Kasutaja arutelu:Lpuusepp/Molekulaartehnoloogia

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja piisava pikkusega artikli eest. Teen mõned märkused, kuidas teksti parandada. Üldiselt on aga artikkel hästi loetav, hästi liigendatud ja kena.

1. "Tegevusala on erinev teooreetilisest ja laboratoorsest eksperimenteerimisest" → "Molekulaartehnoloogia tegevusala on ..."

2. Tehes siselinke sõnadele, mis on käändes, tuleb lingitav sõna siiski nimetavas käändes lisada. Vaadake kõik siselingid üle ka selle mõttega, et kas need käivad ikka õige asja kohta, nt R on lingitud ladina tähestiku tähe artiklile.

3. "Teadusliku modelleerimise korral saavutatakse eesmärk" - mis eesmärk? Samuti jääb segaseks molekulaartehnoloogia ja modelleerimise suhe.

4. Oleks hea, kui leiaksite mõne pildi või skeemi artiklit illustreerima.

5. Sissejuhatuse esimene sõna võiks olla paksus kirjas.

6. et loetelu kooloniga alustada, peaks olema mingi kokkuvõttev sõna, nt "on järgmised". Seda esineb mitu korda.

7. "tuunima" on argikeele sõna, ei sobi entsüklopeediasse.

8. Molekulaartehnoloogia "kasutusalade" asemel oleks ilmselt täpsem "valdkonnad". Selles peatükis jääb aga segaseks, mida loetelupunktid tähendavad, kuna need on eri vormis ning esimene punkt viitab tegevusele, teine aga pigem eesmärgile. Neid oleks vaja ühtlustada.

9. "programmeerimiskeel", "algebrasüsteem" kirjutatakse kokku.

10. [tsitaat] on ilmselt vales kohas.

11. "... kasutatav keel on C või Fortran ja optimiseerimisel kasutatavad arvutuskogumikud ..." – parem oleks "kasutatavad keeled on C ja Fortan ning ...".

12. "teostab teaduslikku programmeerimist" asemel oleks parem "tegeleb teadusliku programmeerimisega".

13. 1940ndatel, mitte 1940-datel. Komplekssete, mitte kompleksete (algvorm on ju kompleksne)

14. Parem on kirjutada, kes midagi tegi, mitte "on tehtud kellegi poolt".

15. Eesti keeles on "Gaussi meetod", mitte Gaussiani.

16. "Molekulaartehnoloogiline keemia on tõstetud esile mitmel Nobeli preemia jagamisel, kõige märkimisväärsemad 1998. ja 2013. aastal." – õigem oleks "märkimisväärsemalt".

17. "Walter Kohni “tema tihedus-funktsionaalse teooria arendamise eest” ja John Pople’i “tema kvantkeemia molekulaartehnoloogiliste meetodite arendamise eest” said 1998. aastal Nobeli preemia keemias." – siin on selged ühildumisvead. Parem oleks nt "Walter Kohn ja John Pople said 1998. aastal Nobeli preemia vastavalt tihedus-funktsionaalse teooria arendamise ja kvantkeemia molekulaartehnoloogiliste meetodite arendamise eest.

Edu nende paranduste tegemisel! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 14:18 (EEST)

Veel mõned tähelepanekud:

1. Siselinkide tegemisel sõnade kohta, mis on tekstis käändes, tuleb lisada ka sõna algvorm ning eraldada see püstkriipsuga käändes vormist, nt sulamites.

2. "Ennustada tuleviku- või määramatuks jäänud situatsioone" peaks olema mine-vormis nagu teisedki loeteluliikmed; "Tuleviku või määramatuks jäänus situatsioonide ennustamine".

3. "Andmetöötlusanalüüs", "arvutiprogramm", "tarkvaraartiklid", "ajasamm" ja "ilmaennustusmudelid" kirjutatakse kokku.

4. "Näiteks ilmaennustusmudelites võib igale kirjele vastata ruutkilomeeter selle maa pinnamoodiga" – selline oleks loomulikum sõnajärg. Sel juhul on kaks koma üleliigsed.

5. vaatlusliku, mitte vaatusliku.

6. "esile küündima" sobiks ehk juhul, kui inimene on end ise teadlikult upitanud, aga antud juhul oleks parem "esile tõusnud".

7. Traditsiooniliste ajakirjade, nagu Esevier’s Computer Physics Communications avaldab artikleid – vale kääne.

8. Võik sjääda ühe mõiste juurde, kas molekulaartehnoloogiline keemia või keemiline molekulaartehnoloogia, muidu võib tekkida segadus, et kas need ikka on sama asi.

9. Massachusettsi, mitte Massachusetti.

10. Eesti keeles on Gaussi meetod, mitte Gaussiani meetod, see -ian on inglise keele liide.

11. Mõnes kohas on see teil õigesti, mõnes mitte: 1970ndate, mitte 1970-date.

12. Nobeli preemia saamise põhjust ei ole vaja jutumärkidesse panna ega suure tähega kirjutada. Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 16:23 (EEST)