Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:Kristiinahommik/Refuugium

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.

Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.


Sõnad, mida võiks muuta:

  • Nüüdisajal --> Tänapäeval
  • astmeliselt --> järk-järgult


Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelsete vaste:

  • refuugium, AGA näites: Põhjapoolsed krüptilised refuugiumid (nt orud) pakkusid varjupaika parasvöötme liikidele ja lõunapoolsed krüptilised refuugiumid (nt mäestikud) olid jäävaheaja refuugiumid --> elupaigad külmalembelistele liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.
  • divergentsile --> lahknemisele
  • adaptiivse --> kohanemispõhise Nt: Nende protsesside koosesinemine võib viia kiire kohanemispõhise lahknemiseni.
  • limiteerivateks --> takistavateks



Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

  • Nende refuugiumite olemasolu kinnitasid esialgu paleoökoloogilised tõendid ja hiljem saadi kinnitust ka fülogeograafia uuringutest.
  • Viimase aastakümne jooksul on mitmed uurimused näidanud, et samasugused lõunapoolsed refuugiumid esinevad ka Põhja-Ameerikas [2].
  • Muster, milles jääaeg elatakse üle lõuna pool ja jää taandudes rekoloniseeritakse põhjapoolsemad alad, paistab olevat ühtne erinevate parasvöötme taksonitele – nii taimedele, putukatele kui ka selgroogsetele [3].
  • Kõrgusvööndilisi muutusi on eelkõige märgatud just puude ja põõsaste juures.
  • Pole olemas ühte kindlat viisi, kuidas puud ja põõsad oma levilat klimaatilistest muudatustest tingituna muudavad.[1]
  • Fucus serratus´e puhul on leitud, et vetika levila on viimase saja aastatuhande jooksul järk-järgult suurenenud.
  • Lääne-Amasooniast on leitud mitmeid pisi-imetajaid, mille populatsioon pole pärast viimast jääaja maksimumini suurenenud või mille populatsioon on suurenenud väga piiratud määral.
  • Need populatsioonid jäid ilmselt ookeani puhverdava mõju tõttu kliimamuutustest puutumata.
  • On leitud, et uute liikide tekkimiseks oleks vajalik sadu tuhandeid aastaid isolatsiooni.
  • Sellest võib järeldada, et refuugiumi isolatsiooniaega ühe jääaja tsükli jooksul jääb väheks.
  • Krüptiline refuugium võib aga pakkuda võimalust allopatriliseks liigitekkeks ...
  • Esiteks asustatakse väikeseid maa-alasid, mis paiknevad ebasoodsates piirkondades ja on suuruse poolest väiksemad kui tavalised refuugiumid.
  • Kuna jääajad kestavad kauem kui jäävaheajad, siis uute liikide tekkimise tõenäosus on suurem põhjapoolsemates kui lõunapoolsemates krüptilistes refuugiumites.
  • Tõenäosus, et populatsioon elab üle ebasobiva kliima perioodi, on seotud oletatava refuugiumi kandevõimega ja jääaja/jäävaheaja kestvusega (100 000 aastat jääaega, 10 000-15 000 aastat jäävaheaega).
  • Kolmandaks, kõrgema troofilise tasemega loomad (nt karnivoorid), olenemata nende keha suurusest, vajavad suuremaid refuugiumeid, sest väiksematel aladel muutuksid populatsiooni väiksus (<-- väike populatsiooni suurus?) ja piiratud toiduvarud takistavateks teguriteks (sarnane saare biogeograafia kontseptsioonile[11]).[10]
  • Piirkondi, mis on ühe liigi poolt pidevalt terve jääaja/jäävaheaja perioodil asustatud, võib kutsuda pikaajalisteks refuugiumiteks.
  • Kokkuvõttes ei anna refuugiumitest väljaspool asuvad populatsioonid oma panust liigi evolutsiooni.
  • Uuritud on vaid väheste taksonite väljarännanud populatsioonide saatust, seega ei tohiks teha ennatlikke järeldusi.[10]
  • Ameerika pärismaalaste biogeograafilised mustrid (hammaste omapärasused, geneetilised markerid, vere proteiinid ja keeleline mitmekesisus) ühtivad samal ajal elanud teiste imetajate mustritega.
  • Mitmekesisus on seda suurem, mida suurem on refuugium (refuugium Põhja-Ameerika lõunaosas on mitmekesisem kui looderannikul). [14]


Kirjavead:

  • kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955. aastal
  • Pole kindlalt teada, kas iga jäävaheaja lõppedes toimub tagasiränne, või sureb oma levilat suurendanud populatsioon välja.
  • Lisaks vaata palun kohendatud lauseid.


Kommentaarid:

Kõik kes-id võiksid olla mis-id. Nt: „...liikidele, mis asustasid lõunapoolsemaid alasid.“ ja nt: „Leidub ka selliseid taksoneid, millel on levila natukene suurenenud.“ ja „kuid fossiilide järgi on kindlaks tehtud, et viimasel jääajal ulatus tema --> polaarrebase levila kuni Kesk-Euroopani.[1]

algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:00 (EEST)[vasta]


Tere!

Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.


algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 21:38 (EET)[vasta]