Kasutaja arutelu:MKõue/Eesti regionaalne areng
Tere! Aitäh huvitava artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja hästi loetav. Nüüd teen aga mõned märkused.
Viidatud on hästi ning joonised on asjakohased.
Peatükid võiks liigendada nii, et praegused esimesed kuus peatükki oleks koondatud ühe peatüki alapeatükkideks ning "Eesti teadlased ja poliitikud" jääks, nagu on, kõrgema astme pealkirjaks.
Vaadata üle jooniste allkirjad. Neis peaks kajasuma, mis ajaperioodi kohta need käivad ja mida näitavad. Ka trükivigu ei tohiks olla.
Kui tekstis joonisele viidata, ei ole hea lauset kooloniga lõpetada, kuna joonis ei asu täpselt lause järel. Lause võib lihtsalt punktiga lõpetada.
"Nii pärisorjuse kaotamine kui ka talude päriseksostmine muutis..." – tegusõna peaks olema mitmuses, una on kaks alust. Parem sõnastus oleks "Pärisorjuse kaotamine ja talude päriseksostmine muutsid...".
"Teise Maailmasõja tõttu kaotas Eesti palju andekaid inimesi. Linnades ja rikkamates maapiirkondades inimeste arv kahanes ja venelastest immigrandid ning allesjäänud vähem andekad inimesed kolisid lahkunud inimeste asemele. See muutis Eesti arengupotentsiaali halvemas suunas" – võiks üritada seda lõiku ümber sõnastada, praegu kipub jääma mulje, et andekad inimesed kadusid ja alles jäidki ainult väheandekad ja venelased. Päris nii ju siiski polnud. Võiks ehk lühidalt ka selgitada, kuhu siis andekad inimesed kadusid.
"Nõukogude Liit ei üritanud regionaalseid arenguerinevusi Nõukogude Liidu piires vähendada, enamus kapitali läks Moskva oblasti, NSV regionaalsete erinevuste vähendamisest rääkimata" – see "enamus kapitali läks Moskva oblasti" on ebaloomulik kiil, mis võiks kas üldse ära jääda või olla paigutatud mujale.
"Kõrvalolevalt jooniselt on näha, et tööealine elanikkond on koondunud töökohtadele lähemale" – joonis ei näita, et on koondutud töökohtade juurde, vaid lihtsalt, et on koondutud teatud valdadesse. Nii tulekski kirjutada.
"Lisaks tööstuse arendamisele põhjustas..." – põhjustasid, kuna aluseid on mitu.
"Lisaks muutusid atraktiivseteks ka Lääne- ja Kesk-Eesti ning Saaremaa ja Hiiumaa. Seega, Lääne-Eesti hakkas arenema, kuigi Nõukogude perioodi alguses oli see piirkond halvemas seisus: ettevõtlusaktiivsus oli väike ja investeeringuid tehti vähe." – võiks mainida esimeses lauses, miks need atraktiivsemaks muutusid. Teist lauset oleks õigem alustada "Seega hakkas Lääne-Eesti arenema". Ning kuna tekst on juba lihtminevikus, peaks sellele eelnevatest sündmustest rääkimisel kasutama enneminevikku: "Nõukogude perioodi alguses oli see piirkond olnud halvemas seisus: ettevõtlusaktiivsus oli olnud väike ja investeeringuid oli tehtud vähe". Maarja: Selles lõigus eespool olen juba välja toonud, miks maapiirkonnad ja eriti just Lääne-Eesti muutus atratiivsemaks: "1970ndatel hakkas Eesti põllumajandustööstus arenema, kuna spetsialiseeruti loomsete saaduste tootmisele, mida vajasid Nõukogude Liidu suured linnad. Sellega kaasnes ka maapiirkondades majanduskasv. Põhilised investeeringud tehti kolhoosikeskustesse, välja arvatud Lõuna-Eestisse.[...]Üha rohkem inimesi kolis maale põllumajandussektori palgakasvu, linnade elatustaseme vähenemise, ökoloogilise teadlikkuse levimise ja eeslinliku eluviisi populaarsuse tõttu. Lisaks tundsid eestlased linnades rahvuslikku rõhumist." Muutsin selle lause "Seega, Lääne-Eesti hakkas arenema, kuigi Nõukogude perioodi alguses oli see piirkond halvemas seisus: ettevõtlusaktiivsus oli väike ja investeeringuid tehti vähe." veidi ümber, et lõigu alguses väljatoodud põhjuseid Lääne-Eestiga siduda: "eega, Lääne-Eesti hakkas arenema sinna tehtud investeeringute ja linnast maale kolinud inimeste tõttu, kuigi Nõukogude perioodi alguses oli see piirkond halvemas seisus: ettevõtlusaktiivsus oli väike ja investeeringuid tehti vähe."
Ajavahemike esitamisel võiks üritada olla vähem konkreetne, kuna üldised protsessid nagu euroopalikustumine ei toimu rangelt ainult teatud aastatel ega peatu seejärel.
Tähenduses "kuni" kasutatakse arvude vahel mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. Mõttekriips on pikem ja selle leiab erimärkide alt. Tühikuid ei ole vaja.
"Maavalitsused vastutasid ka valdkonnapoliitikate koordineerimise eest, näiteks avalikud teenused, strateegiline planeerimine, turismi ja ettevõtluse arendamine" – parem oleks " Maavalitsused vastutasid ka valdkonnapoliitikate koordineerimise, näiteks avalike teenuste, strateegilise planeerimise, turismi ja ettevõtluse arendamine eest.".
"Otsustamine viidi kohalikult tasandilt ära ning investeeringuotsused hakkasid sõltuma erakondlikust kuuluvusest" – kas see ikka kindlasti oli päris nii üheselt?
Võiks kogu teksti korra rahulikult üle lugeda, pannes tähele, et esitatavad väited ei oleks hinnangulised ega liiga kategoorilised, kuna suured ühiskondlikud protsessid ei ole ju enamasti absoluutselt üheselt selgitatavad. Näiteks selline järgnev lause ei ole entsüklopeediateksti sobiv, kui ei järgne väga konkreetseid selgitusi: "EL-i rahalisi vahendeid hakati poliitikute poolt kuritarvitama, et täita oma isiklikke poliitilisi eesmärke (nt ehitati palju sotsiaalse infrastruktuuri objekte), aga mis ei keskendunud regioonide majanduse edendamisele.".
Kokkuvõttes on tegemist korraliku mahuka tööga, kuid palun tõesti üle lugeda ja parandada, et tekstis ei esineks hinnangulisust. Isegi, kui info põhineb allikast, peab vahet tegema, kas tegemist on kinnitatud faktidega, mis entsüklopeediasse sobivad, või kellegi arvamusega. Kui tegemist on arvamusega, mis on siiski autoriteetne ja oluline, peaks olema märgitud, kelle arvamusega on tegemist. Eriti puudutab see peatükki "Regionaalne areng peale Euroopa Liidu (EL-i) liikmeks saamist (2004-...)", milles on väiteid, mida ei saa pidada faktideks. Samuti peaks vältima sõnu nagu "õnneks" ja "kahjuks".
Suur töö on tehtud. Jõudu paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 16:02 (EEST)
Aitäh paranduste eest, need on väga asjalikud.
Ma ei täpsustanud enne, milline peab olema mõttekriips. Praegu on see juba liiga pikk saanud. Valima peaks "mõttekriipsu", mitte "pika mõttekriipsu". Viimast ei kasutata eesti keeles, küll aga inglise keeles.
Peatüki 1.6 muudatused on väga head, aga minu arvates võiks ka esimeses lõigus veel veidi täpsemalt viidata, mis allikast faktid pärinevad. See, kuidas teises lõigus on mainitud Garri Raagmaad, on väga hea. See palve on muidugi juba pisidetail.