Kasutaja arutelu:Mariadm/Seismilised lained

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artikkel on korrektselt liigendatud, sisaldab mõistlikul määral linke ja on huvitavalt illustreeritud. Mõned probleemid tuleb siiski esile tuua.

  • Artikkel võiks olla 1000 tähemärgi jagu pikem - nõudmistes oli kirjas umbes 8000 märki.
  • Trükivead: vabanenvast, Tulemisena (mõeldud oli ilmselt "tulemusena"), ülemisit sfääri - ülemisi sfääre, "kõigest lainetest kiiremini" - kõigist, "jäigusest" - peab olema jäikusest; "paraleelselt" - paralleelselt; ekponentsiaalselt - eksponentsiaalselt.
  • vigane link [[Love laine|Love] - lõpust puudub üks nurksulg; ilmselt tuleks järjekindlalt kirjutada mitte "Love laine", vaid "Love'i laine".
  • on kasutatud sidekriipsu mõttekriipsu asemel, nt "omadused- koostis, tihedus ning elastsusmoodulid". Kui mõttekriipsu ei kasutata tähenduses "kuni" arvude vahel, eraldatakse ta muust tekstist tühikutega; "3 – 4 km/s" - siin ei peaks mõttekriips olema tühikute, vaid otse arvude vahel;
  • Mõne lause lõpust on punkt puudu. Puudu on ka komasid, nt lauses "P-laine (ingl. k. primary) ehk pikilaine on seismiline laine mis levib tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas." puudub koma sõna "mis" eest.
  • niinimetatud on üks sõna, artiklis võib kasutada lühendit nn (eestikeelsete lühendite puhul ei ole vaja lühendi lõppu punkti panna). Kui lühendatav väljend sisaldab kaht sõna, nt "see tähendab", tuleb need lühendis eraldada punktiga - s.t (lõppu ei pea punkti panema).
  • sõnajärg: "ning saavad ristilained tekkida uuesti" - alus võiks siin olla enne öeldist. "Edaspidi sisetuumas levivad mõlemat tüüpi lainet." . Parem oleks: "Edaspidi levivad sisetuumas mõlemat tüüpi lained." "Maakoores levikukiirus on alates 6 km/s ja see suureneb sügavusega." - parem oleks "Maakoores on levikukiirus..."; "Maakoores ristilained levivad kiirusega" - "Maakoores levivad ristilained..." - kui lause algab määrusega, siis järgneb sellele verb ja siis alus.

"Pinnalaineid on kahte tüüpi Rayleigh’ ja Love." - Siin oleks mõistlik kasutada koolonit: "Pinnalaineid on kahte tüüpi: Raleigh' ja Love'i lained". "Kehas, mida läbib Raylegh’ laine, osakesed liiguvad lainelevikusuunale paraleelselt." - parem oleks: "Kehas, mida läbib Rayleigh’ laine, liiguvad osakesed lainelevikusuunaga paralleelselt." "Seda tüüpi lained levivad aeglasemalt kui P- ja S-lained, vaid kiiremini, kui Ralegh’ lained." - see ei ole arusaadav.

Pseudacorus (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 18:52 (EEST)[vasta]


Tänan kriitika eest! Parandasin vead ära.

Mariadm (arutelu) 1. november 2012, kell 14:42 (EEST)[vasta]


Artikkel on peaaegu korras. Mõned tähelepanekud veel.

  • mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvus ajast - ilmselt "sõltuvust"
  • ülemisi sfääre kuni mõne kümne kilometri sügavuses - mõnekümne kirjutatakse kokku
  • on jaotatud Raylegh’ ja Love'i laine laineteks. - kuidas seda nime kirjutatakse? Rayleigh? Vaadake üle kõik selle nime esinemiskorrad.
  • P-laine puhul kehaosakesed liiguvad paralleelselt laine levikusuunaga. - sõnajärg vajab parandamist: siin oleks parem "liiguvad kehaosakesed"
  • P-laine levikukiirus oluliselt varieerub sõltuvalt keskkonna omadustest. - parem: "varieerub oluliselt"
  • Maksimaalset kiirust 14 km/s saavutavad pikalained Maa vahevöö ja välistuuma piiril. - parem oleks: "Maksimaalse kiiruse... pikilained..."
  • Kus K on mahumoodul - siin jätkub lause pärast võrrandit, k võiks väike olla.
  • Sellega saabuvad need seismojaama esimesena - siin oleks parem kasutada "Seega".
  • Erinevalt pikilainetest, ristilained ei levi Maa välistuumas - parem oleks: "Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas", koma pole siis ka vaja.
  • Maksimaalset kiirust 7 km/s laine saavutab sügavusel 3000 km - jälle: "maksimaalse kiiruse... saavutab laine..."
  • Tahket sisetuuma S-laine läbib kiirusega - "läbib S-laine kiirusega..."
  • Ristilained üldiselt levivad aeglasemalt kui pikilained. - "levivad üldiselt"
  • fraas "see tähendab" lühendatakse s.t, punkt tähistab tühikut kahe sõna vahel. Lõppu ei pea punkti panema.
  • maa pinnnal - maapinnal
  • Need lained ei oma seismoloogias olulist kohta - Neil lainetel pole seismoloogias erilist tähtsust.
  • Raylegh’ laine on genereeritud - "laine tekib"
  • lainelevikusuunale paralleelselt. - -suunaga
  • sarnanevad Raylegh’ lained vee lainetusele - nime õigekiri; "sarnanema" vajab kaasaütlevat käänet - millega
  • risti laine levikusuunale - risti nõuab samuti kaasaütlevat käänet - suunaga
  • Love lained - Love'i
  • selle pärast - sellepärast

Pseudacorus (arutelu) 9. november 2012, kell 16:45 (EET)[vasta]

Tere õhtust! Vead on parandatud. Mariadm (arutelu) 12. november 2012, kell 21:16 (EET)[vasta]