Kasutaja arutelu:Kpaas22/Geenitehnoloogia
Töö jäi veidi hiljaks, aga ok. Maht on piisav ja struktuur on algallikas korralik. Tõlkega tuleb aga veel vaeva näha. Tõlke eesmärk on teha tekst arusaadavaks, ja see ei ole üldse kerge ülesanne. Esialgu pakun üsna üldisi nõuandeid ja loodan, et saad teisel lugemisel töö palju paremasse korda viia.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Lõppartiklis võiks arutelulehele ka lisada vimpli nagu https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht (http://en.wikipedia.org/wiki/Gene_technology)
Toormaterjal oli kvaliteetne nii, et struktuuri ja ülesehituse kohta siin palju kommenteerida ei ole.
Ingliskeelsest originaalist on ripakile jäänud ka sektsiooniviited. Kuna neid ei ole keegi eesti keeles kirjutanud, tuleks nad lihtsalt ära kustutada.
Võid ka käändelõpud boldi panna, lugeja leiab mõiste tüve üles küll. Samas oleks kõige parem sõnastada alustades nimetava käändega.
Vikipeedia hea tava juhendist: „Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes.“
Antud juhul piisab peaaegu verbi vahetamisest „on“ vastu.
Võib-olla oleks kohane ka. on tehnoloogia, mis võimaldab vahetult manipuleerida elusorganismi genoomi.
Üks moodus DNA sisenemiseks peremeesgenoomi on läbi isolatsiooni ja geneetilise materjali kopeerimise. – Kõlab usutavalt, aga siiski:sisenemiseks või sisestamiseks?
Lause ei ole tegelikult arusaadav. Millise isolatsiooni?
Loe esimene lõik uuesti läbi. Selle sisu ei ole arusaadav ja küsimus ei ole ainult terminoloogias. Sa mõtled siis nokkaudis geene? ;) Tähendab tavalugeja ei saa ju sellest aru!
Edasi noppeid üle artikli:
mis on loodud läbi geenitehnoloogia – geenitehnoloogia abil ehk. Samuti, loodud või piisab muundamisest?
Glofish, - kas ta oli siis esimene üldse, esimene USAs või esimene esimene.
„Geenitehnoloogia tehnikat“ kõlab nagu omaette mõiste. Ehk seletad? Või piisab „Geenitehnoloogiat“?
bioteholooga – järgmine versioon lase spellerist läbi, teisi trükivigu ei maini, aga need tuleb ära parandada.
Inimestele on tutvustatud ka geneetiliselt muundatud põllutoodet. – Sa mõtled siis inimesi tänavalt?
Bakterid on esimesed organismid, mis olid geneetiliselt muudetud. – No siin on küll ajaga midagi mäda.
Taimed on modifitseeritud putukate kaitseks, herbitsiitide ja viiruste vastu resistentseks, söödavate vaktsiinide tootmiseks, toitumise tõhustamiseks. – Vaata üle!
Genoom on muutunud tuhandete aastate jooksul läbi kunstliku valiku ja viimasel ajal läbi mutageneesi. – Mis mõttes genoom? Kelle, mille?
Geenitehnoloogia tähtsuse järjekorras reastatud riigid on: Hiina, Serbia, Tšehhi, Hispaania, Iraan, Lõuna-Korea, Norra, Inglismaa, Iirimaa, Makedoonia, Rootsi. – Mida see rida nüüd näitab?
Loe oma tekst uuesti üle palun ja püüa teha kirjutatut veidi arusaadavaks. Praegu tundus, et juhuslikus valimis oli iga lause veidi upakil. Loodan, et saad oma artikli siiski korda viia enne kui ma põhjalikumalt kommenteerin, kuna tundub, et sellises seisus ei ole tagasisidest veel erilist kasu. Tänud ka minu poolt ette!
Vaatan üle kui Sa töö uuesti esitad. Edu parandamisel! Küll ka sellest artiklist asja saab.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 16:33 (EEST)
Kopeerin vahepeal lisatud kirjavahetuse kaudu lisatud kommentaare.
Sa pead kindlasti vaatama, et viited saaks ühtlasesse vormi. Seal on päris palju veel teha.
Lauseid on kõige parem alustada nimetava käändega (nt GMOdeks nimetatakse asemel, GMO(d) on ...)
Pean ütlema, et "Tuhandete aastate jooksul on liikide genoom muutunud läbi kunstliku valiku ja viimasel ajal põhiliselt läbi mutageneesi." on ikka mulle müstika. Ma tean, mis on kunstlik valik ja ma tean, mis on mutagenees, ja seda, et kunstlikku valikut võiks pidada geenitehnoloogia eellaseks või alamliigiks. See lause jääb aga täiesti arusaamatuks. Ma arvan, et asi on selles, et Sa ei loo konteksti, mille järgi lugeja peaks aru saama, millest sa räägid.
Mõtle ka sellele, mis on selle lause eesmärk, mis on selle lause roll antud lõigus ja mis on antud lõigu/alapeatüki eesmärk.
Ehk, vaata seda sama igal pool mujal ka.
Lauseid tuleks ka mitmel pool teha lühemaks. Üldiselt on võimalik ja hea neid sõnastada nii, et Sa ei ole sunnitud neisse mitte ühtegi koma panema. Selleks punktide lisamine ei ole häbiasi, aga kindlasti tuleb mõlemaid lausepooli ka vastavalt ümber sõnastada.
Püüa 15.11-ks valmis teha.
Ristviited peavad olema lihtsalt sellised, et need nüüd silmas peetud lehtedele kohale jõuaks. See enamasti tähendab ka nimetavat käänet, aga sellega oli
mitmel pool päris ok.
Silmas pidasin ma neid viiteid, mis on teksti all. Teadustöödes on enamasti viitamisjuhend selle jaoks olemas. Vikipeedia nii kriitiline ei ole, aga need võiksid ikkagi enamvähem samamoodi üles ehitatud. St et aastaarv paikneb suhteliselt samal kohal pealkirja ja autori suhtes jne. Et lugeja ei peaks iga viite puhul eraldi hakkama mõtlema, et mis süsteemis see nüüd on. Mitmel pool oli vajalikke andmeid puudu ka.
Palun anna mulle teada, kui sul on kõik parandused tehtud. Ma siis vaatan üle.
Viited näiteks ei ole veel eriti ühtlased minu meelest.
Jutu keskel on suvalistes kohtades kaldkirju ja ülakomasid.
Viimane lõik on sisuliselt väga segane. Püüa ennast mõelda neutraalsesse konteksti. Alustades sellest, et sa räägid ju ühest juhuslikust
küsitlusest - igaüks võib neid teha, kuni selleni, et kust võtad sina entsüklopeediakirjutana õiguse määrata, mis õigused inimestel on või ei ole.
De facto ei tohiks Sa ise midagi teada ja kogu info peab pärinema allikatest. Sama hästi peab see ka igas lauses olema välja paista, kust info pärineb.
Viited viivad mõnikord kummalistesse kohtadesse, kas tõesti on olemas eesti keeles ilma kontekstita mõistetav Toidu- ja Ravimiühing ning üldnimetus ahvi viirus, mis mõlemad vajavad enda artiklit.
Paljud asjad, mis on nt USA kontekstis loomulikud ei ole seda eesti kontekstis üldsegi mitte.
Aitäh. Jõudu!