Kasutaja arutelu:Mliivand/Metsapõleng
Artikli viited on ilusti vormistatud. Teksti vormistusele tuleb veel tähelepanu pöörata.
Kommentaare
- Äkki leiate Wikimedia Commonsist mõne illustratsiooni?
- Kõik pealkirjad peaksid olema kahe võrdusmärgi vahel, esimese astme pealkirjad. „Kuidas vähendada tuleohtu“ võiks olla „Tuleohu vähendamine“ ja „Kuidas kustutatakse“ pigem „Kustutamine“.
- Lisage tekstisisesed viited (kaks nurksulgu mõlemale poole): põlemine, loodus, kütus, mets, tulekahju, alepõllundus, Eesti ja kõik teised kohanimed jne.
- Kustutage lähteteksti algusest ==Metsapõleng==, siis tuleb sissejuhatus enne sisukorda.
- Tuntakse ka kontrollitud põletamist metsamajandamise osana, samuti põleva materjali ehk kütuse vähendamiseks metsa alt suuremate tulekahjude ärahoidmiseks > Metsamajanduse osana kasutatakse ka kontrollitud põletamist. Samuti põletatakse suuremate tulekahjude ärahoidmiseks ka metsa all olevat põlevat materjali ehk kütust.
- Enamuse > Enamiku
- „Eesti kui metsamaa“ peatükist võiks loobuda, see ei räägi metsapõlengutest. Kaks viimast lauset selles alapeatükis tunduvad asjakohased, need võiks lisada näiteks „Põhjuste“ alla.
- Liigendage „Metsatulekahjude liikide“ peatükk tärnidega, lisage reavahed, et tekst oleks kergemini jälgitav.
- võib tappa ka puud > võib ära põletada ka puud ?
- materjal nagu > koma vahele
- põlema jääda taimi tugevamalt kahjustades > põlema jääda, kahjustades taimi
- Valdav enamus > Enamik
- 90-95 > „kuni“ tähenduses mõttekriips
- ja roni- ja > ning roni- ja
- Peatükk „Tulekahjust“ ei räägi eriti metsapõlengust, vaid tulekahjust üldisemalt ja selle võiks liita olemasoleva artikliga „Tulekahju“. mõjutab peale tulekahju liigi (maa-, pinna- või ladvatuli) kütus, reljeef ja ilm > mõjutavad peale tulekahju liigi (maa-, pinna- või ladvatuli) kütus, reljeef ja ilm (ei tohiks olla paksus kirjas)
- Tehke „Kütusest“ alapeatükiks.
- edasi kui > koma vahele
- jämedam/suurema > jämedam või suurema
- läbimõõduga, ja > koma pole
- Tulekahju levikuks on kõige soodsam kuiv tuuline ilm. > Ärge kasutage teksti sees paksu kirja.
- Reljeefi mõju Lõunanõlvadel > liigendage reavahega
- Metsa liigilise koosseisu mõju Kõige > liigendage
- Need on ka head marja- ja seenemetsad ning puhke- ja matkaalad, mistõttu männimetsi külastatakse kõige enam. Nad moodustavad Eesti metsadest 33%.[6] Kuusemetsad on tihedamad, seal on varjulisem, jahedam ja niiskem. Seal kasvab ka hõredam alustaimestik ja seepärast on kuusikutes tuleoht veidi väiksem.[7] Kuusikuid on Eestis 16,9%.[6] > Asjakohane ja alles jätmist väärt on siit ainult „Kuusikutes on tuleoht veidi väiksem.“
- Lehtmetsadest on kasemetsi 30,7% ja hall-lepikuid 9,1%.[6] > Pole metsapõlengu seisukohast oluline.
- enamus > enamik
- Võidakse ka veel süttimata kütust kasta tule leviku piiramiseks > Tule leviku piiramiseks võidakse veel süttimata kütust ka kasta
- Mis saab pärast põlengut? Tule mõjud > Alapeatüki pealkiri võikski olla „Tule mõjud“
- auramine läbi taimelehtede on vähenenud > taimelehed auravad vähem *
- sündmus > nähtus
- omades häiringuna suurt ökoloogilist tähtsust > vältige „omamist“: millel on häiringuna suur ökoloogiline tähtsus
- ajalooliselt pole seal kasvanud > pole seal ajalooliselt kasvanud
- boreaalses metsas välja konkureerida okaspuud > okasmetsas (?) välja suretada okaspuud
- viljuda enne järgmist tulekahju ja kooslusest kaduda > enne järgmist tulekahju viljuda. Nii võivad need kooslusest kaduda.
- 49-63 > „kuni“ tähenduses mõttekriips
- artikkel Mets > artikkel „Mets“
Hästi!