Kasutaja arutelu:Marget Metsla/Mereselgrootud
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:
- gonaadid ehk ?
- substraatidel ehk pindadel nagu kividel ...
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Mereselgrootud kuuluvad hulkraksete loomade hulka, kel puudub selgroog.
- ... eksoskeleti ehk välise luukesta ...
- Olenevalt toese materjalist jagunevad käsnad ehitusplaanilt päriskäsnadeks, lubikäsnadeks ja klaaskäsnadeks. Esimesed moodustavad 90% teadaolevatet käsnaliikidest, teisi on umbes 400 liiki.
- Käsnad on kohastunud liikuvast veest filtreerima mikroskoopilisi toiduosakesi, tänu nii universaalele toitumiviisile ulatub nende elupaikade levila pea kõikjale.
- Näideks avastati Rossi merest klaaskäsn Scolymastra joubini, kelle vanus hinnatakse vahemikku 15 000 – 23 000 aastat. See isend on teadaolevalt vanim loom Maal.
- Sobivate keskkonnatingimuste saabumisel heidetakse spermatotsüüdid hoovusse, mis need munarakkudeni kannavad.
- Inimesed on päriskäsnasid kasutatud tuhandeid aastaid, näiteks puhastamisel, samuti juveliiritoodete töötlemisel ja veel paljudel teistel eesmärkidel.
- Sukeldumine käsnade järele, inimeste otstarbeks on märkimisväärselt vähenenud kalade ülepüügi tõttu, mille tõttu on tänapäeval enamik käsnu sünteetilised. --> Tänapäeval on kalade ülepüügi tõttu enamik käsnu sünteetilised ja inimeste otstarbeks nende järele enam väga palju ei sukelduta.
- Need paiknevad organismi suu ümber ja võivad saagi liikumisvõimetuks muuta. Kui saak käes, viivad suu ümber olevad kombitsad selle gastrovaskulaarsüsteemi seedimiseks. Ainevahetusjäägid väljutatakse suu kaudu välja.
- Õisloomad ei saavuta kunagi vabalt ujuva meduusi staadiumit, vaid ...
- On leitud meduuse, kelle pikkus (kaasaarvatud kombitsad) jäävad paari millimeetri kuni kolmekümne meetri ulatusse.
- Rõngussil esineb prostoomium (raskesti määratletav pea), mis on keha esimene lüli ja viimane lüli kannab nimetust pügiidium.
- Käsihaarmelised (lophotrochozoa) on oma nime saanud ripsmeliste kombitsatega U-kujulise või ringikujulise toitumisorgani lofofoori pärast.
- Kõik „antud“ --> need või see või sellist, kus kuidas
- Kaitseks kasutavad käsihaarmelised eksoskeleti kestad ja torud (tuubid).
- Harilikult on nad sessiilsed (kinnitunult elav loomorganism) ja bentnilised (veekogu põhjaloomastik) ning elavad merevees, kuid on leitud ka üksikuid sammalloomade (bryozoa) hõimkonda kuuluvaid magevee käsihaarmelisi.
- Vaatamata sammalloomade eelistustele elada soojas madalas vees, on neid leitud ka 8200 meetri sügavuselt.
- Teadlased on määratlenud --> leidnud, arvutanud, et mere limused annavad suurema biomassi kui ükski teine loomarühm Maal.
- Tigudel esineb hermafrodiitsus, kus osad on võimelised elu jooksul sugu vahetama ja teised, kellel on korraga nii emas- kui ka isas-suguelundid.
- Maismaal elavad limused on evolutsiooni käigus kohastunud maismaa tingimustega, nad hingavad hapnikku, moodustavad suuremaid munarakke, reguleerivad kehatemperatuuri ja suudavaa säilitada kehaniiskust. Ookeanis tõusu ja mõõna vahelisel alal elavatel tigudel leidub on sarnased kohastumusi maismaal elavate liigikaaslastega.
- Peajalgseid (cephalopoda), mis kuuluvad on kõige arenenumate limuste klassi.
- Organismi kehal on eristatavad pea, selg ja kõht.
- Kere on segmenteerunud, igal lülil on paar jalgu ehk jätkeid ja keha on kaetud kitiinist eksoskeletiga ehk välise luukestaga.
- Naha all asub lubiaine-plaadikestest skelett ehk endoskelett.
- Endoskelett ümbritseb tsöloomi, see on anatoomiline iseärasus, mida okasnahksed kasutatakse liikumisel, hingamisel ja toitumisel.
- Suurem osa okasnahksetest paljunevad seksuaalsel teel, mille tulemusena areneb vastne, kes kuni täiskasvanuks saamiseni toitub fütoplanktonist.
- Samuti on meritähtedel iga kiire tipus silmalaadne moodustis, millega nad on võimelisede tajuma valgust.
Kirjavead:
- kombitsa+taoline jätke
- paleosoikumi+aegsed
Kommentaarid:
- Alapealkirjad paitavad natuke liiga suured olevat – vt palun viki reeglitest järele!
- Väga palju on sulgude vajaliku infoga, need võiks lahti kirjutada, stiilis see ehk teine. Aga seda vaatan mina oma tekstidokumendis, võib-olla on hoopis vaja linke luua ...
- Ladinakeelsed nimetused kaldkirja.
- Kes --> mis, nt: „Sammalloomade hõimkonnas esineb liik nimega monobryozoon ambulans, mis ei moodusta koloonialisi eluvorme.“ ja „On leitud karpe, mis on võimelised elama 9000 meetri sügavusel.“ ja „Ürgkeelikloomad (hemichordata) on pisike hõimkond, mis on esmatähtsad organismid uurimaks selgroogsete evolutsiooni.“
- Väga mahukas tekst, jõudu!
algvere (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 01:08 (EEST)
Tere taas!
Veel nipet-näpet:
- 9000 – 15 000 jt samasugused --> ilma tühikuteta, mõttekriips muidu õige, ehk siis: 9000–15 000
- Kaldkirja ka need ladinakeelsed nimetused, mis asuvad piltide all
- "elu jooksul" võib jällegi rasvasest kirjast puhtaks pesta
- Kõige all ei pea olema kasutaja infot, minu meelest
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 19:08 (EET)
Tere jälle!
Mõned tühikud vähemaks, kui saab:
- Ainuõõssete peatükis, saagi püüdmise ja elutsükli vahel liiga suur vahe.
- Käsihaarmeliste ees liiga suur vahe.
Viimane ürgkeeliklooma pilt võiks olla kõrgemal või teisel pool, et ei jääks viidetesse otsapidi.
Sisukorras on rasvases kirjas peakirjad, nii vist ka ei peaks olema.
algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 22:54 (EET)
Tere!
Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.