Kasutaja arutelu:Mati.kook/gallium-arseniid
Õige pealkiri on galliumarseniid. Keelelingid on puudu. Paljudes kohtades on koma asemel punkt. K ja nm kirjutatakse eelnevast arvust lahku, tühik käib vahele. Ühikus oom*cm peab oom kindlasti olema kreeka tähega kirjutatud. Arseentrikloriid on üks sõna. Mohsi skaala on valesti kirjutatud. Infrapunavalgusdiood on üks sõna. Ma oletan, et vedelfaasepitaksia on ka üks sõna, aga võib-olla on õige hoopis vedelfaasi epitaksia. B2O3 ette peaks kirjutama, et see on booroksiid. Aines Ga(CH3)3 on mõlemad kolmed alaindeksid, mitte ainult esimene, ja valemi lõpus olev r on nähtavasti näpuviga.
Defineerisid palju ingliskeelseid lühendeid, aga ei kasuta neid. Kui ei kasuta, siis pole ka vaja defineerida. Võta kõik maha, mida ei kasuta. Ja vikipeedias ruumipuudust ei ole, nii et kasutatavategi lühendite juures tuleb järele mõelda, kas neid on tarvis. Kui siiski on vaja lühendada, siis lühendid tuleb moodustada pigem eesti keele põhjal.
Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Esimeses lõigus: pooljuht, materjal, sfaleriit, võib-olla isegi struktuur ja toatemperatuur, kuigi struktuuri juures peab olema ettevaatlik ja kontrollima, kuhu see link läheks. Kuid üldiselt lingitakse terminid ühel korral, sinul on arseen ja gallium palju kordi lingitud; esimeses lõigus olevatest linkidest piisab. Isegi keemiline sadestamine aurufaasist on palju kordi lingitud, esimesest lingist piisab.
Peatükki "defektid" tuleb põhjalikumaks kirjutada. Kirjutad, et defektid mõjutavad töövõimet, mis on täiesti usutav, aga tuleks mainida, mil viisil nad töövõimet mõjutavad. Edasi loetled mitut sorti defekte, aga need on kõik lühendid ja pole aru saada, mille poolest defektid üksteisest erinevad, mille alusel defekte liigitatakse. Defektide M0, M1 ja M2 juures tuleb kontrollida, kas 0, 1 ja 2 peaksid olema alaindeksid. Mainid ka lõkse, aga pole aru saada, mida need kujutavad.
Peatükk "dopeerimine". Sõna "dopeerimine" tuleb selgitada. "Enamuse" asemel käib siinkohas "enamik". 10^19 asemel tuleb kirjutada 1019. "Amfoteerses" on vist üleliigne r-täht, "kontsentratsioonis" on t-täht puudu.
Peatükis "nanotraadid" räägitakse kristallidest (111) ja (001) ning nähtavasti on neid rohkemgi, aga siin võiks ühe või poole lausega selgitada, mille poolest need kristallitüübid üksteisest erinevad. Võib-olla pole liiast seegi, mida 111 ja 001 tähendavad.
Veel on probleem kasutatavate allikatega. Viidatud on mitmele võõrkeelsele trükisele. See tekitab kahtluse, et sa pole neid trükiseid ise käes hoidnud, vaid võtnud üle näiteks mõnest võõrkeelsest vikipeediast. See omakorda tähendab, et viidatud on artikkel üksnes formaalselt, aga mitte sisuliselt. Kas galliumarseniidi kohta on mingeid eestikeelseid allikaid, mille põhjal saaks midagi viidata? Taivo 17. oktoober 2012, kell 00:05 (EEST)
B7Vahur kirjutab oma artiklis "Klaasjas süsinik", et GaAs on väga söövitav. On see tõsi? See on ju tähtis! Siia kuluksid ka mingid reaktsioonivõrrandid ära, mis näitaksid, missugused ained söövituse käigus tekivad. Taivo 17. oktoober 2012, kell 00:35 (EEST)
Mõned mainitud puudustest on parandatud, enamik aga ikka parandamata. Booroksiidi valemi B2O3 asemele panid aine nime, aga vaja oleks mõlemat, nii nime kui valemit. Taivo 15. november 2012, kell 16:11 (EET)
Vaatasin artikli veel korra üle. Endiselt on elektronvoldis koma asemel punkt. Ühikud tuleb nende ees olevast arvust punktiga eraldada, erandiks protsent, mis kirjutatakse kokku. Plussmiinuse ees ega järel siinkohas tühikut ei käi. Defektide peatükk on endiselt parandamata. Algava sulu ees peab olema tühik (välja arvatud keemiliste elementide valemites), "laserkatalüütiline" on üks sõna, "pooljuhtmaterjal" samuti. Vahemikud tuleb kirjutada mitte sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga –. cm2 asemel peab olema cm². Bridgman-Stockbarger meetodi asemel peab olema Bridgmani-Stockbargeri meetod, sest tegu on kahe inimesega (kui oleks seesama inimene, siis oleks küll Bridgman-Stockbargeri meetod), ja see meetod tuleb linkida.
Suure hulga vigade tõttu, millest osa on sisulised, ei soovita ma seda artiklit veel avaldamiseks ega arvestamiseks. Taivo 2. detsember 2012, kell 16:52 (EET)
Osa mainitud vigadest on parandatud, osa endiselt parandamata. Parandamata on näiteks tühikud plussmiinuse juures ning tühiku ja arvu vahel, samuti side- ja mõttekriips. Algava sulu ees käib tühik, kui keemilised valemid maha arvata. "Erinevalt ... tootmiseks" -> "Erinevalt ... tootmisest". kesmine -> keskmine, kasututakse -> kasutatakse, pooljuht materjal -> pooljuhtmaterjal. Elektriline mahtuvus on väike, mitte madal. "Praktilistes rakendustest" -> "Praktilistes rakendustes", seni maani -> seni. Eritakistus ei ole kõrge, vaid suur. Artikli esimene sõna, milleks on pealkiri "Galliumarseniid", peab käima jämedas kirjas. Taivo 12. detsember 2012, kell 16:30 (EET)
Käisin terve teksti veel kriitilise pilguga üle ja parandasin mitmes kohas lauseehitust. Mida veel silma jääb siis andke aga teada. Mati Kook 26. detsember 2012, kell 16:48 (EET)
Sisulise poole pealt on selgitamata veel järgmised asjad. Kirjutad, et defektid mõjutavad töövõimet, mis on täiesti usutav, aga tuleks mainida, mil viisil nad töövõimet mõjutavad. Mainid ka lõkse, aga pole aru saada, mida need kujutavad. B7Vahur kirjutab oma artiklis "Klaasjas süsinik", et GaAs on väga söövitav. On see tõsi? See on ju tähtis! Siia kuluksid ka mingid reaktsioonivõrrandid ära, mis näitaksid, missugused ained söövituse käigus tekivad.
Plussmiinuse ees ega järel siinkohas tühikut ei käi. Vahemikku ei kirjutata sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga –. Taivo 7. jaanuar 2013, kell 01:02 (EET)
Mis puutub söövitavusse, siis mina ei leidnud viidetes küll kohta kus see kirjas oleks. Arseen on on mürgine ja kantserogeenne. GaAs kristallina ei söövita midagi. Ainuke võimalus on arseenil kuumutamisel lenduda ja siis veega arseenhape moodustada, aga ma ei näe kuidas see oluline oleks. Defektide kohta lisan paar lauset juurde. Paari päeva jooksul. Mati Kook 16. Jaanuar 2013, 16:04 (EET)
Muudetud. Mati Kook 19. Jaanuar 2013, 12:26 (EET)
Ma käisin artikli veel keeleliselt üle. Nüüd on üks probleem veel. Kui galliumarseniid ei ole söövitav, siis järelikult on artiklis klaasjas süsinik viga (peatükk "Ajalugu", 4. lõik). Palun vaata see koht üle ja paranda seda artiklit, võib-olla piisab selle lõigu nelja viimase sõna ärakustutamisest. Pärast seda tohid oma töö saata artiklite nimeruumi ja seejärel on see arvestatud. Taivo 5. veebruar 2013, kell 01:09 (EET)