Kasutaja arutelu:Lauraliivamagi789/Endotsütoos

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, teie artikkel on pisut lühike. Sain tekstidokumendis veidi alla 7500 tähemärgi, kohustusliku 8000 asemel. Teie tekst oli ka väga faktirohke, millest võib järeldada, et liha on täiesti võimalik veel luudele kasvatada.

Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.


Sõnad, mida võiks muuta:

  • sisse võtmine --> alla neelamine
  • vabastatakse tagasi --> liigub hiljem tagasi


Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:

  • fagotsüteerimine --> kahjutuks muutmine
  • partiklite --> keeleteaduses on ka see mõiste olemas, mis bioloogias?
  • makrofaagid --> suur-õgirakud
  • neutrofiilid --> ?
  • regioonides --> piirkondades
  • assotsiatsioon -> ühendus / seos
  • degradeerimine --> lahustamine
  • produkt --> nt toodang
  • kommunikatsiooni --> suhtluse
  • apoptoos --> ?
  • diferentseerunud --> nt kohastunud
  • sekreteeritakse --> eritatakse
  • kontstantsed ehk püsivad
  • bilanss ehk tasakaal
  • automaatselt --> iseeneslikult nt


Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

  • Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.
  • Fagotsütoos esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele.
  • Imetajates on nendeks makrofaagid ehk suur-õgirakud ja neutrofiilid, mis suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad fagosoomi.
  • Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi.
  • Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. [1]
  • Pinotsütoos on lahustunud makromolekulide „alla neelamine“ väikeste [[|vesiikul|vesiikulite]] (<-- Vikipeedia vorminduse probeem?) abil.
  • Retseptorseoseline selektiivne endotsütoos – kõigepealt seondub makromolekul rakumembraanis paikneva retseptoriga ning seejärel retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ning moodustub transportvesiikul.
  • Kaveoliinid on valgud, mis vastutavad, et kaveoolide pealt toimuks seostumine kolesterooliga.
  • Lõik, millega võiks veel tööd teha:
  • CLIC/GEEC tüüpi endotsütoos – kasutatakse CLIC (clathrin-independent carrier) ehk klaritiini-vabad kandjate (?) ja GEEC (GPI-enriched early endocytotic compartment) GPI-ga rikastunud vara-endo-okutootse (?) osa (kindlasti valed sõnad, aga põhimõtteliselt pakkusin midagi välja) omavahelist koostööd. Sellist tüüpi endotsütoosi vahendab GRAF-1 valk, mille abil (?) sisenevad rakku bakteriaalsed eksotoksiinid, GPI-ga ankurdatud valgud jt. Ühendid. [3][4][5]
  • Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi reaktsioone täitev --> ülesandeid täitev / reaktsioone teostav organell.
  • Katalüüsimisele kuuluv aine saadakse endotsütoosi teel moodustunud vesiikulitest.
  • Viimati nimetatud transpordiks on vajalik mannoos-6-fosfaat retseptor, mis eemaldub hilises endosoomis ning vabastatakse tagasi --> liigub hiljem tagasi Golgi kompleksi. Hilised endosoomid muutuvadki lüsosoomideks, kus algab ainete degradeerimine --> lahustamine.
  • Eksotsütoos on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga.
  • Signaali äratundmise tagajärjel tõuseb Ca2+-ioonide kontsentratsioon, pärast mida algabki reguleeritud eksotsütoosi [2][6].
  • Rakkudevahelise suhtluse tagab eksotsütoos, mis on oluline immuunsüsteemis olevatele T-rakkudele.
  • T-rakud ehk tappurrakud on võimelised identifitseerima organismile võõraid objekte, näiteksviiruseid.
  • Katetena kasutatakse sihtkoha-spetsiifilisi valke:


Kirjavead:

  • Mõiste võttis kasutusele 1963. aastal Christian de Duve. [1]
  • Vt palun ka kohendatud lauseid.


Kommentaarid:

Väga faktirohke ja raske tekst. See ei ole halb, kuid võiks püüda pisut loetavaks teha. Mõned laused muutuvad oma pikkuse ja keerukuse tõttu raskesti mõistetavateks, võiks neid rohkem läbi mõelda. Mõelda mis toimub kus ja kes liigub kust kuhu jne.


Üldiselt väga sisukas tekst!

algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:02 (EEST)[vasta]


Tere taas!

Mõned asjad, mis jäid praegu veel silma:

  • Endotsütoos on ... --> defineeritav rasvasesse kirja
  • Aga kõik muu ei pea olema rasvases kirjas, st et kõik, mis teil on, tuleb teha tavaliseks. Nii praegu on küll visuaalselt justkui paremini hoomatav, kuid Vikipeedia reeglid ütlevad, et nii ei tohi olla. Kui midagi esile tõsta, siis teha see alapealkirjaks.
  • 0,5 – 5 μm --> kriips õige, kuid tühikuid ei ole vaja, ehk: 0,5–5 μm

Aitäh!

algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 16:14 (EET)[vasta]

Tere.

Aitäh kommentaaride eest. Tegin vajalikud parandused ja loodetavasti on nüüd korras.

Laura Liivamägi


Tere.

Kas artikkel on valmis kopeerimiseks?

Ette tänades,

Laura Liivamägi Lauraliivamagi789 (arutelu) 12. november 2012, kell 18:11 (EET)[vasta]


Tere!

Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.


algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 21:51 (EET)[vasta]