Kasutaja arutelu:MMust1/Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artiklit on juba ladusam lugeda küll.

Veel tähelepanekuid

  • Kas artikli pealkiri peaks olema pigem „Kõrgtemperatuurne ülijuht“? Kui jääte siiski ülijuhtivuse juurde, peate ka seda defineerima. Aga kui muuta artikkel „Kõrgtemperatuurseks ülijuhiks“, oleks algus midagi sellist: Kõrgtemperatuursed ülijuhid on materjalid, milledel avalduvad ülijuhtivad omadused ebaharilikult kõrgetel temperatuuridel. > Kõrgtemperatuurne ülijuht on materjal, millel avalduvad ülijuhtivad omadused ebaharilikult kõrgetel temperatuuridel.
  • ülijuht LaBa2Cu3O7-x avastati 1986. aastal IBM-i teadlaste Georg Bednorzi ja K. Alex Mülleri poolt > ülijuhi LaBa2Cu3O7-x avastasid 1986. aastal IBM-i teadlased Georg Bednorzi ja K. Alex Müller. Linkige mõlemad nimed, isegi kui neist pole veel artikleid.
  • Nobeli Füüsika preemia > siin võiks küll artikli pealkirja õigekirja usaldada. Nobeli füüsikaauhinna
  • madalamad, kui kõrgtemperatuursetel ülijuhtidel > võrdleva „kui“ ees ei ole koma
  • Metallsete > kaashäälikuühendis kõik tähed ühekordselt. Metalsete
  • ülemineku temperatuure > kokku
  • Tänaseks > Nüüdseks / Praeguseks
  • raua põhised > kokku
  • elektrijuhtivus omadusi > elektrijuhtivusomadusi / elektrijuhtivuse omadusi
  • kukkub > kukub
  • matejali > trükiviga
  • kaovad kui talle rakendada > koma, kui „kui“ järel on tegusõna. kaovad, kui rakendada talle
  • Pärast seda viis paljude teadlaste poolt läbi mitme kümnendi tehtud uurimistöö ülijuhtivuse valdkonnas ülijuhtide aeglase üleminekutemperatuuri tõusuni > Paljud teadlased tegid ülijuhtivust uurides mitu kümnendit tööd ning 1973. aastaks (?) suudeti tõsta ülijuhtide aeglast üleminekutemperatuuri ?
  • jõudes 23 K-ini kui > jõudes 23 K-ni, kui
  • 13 aastat hiljem 1986 toimus > 13 aastat hiljem, 1986. aastal, toimus
  • ülejuhtivasse > trükiviga
  • ärevustpakkuv > ärevust pakkuv / pakkus ärevust
  • “123” materjalide > kuidas see eestikeelsetest tekstides on? Pakuks 123-materjalide. Või "123" materjalide Vikipeedia jutumärkidega
  • klass (näitena Y1Ba2Cu3O7-δ), millede > klass (näitena Y1Ba2Cu3O7-δ), mille
  • milles peetakse olevat domineerivamaks ülijuhtivuse omadused > milles domineerivateks peetakse ülijuhtivuse omadusi
  • ligikaudu öeldes on kõrgeimad üleminekutemperatuurid, mis on saavutatud YBCO, BSCCO ja TBCCO süsteemides vastavalt 93, 110 ja 130 K > ligikaudu öeldes on YBCO, BSCCO ja TBCCO süsteemides saavutatud kõrgeimad üleminekutemperatuurid vastavalt 93, 110 ja 130 K
  • Esimese teoreetilise kirjeldusega, nende materjalide kohta, tuli esile P. W. Anderson > Esimesena kirjeldas neid materjale teoreetiliselt P. W. Anderson
  • naaber aatomite > kokku
  • Kui nüüd materjali viia lisandeid > Kui pärast seda viia materjali lisandeid
  • elektron-foonon interaktsiooni > elektroni-foononi interaktsiooni
  • elektron-mehhanismi > kokku
  • ühtne täielik arusaam > ühtne arusaam / täielik arusaam / arusaam
  • Temperatuurid, mis on kõrgemad kui 30 K, mis on BCS (J. Bardeen, L. Cooper ja J. R. Schrieffer poolt välja pakutud esimene mikroskoopilisel tasemel ülijuhtivust kirjeldav teooria, mis kirjeldab ülijuhtivust kui mikroskoopilist efekti, mis on põhjustatud Cooperi paaride bosonile sarnasest olekust) teooria alusel tavaliste ülijuhtide ülemiseks kriitilise temperatuuri piiriks. > Temperatuurid, mis on kõrgemad kui 30 K, mis on BCS teooria alusel tavaliste ülijuhtide ülemiseks kriitilise temperatuuri piiriks. BSC teooria on J. Bardeen, L. Cooper ja J. R. Schrieffer välja pakutud esimene mikroskoopilisel tasemel ülijuhtivust kirjeldav teooria, mis kirjeldab ülijuhtivust kui mikroskoopilist efekti, mille on põhjustanud Cooperi paaride bosoniga sarnane olek.
  • Kui ülijuhi üleminekutemperatuur on suurem osa Ferim temperatuurist (temperatuur, mille juures on Fermi statistikaga seotud soojuslikud efektid võrreldavad kvantefektidega) kui tavaliste ülijuhtide nagu elavhõbeda või tina puhul. > Kui ülijuhi üleminekutemperatuur on Ferimi temperatuurist suurem kui tavaliste ülijuhtide nagu elavhõbe või tina puhul (siin läheb mõte nagu kaduma). Ferimi temperatuuri juures on Fermi statistikaga seotud soojuslikud efektid võrreldavad kvantefektidega.
  • εg(T) lubatud energiatasemete spektris (εg on kriitilisel temperatuuril null ja jõuab oma maksimum väärtuseni εg(0) kui temperatuur läheneb nullile), mis hoiab ära tavapärased elektronide põrke interaktsioonid, mistõttu esineb samasugune ülijuhtiv seisund nagu tavapäraste ülijuhtide puhul. > Tehke siin ka eelmiste näidete eeskujul mitu lauset. Sulgudes defintsiooniga on lauset väga raske jälgida. (T) ja (0) ette tühik
  • Lisaks sellele kogevad kõrgtemperatuursed kupraatülijuhid ... > Lisaks sellele on kõrgtemperatuursete kupraatülijuhtide omadused veel kahedimensionaalne juhtivus, lühike koherentsuspikkus (ξ0 iseloomustab Cooperi paaride suurust) nulltemperatuuri juures (ξ0~10 Å), kõrge kriitiline temperatuur (Tc~100 K), kaks energiaauku, II-tüüpi magnetilise käitsega d-laine Cooperi paar, ebaharilik transport- ja magnetiline käitumine ülevalpool kriitilist temperatuuri ning üleminekutemperatuuri sõltuvus lisandite sisaldusest.
  • tehnika valdkondades > tehnikas
  • Seda vaatamata on kupraat materjalid > Sellele vaatamata on kupraatmaterjalid
  • Alapeatüki „Kupraadid“ ees on liiga palju tühja ruumi.
  • Kupraat ülijuhtideks > kokku
  • kahe-dimensionaalseid > kokku
  • materjale, millede > materjale, mille
  • vaskoksiid (CuO2) kihtides > vaskoksiidi (CuO2) kihtides
  • ioone nagu > koma vahele
  • vaskoksiid kihtidele > vaskoksiidi kihtidele
  • isolaatorid, milledel esineb > isolaatorid, millel esineb
  • energia tasemega > kokku
  • Kupraat ülijuhtide vaskoksiid tasanditel > Kupraatülijuhtide vaskoksiidi tasanditel
  • asuvad O2- ioonid ja iga võreelemendi keskel asub Cu2+ ioon > asuvad O2- ioonid ja iga võreelemendi keskel Cu2+ ioon
  • kupraat ülijuhte > kokku
  • Linkige kõik nimed. Samuti linkige erialatermineid, isegi kui neist pole veel artikleid, nt Josephsoni interferents, Cooperi paarid, Ferimi temperatuur jne.

Annn (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 12:22 (EEST)[vasta]


Aitäh vajaliku artikli eest! Artikkel on hästi illustreeritud ja enam-vähem arusaadav.

Esmast tagasisidet

  • Praegu on tekst natuke liiga toortõlke moodi. Ärge tõlkige sõnu, vaid mõtet, püüdke muuta eesti keele pärasemaks, nt ülijuhtivuse fenomen = ülijuhtivus, vältige „poolt“-konstuktsiooni“, „omamist“ (eesti keeles „on“), ka „läbimurde“ võiks millegagi asendada.
  • Väiksemad iluvead nt tühik Kelvini tähise ette, „kuni“ tähenduses mõtte-, mitte sidekriips.
  • Lisage iga lõigu järele viide.
  • Vaadake üle punased lingid, sh viidetes.

Muidu päris hea!

Annn (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 16:30 (EEST)[vasta]