Kasutaja arutelu:Kristiinahommik/Refuugium
Ilme
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks muuta:
- Nüüdisajal --> Tänapäeval
- astmeliselt --> järk-järgult
Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelsete vaste:
- refuugium, AGA näites: Põhjapoolsed krüptilised refuugiumid (nt orud) pakkusid varjupaika parasvöötme liikidele ja lõunapoolsed krüptilised refuugiumid (nt mäestikud) olid jäävaheaja refuugiumid --> elupaigad külmalembelistele liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.
- divergentsile --> lahknemisele
- adaptiivse --> kohanemispõhise Nt: Nende protsesside koosesinemine võib viia kiire kohanemispõhise lahknemiseni.
- limiteerivateks --> takistavateks
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Nende refuugiumite olemasolu kinnitasid esialgu paleoökoloogilised tõendid ja hiljem saadi kinnitust ka fülogeograafia uuringutest.
- Viimase aastakümne jooksul on mitmed uurimused näidanud, et samasugused lõunapoolsed refuugiumid esinevad ka Põhja-Ameerikas [2].
- Muster, milles jääaeg elatakse üle lõuna pool ja jää taandudes rekoloniseeritakse põhjapoolsemad alad, paistab olevat ühtne erinevate parasvöötme taksonitele – nii taimedele, putukatele kui ka selgroogsetele [3].
- Kõrgusvööndilisi muutusi on eelkõige märgatud just puude ja põõsaste juures.
- Pole olemas ühte kindlat viisi, kuidas puud ja põõsad oma levilat klimaatilistest muudatustest tingituna muudavad.[1]
- Fucus serratus´e puhul on leitud, et vetika levila on viimase saja aastatuhande jooksul järk-järgult suurenenud.
- Lääne-Amasooniast on leitud mitmeid pisi-imetajaid, mille populatsioon pole pärast viimast jääaja maksimumini suurenenud või mille populatsioon on suurenenud väga piiratud määral.
- Need populatsioonid jäid ilmselt ookeani puhverdava mõju tõttu kliimamuutustest puutumata.
- On leitud, et uute liikide tekkimiseks oleks vajalik sadu tuhandeid aastaid isolatsiooni.
- Sellest võib järeldada, et refuugiumi isolatsiooniaega ühe jääaja tsükli jooksul jääb väheks.
- Krüptiline refuugium võib aga pakkuda võimalust allopatriliseks liigitekkeks ...
- Esiteks asustatakse väikeseid maa-alasid, mis paiknevad ebasoodsates piirkondades ja on suuruse poolest väiksemad kui tavalised refuugiumid.
- Kuna jääajad kestavad kauem kui jäävaheajad, siis uute liikide tekkimise tõenäosus on suurem põhjapoolsemates kui lõunapoolsemates krüptilistes refuugiumites.
- Tõenäosus, et populatsioon elab üle ebasobiva kliima perioodi, on seotud oletatava refuugiumi kandevõimega ja jääaja/jäävaheaja kestvusega (100 000 aastat jääaega, 10 000-15 000 aastat jäävaheaega).
- Kolmandaks, kõrgema troofilise tasemega loomad (nt karnivoorid), olenemata nende keha suurusest, vajavad suuremaid refuugiumeid, sest väiksematel aladel muutuksid populatsiooni väiksus (<-- väike populatsiooni suurus?) ja piiratud toiduvarud takistavateks teguriteks (sarnane saare biogeograafia kontseptsioonile[11]).[10]
- Piirkondi, mis on ühe liigi poolt pidevalt terve jääaja/jäävaheaja perioodil asustatud, võib kutsuda pikaajalisteks refuugiumiteks.
- Kokkuvõttes ei anna refuugiumitest väljaspool asuvad populatsioonid oma panust liigi evolutsiooni.
- Uuritud on vaid väheste taksonite väljarännanud populatsioonide saatust, seega ei tohiks teha ennatlikke järeldusi.[10]
- Ameerika pärismaalaste biogeograafilised mustrid (hammaste omapärasused, geneetilised markerid, vere proteiinid ja keeleline mitmekesisus) ühtivad samal ajal elanud teiste imetajate mustritega.
- Mitmekesisus on seda suurem, mida suurem on refuugium (refuugium Põhja-Ameerika lõunaosas on mitmekesisem kui looderannikul). [14]
Kirjavead:
- kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955. aastal
- Pole kindlalt teada, kas iga jäävaheaja lõppedes toimub tagasiränne, või sureb oma levilat suurendanud populatsioon välja.
- Lisaks vaata palun kohendatud lauseid.
Kommentaarid:
Kõik kes-id võiksid olla mis-id. Nt: „...liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.“ ja nt: „Leidub ka selliseid taksoneid, millel on levila natukene suurenenud.“ ja „kuid fossiilide järgi on kindlaks tehtud, et viimasel jääajal ulatus tema --> polaarrebase levila kuni Kesk-Euroopani.[1]
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:00 (EEST)
Tere!
Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.