Kasutaja arutelu:Marlen ha/Oraalne tolerants
1. Jah, artikkel on piisavalt pikk.
2. Artikkel on hea, aga natuke segane. On veel võimalik seda lihtsamaks teha ja seega arusaadavamaks.
3. Artikli esimene sõna on natuke segane. Mulle tundub loogiliseks muutuda esimest sõna nii, et „oraalne tolerants on perifeerne tolerants. See on immunoloogiline protsess, kus organismi tavapärane immunoloogiline reaktsioon surutakse alla, kui tegu on suukaudselt manustatud antigeenidega (nagu toidus sisaldavad valgud). Oraalne tolerants vastutab organismi immuunreaktsiooni ennetamisele mitteohtliku ainete, substantside või kommensaalsete organismide vastu“. See annab rohkem infot, mis see on, milleks see on vaja ja miks on see nii oluline. av. Tekst on sidus ja artikkel on piisavalt originaal looming.
4. Artiklis ei leidnud ma plagiaati. Allikad on usaldusväärsed ja artiklis olev info on täpne ja usaldatav.Tekst on sidus ja artikkel on piisavalt originaal looming.
5. Viites nr 7 on viga ( lk 143-57), mulle tundub, et peab 143-157 olema. Samas ei ole ma kindel, kas on vaja viki-artiklile viidet panna.
6. Sõnum on mõistetav, esimese sõna kohta mina juba kirjutasin. Keele kohta ei saa mina midagi öelda, tundub korrektne. Tahaksin aga öelda, et spetsiifilised nimed ja terminid võiksid olla täpsustustega (ja mõned on!) või on kohad, kus neid üldse pole vaja (kuna viki-artikkel ei pea olema liiga keeruline. Kui on soov seda keeruliseks teha – on vaja kõik need terminid/nimed ja mõistused lahti kirjutada ja mehhanismi selgitada). Nt – „Normaalsetes tingimustes T- rakud, TR1 ja Th3 rakud limaskesta pinnal suruvad maha tüüp 2 CD4 abistaja rakud“, mulle tundub, et „tüüp 2“ asemel peab olema „tüüp II“ ja samas need nimed (TR1, Th3) ei anna palju infot. Koht, kus on kirjutatud mehhanismidest algab loetelust. Minu arvust seda pole vaja, kuna just need mehhanismid tulevad eraldi teksti osadena edasi ja on seda hästi näha juba sisukorras. „Klonaalse allergia“ lõigus on kirjutatud „indutseerivad reageerimatust Th1 raku funktsioonides“, mis ka ei anna väga palju infot ega selgitab, millise mehhanismiga on tegu, samas lõigus on „T raku retseptori” peab olema “T-raku retseptori”. Kui selgitatakse anergia mõistet on kirjutatud “ n-ö`välja lülitatud`”, minu arvates peab olema kas kirjutatud “nii öelda” või lihtsalt jutumärgidest juba piisab.
7. Pilte pole.
8. Eestiga seotud infot pole ja mina arvan, et pole vaja, kuna protsess pole Eestis avastatud + mingi statiistika ei ole kättesaadav ja samas ei ole huvitav.
--Olga Botsarova (arutelu) 2. november 2017, kell 19:18 (EET)
Aitäh silmaringi avardava artikli eest! Nõustun eelkommenteerijaga, et loe artikkel kriitilise pilguga üle, kas see on arusaadav ka tavalugejale, mitte ainult erialainimesele. Keeruliste terminite asemel võiks otsida omasõnu, neist kohati loobuda või kui see pole võimalik, siis lahti seletada. Lisa siselingid: immunoloogia, protsess, organism, reaktsioon, toit, valk, tolerants jne. Ühtlusta, kas tekstisisesed viited on enne või pärast punkti. Kui oled neid kommentaare arvestanud, laadi artikkel põhiruumi (vt videojuhendit) ja töö on arvestatud. Jõudu! Annn (arutelu) 5. detsember 2017, kell 13:52 (EET)