oop3 - miks peaks tegelikkust eirama? --Oop 31. juuli 2011, kell 03:54 (EEST)

Näiteks võiks siduda Sinu juures koos käivad arutelud üldse MTÜ-st lahti, mitte nimetada neid MTÜ strateegiagrupi koosolekuteks, vaid võtta neid lihtsalt vikipedistide kokkusaamistena, mis toimuvad Sinu kutsel. Kui võtta MTÜ-d Vikipeediale vajaliku juriidilise kehana, siis võib ju otseselt MTÜ tegevuse üldse taandada sellise keha pidamiseks vajalikeks formaalsusteks. Minu arusaamise järgi arutataksegi eeskätt Vikipeedia strateegiat, ja selle juures pole keelatud ka MTÜ strateegiat arutada. Aga leian, et asi ei tohiks olla ümberpöördult. Andres 31. juuli 2011, kell 04:15 (EEST)

Minu meelest pole seda võimalik teha ilma kogukonda ja organisatsiooni eristamata. Kui mujal seda ei tehta, siis võib-olla on asi selles, et polegi tekkinud vajadust rõhutada midagi, mis on enesestmõistetav. Võibolla teised ühingud ei püüa tegeleda Vikipeedia sisuga? Sellisena kujutasin ka mina ühingu funktsiooni ette. Nii, et see oleks tugifunktsioon, mis tegeleks asjadega, mille jaoks on tarvis raha või juriidilist keha, sealhulgas ka Vikipeedia promomisega. Aga kui ta on organisatsioon, mis kulutab ressurssi teatud mõttes Vikipeedia tegemise arvel selle juhtimise korraldamisele, on tast minu arust rohkem kahju kui kasu.

Asi ongi ju selles, et jutt ei käi formaalsest eristamisest, vaid sisulisest, ka üldse mõtteviisist – kas pidada teatud hulga Vikipeedia tegijate esindatust MTÜs piisavaks, et hakatagi neid kahte asja samastama. Ükskõik kui mitu Vikipeedia tegijat MTÜga ka liituks, ikkagi ei saa ühing väita, et ta esindab Vikipeedia tegijaid. Minu arvates on kogu Vikipeediate edu saladus olnud see, et nende sisu tekib nii, et keegi seda protsessi ei koordineeri. Ja mõnikord on protsess ise olulisem kui tulemus. Paljude tegijate jaoks kindlasti. Asja olemus on ju ikkagi selles, et me ise koostame seda entsüklopeediat. Minu meelest ei saa meie eesmärk olla näiteks kogu mujal olev info kokku kerjata või kokku osta ja siis siia mehaaniliselt ümber kopeerida. Loomulikult võib teha igasuguseid üleskutseid, aga vikikogukonda ei saa suhtuda kui mingisse hierarhilisse organisatsiooni, mida tuleb tõhusalt juhtida. Ja eriti halb oleks see, kui välismaailmale jääks mulje, et Vikipeedia nii töötabki. --Epp 31. juuli 2011, kell 05:38 (EEST)

Ahjaa, mulle tundub, et strateegia koostatakse tavaliselt mingi dokumendina, mis pidulikult vastu võetakse ja mille täitmist jälgima hakatakse. See saab ju toimida ainult mingis kindlalt piiritletud organisatsioonis, kus on selge hierarhia ja kindlaksmääratud käsuliinid selle elluviimiseks. Kuidas saaks sellist asja teha Vikipeedias? --Epp 31. juuli 2011, kell 05:40 (EEST)

Ma lisaksin Epu jutule järgmist. Vikipeedia toimib iseorganiseeruvana, ja see hõlmab ka teatud korra ning korrastavate algatuste tekkimist. Kui rääkida strateegiast, siis nähtavasti tuleks eelkõige selgusele jõuda, millised prioriteedid oleksid kõige tõhusamad. See on oluline ressursside nappuse tõttu. See selgusele jõudmine ise aga võib nõuda nii palju ressursse, et see pole tõhus. Igatahes aga oleme minu meelest sellest selgusest peaaegu lootusetult kaugel. Andres 31. juuli 2011, kell 06:21 (EEST)

Ja see korrastumine toimub eeskätt selle korra kaudu, mis leidub igas tegijas endas. Andres 31. juuli 2011, kell 06:24 (EEST)

Poleemika näikse tulevat sellest, et kui on piisavalt mitu inimest, kes piisavalt suure õhinaga, süsteemselt, argumenteeritult, järjepidevalt ja ise kaasa lüües Vikipeedia asja ajavad, siis võib mingi hetk selgelt välja tulla, et Andrese igakülgne arusaamine Vikipeediast ei prevalveeri. Ja kui mõnes pisemas või ka üldisemas küsimuses oleks konsensus tegelikult midagi muud, valdav osa soovitusi kaastöölistele poleks ainult Andrese ettekirjutatud, siis ehk just leidub rohkem kaasalööjaid, kes saavad Vikipeediat teha enam oma tõekspidamistele lähedasemalt (ja sellest ka suurema innuga). Samal põhjusel on minu meelest ka varasemad püüud milleski kokku leppida eos lämmatatud.

Ma pean silmas peamiselt strateegias mainitud info kvaliteedi kriteeriumites kokku leppimist (kas või üldiseltki, kui muidu ei saa). Aga ka igakülgsete vormistusjuhiste väljatöötamist, selle lahti kirjutamist, mida ja kuidas toimetada – nii, et ka eesti Vikipeedial võiks olla üldjoontes selline esteetiline väljanägemine nagu näiteks inglise ja saksa vikil. Paljukiidetud isevoolu tee midagi sellest ei võimalda.

Minu meelest on siin tegu lihtsalt algatusrühmaga ja seda ongi vaja. (Elu on näidanud, et ühe kaastöölise sarnased ettepanekud põrmustatakse veelgi valusamalt.) Ma ei näe põhjust arvata, et MTÜ (või mõni muu algatusrühm) isekeskis sisulistes küsimustes kõigile teistele vikipedistidele midagi peale surub. Ma ise ei taha MTÜs osaleda, aga mul on hea meel, et on teisi kes tahavad ja seeläbi ka sisuliselt Vikipeediaga tegelemiseks õhinat juurde saavad. Ja taeva pärast, nagu siin lehel öeldud, pakkuge siis vähemasti omapoolseid lahendusi välja, mitte ärge ainult laitke maha. 90.190.114.172 31. juuli 2011, kell 11:40 (EEST)

No kuidas mina saan üksi, enamuse tahte vastaselt, midagi ette kirjutada? Kui asjad läheksid minu tahtmist mööda, siis oleks Vikipeedia hoopis teistsugune. Ja hea on, et ei lähe, sest eks igaühel ole oma kiiksud.

Ma olen oma arust oma seisukohti üksikasjaliselt argumenteerinud, kui on vaidluseks läinud.

Kuidas mina olen takistanud toimetamise reeglite lahti kirjutamist? Ma olen vastu olnud ainult heade artiklite ja administraatorikandidaatide reeglite lahtikirjutamisele, sest minu arvates see kitsendab hääletajate vabadust. Samuti olen vastu selliste reeglite kirjapanemisele, mille kohta konsensus puudub, sest reeglid ei tekita konsensust, vaid konsensus tekitab reegleid.

Andres 31. juuli 2011, kell 12:58 (EEST)

Vaata kolmandat lõiku, ma tegin ettepaneku. Andres 31. juuli 2011, kell 12:58 (EEST)

Kui kogu selle jutu peale on ainus konstruktiivne ettepanek nimetada strateegiakoosolekud ymber millekski, mis justkui ei oleks MTY-ga kuidagi seotud, siis on see kyll kesine tulemus. Muuseas, kõik soovijad on endiselt teretulnud. --Oop 31. juuli 2011, kell 14:24 (EEST)

Ja veel. Ilmselgelt on sisekommunikatsiooni yks oluline puudujääk see, et inimesed, kes teavad, kuidas Wikipedia tegelikult töötab ning kui paljud inimesed näevad vaeva selle koordineerimise, systematiseerimise ja strateegilise planeerimisega, ei ole seda eesti Vikipeedias teistele selgitanud. (Symptomaatiline on, et meil puudub isegi artikkel Wikimedia Foundationist.) Sellepärast usubki ysna mitu meist, et siiani "on kogu Vikipeediate edu saladus olnud see, et nende sisu tekib nii, et keegi seda protsessi ei koordineeri." Praktikas teeb iga päev suur hulk inimesi selle edu nimel tööd. Pyyan lähemal ajal seda teemat valgustada või leida kellegi teise, kes vajalikud materjalid tõlgiks. --Oop 31. juuli 2011, kell 14:24 (EEST)

Mis puutub "mujal oleva info mehaanilisse kopeerimisse", siis on eri Vikipeediates kasutatud vanu entsyklopeediaid n-ö augutäiteks. Meil oleks kasulik meeles pidada, et me teeme Vikipeediat mitte endale, vaid lugejatele. On selge, et isegi yksnes kõige olulisemate valdkondade sisuga katmine võtab hea hulga aega. Lugeja seisukohalt on siiski parem, kui ta leiab infot otsides vähemalt elementaarsed faktidki, kuni meie entsyklopeediast saadud artiklitoorikuid kaasajastame ning toimetame. --Oop 31. juuli 2011, kell 14:24 (EEST)