Kasutaja arutelu:MLaidla/Massibilanss (glatsioloogia)
Tere! Aitäh huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja korrektselt viidatud. Nüüd teen aga mõned märkused.
Kas iga-aastane ja spetsiifiline massibilanss on sama tasandi mõisted? Sel juhul võiks need peatükid ühe suurema ülempealkirja alla koondada.
Lühendi st ees peaks olema koma.
"Enamik listikke võib jagada kaheks alaks, sisemine või ülemine tsoon" – enamiku liustikke, kuna see on sihitis, mitte alus. Võiks kasutada koolonit, mitte koma, kuna järgneb selgitus.
Mitmuse osastava käände lõpp on -sid, mitte -si, viimane on pigem kõnekeelne. (nt sadusid)
"stratigraafiasias" – siin on ilmselt trükiviga?
"periood" on kahe o-ga.
Valemite esitamisel tasuks tähele panna, et kõigi valemis esinevate sümbolite tähendused oleks välja toodud.
Põhinevad millel, mitte millest.
"Aastane neto akumulatsiooni b_a" – kas selle fraasi saaks selgemalt ümber sõnastada?
Valemite esitamisel peaks eelnev lause pooleli jääma nt kooloniga, millele eelneb selgitus. Nt "seda arvutatakse järgmise valemiga:". Valemile eelnev lause ei peaks lihtsalt pooleli jääma.
"Bilansiaasta" peaks olema üks sõna, samuti kogusademed, kontinendisuurune, vigaderohke.
"Peyto, Place ja Sentiel liustikke" – peaks käänama "Peyto, Place'i ja Santieli liustikke".
"Selleks, et selle meetodi abil liustiku neto massibilanssi arvutada tuleb omada täpseid andmeid kõikide teiste komponentide kohta" – sidesõna "et" alustab kõrvallauset, mille lõpus, ehk siis teise öeldise ees, peab samuti koma olema. Sama lugu on sõnaga "kuna": kui sellega (osa)lauset alustada, peab järgneva osalause ees olema koma. Ka maks- ja des-lauselühendiga algava osalause ees peab olema koma. (nt "..., arvutamaks liustike ruumala muutust", "konverteeritakse muutuseks massis, kasutades keskmise tiheduse väärtusi").
Koma käib ka sidesõna "vaid" ette.
"Väljavoolu saab kergesti mõõta peamise liustikult tulevad (sulavee)jõe kaldale püstitatud hüdroloogiajaamast" – siin on ilmselt trükiviga sees?
"kuigi enamus nende pindala jääb alla 10 km^2 (suurem valgala puhul tekib probleem proovide võtmises)" – parem oleks "kuigi nist enamiku pindala jääb alla 10 km^2 (suurema valgala puhul tekib probleem proovide võtmises)".
Entsüklopeediatekstis võiks jääda üldsõnaliselt umbisikulise tegumoe juurde ja vältida "meie" vormi.
Kas eesti keeles on olemas termin "satellite radar-altimeter" kohta? See ei saa olla "satelliit radar altimeeter", eesti sõnad ei liitu niimoodi. Heal juhul "satelliit-radar-altimeeter", kui tegemist on n-ö radar-altimeetriga, mis on ühtlasti satelliit.
"See 2002 aastal Maa orbiidile lennutataud kahest kosmosejaamast koosneva misiooni eesmärgiks..." – ühildumisviga. Ja "missioon" kirjutatakse kahe s-ga.
"neto" ei ole eraldiseisev sõna, vaid kirjutatakse kokku peasõnaga, mida ta täiendab.
KOkkuvõttes on tegemist väga põhjaliku ja asjaliku artikliga. Jõudu paranduste tegemisel ehk viimasel pingutusel! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 21:48 (EEST)
"liustiku pealne, sisene ja alune vesi" – need on kõik liitsõnad, ehk siis liustikupealne peaks olema kokku kirjutatud ja järgmisel kahel sõnal ees sidekriips liitsõnaosa ärajätmise tähiseks.
"kalendriaasta" on ka üks sõna. Margotmöller (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 23:51 (EEST)