Kasutaja arutelu:Mpoder/Nihkeregister

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja ilusate skeemidega illustreeritud artikli eest. Artikkel on selge ülesehitusega, hästi liigendatud ja võimaluste piires selgelt loetav. Kuna üldisi ja vormistuslikke probleeme ei tundu olevat, toon kohe välja konkreetsed vead ja küsimused, mis mul tekkisid.


1. "Vastavalt sellele mis kujul andmeid sisendist loetakse ja väljundisse antakse, saab nihkeregistreid liigitada viieks."

"Nihutamine toimub edasi kuni neljandal taktimpulsil jõuab esialgselt sisendisse antud väärtus väljundisse." - neis lausetes peaks "mis" ja "kuni" ees komad olema, kuna neid on kasutatud ajatähenduses ja järgneb öeldis.

2. "Mikroprotsessorites kasutatakse nihkeregistreid binaararitmeetiliste tehete sooritamiseks, ning andmete järjestikkujult paralleelkujule teisendamiseks"

"Edasi nihkub jällegi viimase trigeri väljundis oleva väärtuse inversioon, ehk 0, trigerisse A" - neis lausetes pole vaja koma "ning" ette ega ka "ehk 0" ümber, kuna ei ole eraldi osalauset, mida peaks komadega eraldama ning need ei ole ka üldiselt koma vajavad sidesõnad.

3. A´s - Suurtähtede käänamisel kasutatakse üldiselt sidekriipsu, teatud juhtudell kirjutatakse käändelõpp ka otse suurtähtlühendi külge, aga ülakoma ei sobi siia.

4. LAE ,NIHUTA - Kas selle kirjapilt peabki selline olema, et koma on tühiku järel ja teise sõna küljes?

5. Kas nihkeregistrite liikide nimetusi kirjutatakse alati eestikeelses kirjanduses niimoodi, et kaks sõna on lihtsalt kõrvuti, nt "paralleelsisend järjestikväljund"? See ei tundu just eesti keelele omasena ja ma ei leia selle kohta ka materjali. Kas see on tava või tõlkisite need ise?

6. Võiksite mõne mõiste kohta siselingi juurde tekitada, isegi kui selle kohta artiklit kirjutatud pole. Samas siselink mõistele mälu ei ole siin õige, kuna too artikkel käib ainult inimese mälu kohta.

7. Viitamine on üldiselt korrektne, aga võimalusel peaks ka Vikipeedias netilehekülgede viited esitama samamoodi nagu lõputöös, ehk siis tuues ikkagi välja artikli pealkirja, autori ja muud andmed lisaks lingile. Kasutamiskuupäevade lisamine on aga väga hea.

8. See võib olla jabur küsimus, ja kui on, siis ignoreerige seda, aga kas selle teema puhul oleks võimalik lisada ka väike lõik Eesti kohta? Nihkeregistri kasutamine Eestis vm?


Üldiselt on artikkel kiiduväärselt lihtsalt ja selgelt kirjutatud ning näeb kena välja. Edu nende paranduste tegemisel!

Margotmöller (arutelu) 7. oktoober 2014, kell 23:24 (EEST)[vasta]