Kasutaja arutelu:M ehrlich/TRPM8
Tänan Sind õigeaegselt esitatud töö eest! Mahust jääb hetkel veidi puudu, isegi koos tabeliga, mis paljuski esitleb juba jutu sees mainitut ei saa täis 6000 tähemärki (koos tühikutega ilma viideteta). Ma üldiselt hindan väga soovi ja pingutusi mahu kitsana hoidmisel ja väljenduses ainult vajalikuga piirdumisel, ent seekord võiks täiendada artiklis kuvatavat informatsiooni.
Meeles tuleb pidada, et antud tekst on mõeldud tavalugejale ja seega võiks esile tõsta laiemat konteksti ja rohkem seletada mõiste sisu. Antud juhul on teema väga huvitav, aga äärmiselt segaseks jääb, kus see kanal paikneb, mis roll tal on elusolendites või isegi, kas see on nüüd osa külmaaistingu kanalist või tervenisti see. Tee artiklit edasi, vii parandused sisse ja ma vaatan uuesti.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Juhtlõigus tuleks lisada ühenduslülisid teiste vikipeedia artiklitega ja tegelikult võiks ka ainest ennast veidi rohkem lahti kirjutada. Uuel huvilisel jääb üsna segaseks, mis on see ioonkanal, kus see asub ja mis seal veel asuvad (kahjuks neid artikleid ei ole veel vist teised kirjutanud). Samuti katiooni kanali perekond ja kui palju on seal liikmeid.
Kas TRPM8 on siis üks kanaleid, mis juhib külmatundlikkust kesknärvisüsteemi. Kui paljudega ta oma vastutust jagab. Ehk on võimalik aine tagamaid veid enam lahti kirjutada.
Kui terminoloogiat on võimalik lihtsustada, siis tee ka seda.
Eesmärk on teha võimalikult arusaadavaks tavalugejale.
mööduva – kas see termin ikka sobib?
ekspresseeritud – ehk on maakeelsem termin olemas?
termosensor – kas soojatundlikkusele ei ole maakeelsemat terminit?
„ortolooge ehk ...“
domeeni – tundub, et domeene on terminina liiga palju. Võiks linkida juba täpsustatud leheküljele, nagu need on näha siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Domeen
Näiteks on katsed kannuskonnaga (Xenopus laevis) näidanud, kes on mitteimetaja, külmavereline selgroogne, kelle TRPM8 aktivatsiooni lävi on 15 oC juures, et TRMP8 on olemas ka külmaverelistes selgroogsetes.
Huvitav tõik, võiks paremini lahti seletada. Antud juhul on katsetulemused (TRMP8 on olemas ka külmaverelistes selgroogsetes) olemas juba eeldustes (kelle TRPM8 aktivatsiooni lävi on 15 oC juures). Võib-olla kui teha ühest lausest kaks (või kolm) ning üldiselt lauseehitust lihtsamaks muutuks tekst loetavamks.
Samas katsed koertega, kelle kehatemperatuur ületab 38 oC, omavad TRPM8 varianti, mis aktiveerub 17 oC juures, mis viitab sellele, et TRPM8 aktivatsioon on keerulisem, kui üldiselt arvatud
Seda lauset saab samuti poolitada. Ning samamoodi ei ole siin arusaadav, kus on katse tulemused, kus eeldused.
administratsioon - manustamine?
1-(2-hüdroksüfenüül)-4-(3-nitrofenüül)-3,6-dihüdropürimidiin-2-ooni – ega sel ainel pole inimlikumat nime?
Kui ei ole, siis tekivad küsimused – kas koertel või kõigil? miks ta ei peaks [kasutasid väljendit ’siiski’] hüpertermiat (liigkuumenemine? lingi mõistega) tekitama?
Termoregulatsiooni lõik on küll enamjaolt mõistetav, aga ehk suudad Sa tervet lõiku kokku sünteesida. Et mis on põhiküsimused (TRPM8 lävi ja selle suhted kehatemperatuuriga), aktiveerivad stiimulid ja spekulatsioonid üldisel regulatsioonil (kuigi täpsed mehhanismid ei ole teada)?
TRPM8 on võimalik sihtmärk hingamisteede häiretes, sest paikneb uitnärvi neuronites ning külm aktiveerib seda [30][31]. Hingamisteede ahenemine ja astma külma õhu sisse hingamisel võib olla vahendatud [uitnärvi aferentsete närvide kaudu] [32][33][34]. Mentooli, mis on TRPM8 agonist, on kasutatud ka toimeainena köharavimites [35]. TRPM8 ekspressioon on kõrgem patsientides, kellel on eesnäärme vähk [36], viidates võimalikule TRPM8 olulisusele epiteeliraku patofüsioloogias. TRPM8 võib seega olla oluline eesnäärmevähi marker või potentsiaalne sihtmärk teraapias
Ehk on võimalik lahti kirjutada.
Edu täiendamisel! Anna teada, kui valmis. Vaatan uuesti üle.