Kasutaja arutelu:Launoo13/Neutronpomm

Kommentaar assistendilt

Oled loonud teemale kohase artiklistruktuuri, tubli! Kirjutamise käigus võid seda muidugi veel muuta, võib-olla oleks näiteks ajaliselt loogilisem rääkida enne loomisest ja hiljem tagajärgedest. Aga see selgubki kõige paremini juba siis, kui artiklile liha luudele kasvatad. Alaosade pealkirjad tunduvad asjakohased ja neutraalsed. Head kirjutamisindu uueks etapiks! --Proosamanna (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 23:56 (EEST)

kirkeo

Sellist teemat veel vikipeedias ei ole ning on hea, et autor on selle teema valinud. Struktuuri alus on tehtud, kõik vajalikud pealkirjad sobivad ja loodan, et need tulevad teemakohased. Praegust tekstimahtu vaadates tundub, et viiteid piisab. Kindlasti tuleks järgnevalt leida veel ka uusi allikaid. Soovitav oleks lisada ka raamatuallikaid. Allikatel puudub aeg, millal autor neid lehekülgi vaatas. Kirkeo (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 12:41 (EET)

Kukuwka112a

Teemavalik on piisavalt kitsas ja sarnaseid teemasid pole. Ülesehitus on hea on olemas põhilised alateemad (võiksid kirjutada pommide tootmisest või siseehitusest). Võiksid leida raamatu, viited on õigesti tehtud. Kukuwka112a (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 17:59 (EET)

Assistendi kommentaar artiklile ja tagasisidele

Kaasvikipedistid on jätnud asjalikku tagasisidet ja mul on hea meel näha, et autor on juba mõnda nõuannet ka kuulda võtnud (lisanud viidetele vaatamise ajad). Väga hea! Ka ettepanekuid struktuuri täiendamiseks tasub kaaluda. Soovitan tagasisidet andes pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas on algallikaid refereeritud. On hea meel näha, et siinse artikli autor on järginud hea refereeringu põhimõtteid ega ole allika sõnastusse-lausestusse kinni jäänud. Juhiksin ainult ühele asjale tähelepanu: lauses "Selle mõju laiemas tähenduses on heidutus, mis hoiab ära kergekäelisi ning mõtlematuid rünnakuid" pole tegu vaieldamatu fakti või üksmeelse hoiakuga. Sealsamas allikas on mainitud ka vastupidiseid arvamusi. Üks oluline oskus vikiartikli puhul ongi ära tunda, kuidas infot esitada. Siinse näite puhul peaks tähele panema, et mingi leiutise mõju, tähendus või eesmärk on alati seda kellegi jaoks, mitte iseenesest ja need arvamused võivad lahku minna. See ei tähenda, et selliseid arvamusi ei peaks artiklis kajastama -- on väga oluline, kuidas neutronpommi suhtutakse -- , vaid et arvamust kajastades peab kindlasti mainima ka, kellele see kuulub, ja vastuolulise teema puhul tooma ära ka teised arvamused. Soovin kriitilist pilku ja kirjutamisrõõmu artikli jätkamisel! --Proosamanna (arutelu) 2. november 2017, kell 16:01 (EET)

Assistendi kommentaar

Tore, et artikkel edeneb! Kirjutatu on asjalik ja sobivas stiilis. Ainult võib-olla peaks viitamisel natuke täpsem olema, mõnes kohas ei saa hästi aru, kust mingi väide pärineb. Näiteks "Kui inimesele on 600 rad ehk 6 Gy doos eluohtlik ja surm saabub mitme tunni jooksul" -- ma ei leia seda infot järgnevalt viidatud allikast. Veel: mõned artiklis toodud väited on vastuolulised. Sissejuhatuses on öeldud, et pomm "ehitistele ja seadmetele erilist ohtu ei kujuta"; tööpõhimõtet kirjeldades aga, et "Neutronpommides kasutatava radiatsiooni toimel muutub soomustatud tehnika radioaktiivseks ja seega kasutuskõlbmatuks 24 kuni 48 tunni vältel. Rakettide vastane toime tekib elektroonika häiretest radiatsioonist tingitud toime tagajärjel." Viimasest peaks ju järelduma, et neutronpomm kujutab seadmetele ohtu küll? Peaksid terava silmaga üle kontrollima, kas oled allikaid õigesti refereerinud. Mulle tundub, et Encyclopaedia Britannica ei väida tegelikult, et neutronpomm on seadmetele ohutu.
Allikaid lugedes näen, et see leiutis on tekitanud päris palju vastakaid arvamusi. Soovitan kindlasti kajastada ka seda arutelu ja erinevaid seisukohti pommi humaansuse või ebainimlikkuse suhtes! See on üks põnevamaid aspekte.

Pilt sobib artikli juurde hästi ja vastab autoriõigusi puudutavatele nõuetele. Väga hea!

Jõudu artikli jätkamisel! Kirjutad hästi ja artiklil on potentsiaali kujuneda väga huvitavaks. --Proosamanna (arutelu) 10. november 2017, kell 01:05 (EET)

kirkeo

Artiklile pole lisatud kategooriat. Siselinke on päris palju, soovitaksin ka esimeses lauses "tuumarelv" lisada siselingina. Tundub, et kõik siselingid on õigesti sisestatud. Lisatud on ka tabel, mis aitab paremini orienteeruda. Kuid tabelil pole pealkirja ega täpsemalt infot kus tekstis sellele viidatakse. Praegu tundub, et kokkuvõttes on täiesti uus info ning pole sisu osa kokku võetud. Kuid kui täpsemalt tuleb ka peatükkidesse, sobib kokkuvõte hästi. Kirkeo (arutelu) 13. november 2017, kell 16:05 (EET)

Kukuwka112a

Kategooriad on sobivad. Lingid töötavad, lingid korduvad kolmes kohas on kasutatud sama link mis viib lk-le kiirgus ja kahes kohas lk-le radioaktiivsus. Saab lisada linke nt lokaalne, domineeriv, gammakiirgusel (kokkuvõttes). Nähtuse määratus on tehtud õigesti. Kokkuvõtes sisaldab rohkem infot kui tekst (nt. radioaktiivne toime on suhteliselt lühiajaline) aga muidu arvusaadav(huvitav). 14. november 2017, kell 21:18 (EET)

Assistendi kommentaar tagasisidele ja artiklile

Tore, et kaasvikipedistide tagasiside on asjalik ja konkreetne! Kasutaja kirkeo nõuanne lisada kategooria on ka juba realiseerunud. Nagu kirkeo viitas, vajaks tabel tõesti viidet. Samuti tasub üle vaadata kokkuvõtte/sissejuhatuse ja ülejäänud teksti ühilduvus. Päris kattumatu neis esitatud info küll minu meelest pole -- paljud väited on ikka tekstist leitavad, aga nt kasutaja Kukuwka112a väljatoodud väidet (radioaktiivse toime lühiajalisus) ma tõesti mujalt artiklist ei leia. Seda tasuks kuskil mainida küll.
Kukuwka112a tagasisidele ütleksin veel kommentaariks, et sellest, kui samale vikiartiklile on korduvalt siselink pandud, pole midagi. Vahel ei loeta artiklit algusest lõpuni järjest, vaid ainult üksikuid juppe, ja siis võib korduvast lingist kasu olla.
Viitamise kohta märgiksin, et üldiselt on see korralik, aga kahele allikale ühe ja sama lause/lõigu lõpus viitamine ajab segadusse. Kui ühes lauses on kasutatud kahest allikast pärit infot, siis proovi üks viidetest panna lause keskele või teha ühest lausest kaks. (Nt lause "Kuna neutronid paisatakse õhku ja õhk imab need endasse, mis ei lase radiatsioonil kanduda kaugustese, seetõttu neutronradiatsiooni lokaalne toime saabub kiiresti.[5] [6]" saaks ehk ka selgemaks, kui eri allikatest pärit info eraldi esitada. Samuti on kaks viidet järjest sissejuhatuse/kokkuvõtte lõpus ja "Tööpõhimõtte" esimese lause järel.)
Viitele nr 6 soovitaksin lisada peatüki pealkirja (CONVENTIONAL AND NUCLEAR WEAPONS...) järele tervikväljaande pealkirja (NATO HANDBOOK ON THE MEDICAL ASPECTS OF NBC DEFENSIVE OPERATIONS) ja kui võimalik, võiks sellele viidates täpsustada ka lõigu ja punkti (nt Section II: 207). Antud allikas on lihtsalt nii mahukas, et teeksid lugejale sellega suure teene! Aga see on ka väga usaldusväärne allikas, kiitus selle leidmise eest.
Üldiselt on aga juba praegu tegu päris kvaliteetse artikliga. Natuke tuleb veel kõpitseda ja siis on sellest olulisest teemast Vikipeedias väga hea artikkel. Jõudu viimistlemisel! --Proosamanna (arutelu) 15. november 2017, kell 21:29 (EET)

Assistendi kommentaar

Artikkel on juba üsna terviklik ja vajab veel ainult natuke viimistlemist. Soovitan veel kord vaadata ka eelmise nädala tagasisidet. Kuna suuri, põhimõttelisi probleeme Sinu artikliga ei ole, kommenteerin natuke pudi-padi:

Sisulise poole pealt: ajaloo teema all võiks kirjutada ka reaktsioonist neutronpommi vastu ja katsetuste ning kasutusplaanide lõpetamisest.

Keeleliselt:

Oled tagasiside põhjal täiendanud lauset:

Neutronpommides kasutatava radiatsiooni toimel muutub soomustatud tehnika radioaktiivseks ja seega kasutuskõlbmatuks 24–48 tunni vältel, mis näitab neutronpommi toime lühiajalisust.

Nüüd saan aru, et siin oli lühiajalisest toimest räägitud. Aga sõna "vältel" teeb lause pisut segaseks (sellest ka eelmise nädala märkus): sõnad "muutub kasutuskõlbmatuks 24–48 tunni vältel" võivad tähendada ka (ja mulle tähendavadki eelkõige) seda, et kasutuskõlbmatuks muutumine võtab paar ööpäeva (ja kui kauaks nad kõlbmatuks jäävad, pole teada). Sõnadest "lühiajaline toime" järeldan aga, et mõtlesid pigem, et tehnika muutub radioaktiivseks ja seega kasutuskõlbmatuks 24–48 tunniks?

Mõeldes VI õppetüki materjalis käsitletud umbmäärastele väljenditele:

Radioaktiivne hävitav toime ei ole samaväärne neutronpommi lööklainetest ha termilisest toimest tingitud toimega.

Mis suhtes või mille poolest samaväärne? Või toime millele? Eelmisel lauses on öeldud, et "8000 rad ehk 80 Gy doos surmab isikkoosseisu silmapilkselt" -- see kõlab ju üsna tugeva toimena. Või on siis mõeldud ruumilist ulatust? Arvan, et ka teised lugejad peale minu ei saa siin aru, mida väljend "ei ole samaväärne" tähendab.
Viitesse nr 7 pane alaosa ja täisteksti pealkirja vahele punkt, muidu ei saa aru, kust üks lõpeb ja teine algab. Ja kui soovitasin lõiku ja punkti täpsustada, tõin täiesti suvalise näite. Minu meelest ei leidu Sinu kasutatud infot Section II punktis 207. Ma ei leidnudki pikast otsimisest hoolimata üles, kust selles tekstis Sa info võtnud olid. (See näitabki täpsema viite tarvilikkust.)

Ja endiselt ei tohiks olla ühe lause lõpus kaks viidet järjest (à la "Karu on imetaja ja karvane loom. [5][6]" -- kumb allikas siis mida ütleb? Kas piisaks ühest allikast? Kas peaks olema hoopis "Karu on imetaja [5] ja karvane loom [6]"? :) )
Loodan, et jõuad enne kursuse lõppu veel artiklit viimistleda. Jõudu! --Proosamanna (arutelu) 23. november 2017, kell 00:17 (EET)

Kirkeo (arutelu) 27. november 2017, kell 15:07 (EET)

Panin mõned lingid, kust võib leida lisainfot, sest pregu tundub, et ei ole piisavalt infot. Lisaks panin eestikeelseid allikaid, sest kui isegi on hea inglise keel, siis võib esineda tõlkimisega probleeme (olen oma artikli juures sellest juba aru saanud). Muidu on praegu arusaadav, kust info tuleb (viitamisega hästi). Allikad tunduvad olema usaldusväärsed. Selgitaksi ära, mis täpsemalt neutronpomm on, näiteks lisaks selle osadest pildid jne. Võib-olla lisaks ka natuke ajalugu, et artikli väärtust tõsta. Lisaks võiks lisada ka juttu tuumapommidest üldiselt?!? () Leisdin usutava allika: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/KvMeh1/PTenjeseMikrofyysikatxt.pdf Küsimus, kas neutronpommil ja neutronipommil on vahe? https://maailm.postimees.ee/351033/suri-neutronpommi-leiutaja-samuel-cohen - lugedes seda artiklit, tekkis küsimus, kuidas neutronpommi mõju inimese närvisüsteemile võib täpsemalt välja näha.

Assistendi kommentaar muudatustele ja artiklile

Muudatuste ja kommentaari kohta: TVäga tore, et tagasiside on läbimõeldud ja et muudatuste juures on ka selgitused!
Seletus pommi gammakiirgusepõhise toime kohta ei pea olema sissejuhatuses (läheks ehk liiga pikaks ja üksikasjalikuks), aga "Tööpõhimõtte" alaosas võiks ehk küll selguse huvides mainida, kuidas gammakiirgus asjasse puutub.
Tööpõhimõtte alla lisatud lingid allikatele on huvitavad ja tunduvad teemakohased. Sellisel kujul neid muidugi jätta ei saa, sealt tuleks vajalik info kokku võtta ja korralikult viidata. Samuti tundub, et tasuks uurida kommentaaris viidatud allikaid.
Lausete järjekorra muutmine tunudb mulle põhjendatud.
Soovitused artikli sisuliseks täiendamiseks on ka asjalikud. Tuumapommidest üldiselt aga vast siin artiklis kirjutama ei pea, neist on eraldi artikkel, mille huviline leiab siselingi kaudu. Neutronpommi ehituse üldine joonis oleks kindlasti valgustav, kui midagi sellist leiad (väga üksikasjalikke jooniseid vast (õnneks) saadaval ei ole?).
Hea, et tagasisides on kommenteeritud (ja kiidetud) ka viitamist ja allikate kvaliteeti. Olen nõus, et viitamine on nüüd korras ja allikad usaldusväärsed.
Artikli autorile: Paarilise põhjalikule tagasisidele on vähe lisada. Kui jõuad, siis artikli mahtu võiks veel tõesti kasvatada selle ja eelmiste tagasisidede põhjal (nagu mainisin, on huvitav ka ühiskondlik reaktsioon neutronpommile ja selle kasutusplaanide ajalugu).
On rõõm näha, et Sinu artikkel on keeleliselt korrektne ja selge. Soovitaksin ainult rohkem lahti kirjutada (võib-olla mitmeks lauseks teha) järgmise lause:

Kuna neutronid paisatakse õhku ja õhk imab need endasse, mis ei lase radiatsioonil kanduda kaugustese, seetõttu neutronradiatsiooni lokaalne toime saabub kiiresti.

Praegu on see ehk natuke liiga infotihe ja lauseosade seosed pisut segased.
Lisaks on sisse lipsanud näpuviga: "Neuronpomm". See oleks ka päris huvitav (ja õudne) relvaliik. :)
Üldiselt on mul olnud rõõm Sinu artikli arengut jälgida! See on kindlasti tänuväärne täiendus eestikeelsele Vikipeediale. Kirjutad hästi ja selgelt, oskad leida sobivaid allikaid, refereerida ja korralikult viidata. Tore, et oled kursusel aktiivselt osalenud ja ka teistele läbimõeldud tagasisidet jätnud. Ootan huviga, mida artiklile veel viimasel nädalal lisad. Jõudu! --Proosamanna (arutelu) 30. november 2017, kell 18:11 (EET)