Kasutaja arutelu:Kkytt/Nitriilid

Artikkel on kirjutatud vajalikul teemal ja vastab pikkuselt nõutule.

Esimene lõik peab koosnema artikli teema määratlusest, praegusel juhul siis nitriili definitsioonist. See on tavaliselt ühelauseline. See lause algab artikli pealkirjaga, mis on kirjutatud paksus kirjas. Sageli on see ainus koht artiklis, kus paksu kirja kasutatakse. Siin on sul kohe vastuolu: artikli pealkiri on "Nitriilid", aga esimene sõna "Nitriil". Mõtle, kumb sobib artikli pealkirjaks paremini, ja ühtlusta.

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Sealjuures ei tohi karta punaseid linke. Mis siis, et praegu artiklit ei ole, aga võib-olla juba järgmisel aastal mõni keemiatudeng kirjutab. Ma loen sissejuhatusest üles, mis puudu on: tsüanoakrülaat, superliim, kummi, butadieen, lateks, kindad, tsüanosüsinik, tsüaniid, tsüaniidsool.

Keelelink inglise vikisse on vale. Ära seda paranda, jäta lihtsalt ära.
Olen kohanud sõna "nitriil" muuski kirjanduses peale tööstuskirjanduse. Jäta tööstus eest ära.
Ma kahtlustan, et nitriilbutadieenkummi on üks sõna.
"mida" ees käib koma.
Ma pole kindel, kas "skelett" on õige sõna. Skelett on loomal ja inimesel, aga mis molekulil on, selles ma pole kindel.
Mida tähendab sp.? Kas selle võib ära jätta? Karl: jah sp. hübridisatsioon on vajalik- sp viitab kattuvatele orbitaaltasanditele https://en.wikipedia.org/wiki/Orbital_hybridisation
Koma kirjutatakse komaga, mitte punktiga.
Dipoolmoment on suur, mitte kõrge. Ja ma ei ole kindel, kas see on midagi niisugust, mille eest tänama peab. Kirjutaksin igaks juhuks "tõttu".
sünteesiti Scheele'i poolt -> sünteesis Scheele. Kirjuta teadlase eesnimed välja. Ja kui teda on vaja käänata, siis tegu on Rootsis elanud sakslasega, kelle nime käänatakse ülakomata, sest perenime viimane täht e hääldub selgelt.
ei olnud võimalik -> ei saanud
peamisteks ... tööstuslikuks tootmismeetoditeks -> Peamised tööstusliku tootmise meetodid
Sõna "puhul" kasutatakse üksnes pidulikul puhul. Mujal saab sageli asendada sõnaga "korral". Või näiteks ammoksüdatsiooni puhul -> ammoksüdatsioonis
Sõna "antud" kasutatakse siis, kui keegi midagi annab. Mujal saab tavaliselt asendada sõnaga "see". Sul on sõna "antud" paljudes kohtades.
Mulle õpetati keemia tunnis, et reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel ei tohi jääda aine ette kordajat 3/2, vaid ainult täisarvud on lubatud.
"tootmaks" ees käib koma, ehkki mina kirjutaksin "nitriili tootmise meetod". "Populaarne" asemel kirjutaksin "levinud", sest ega lihtrahvas oma kodus ikka nitriile ei tooda.
läbi ...reaktsiooni -> ...reaktsiooni kaudu (abil, kasutades). Sul on ka "läbi" üsna mitmel pool, asenda kõikjal.
bensamiid on väikese tähega
"sarnases dehüdraatimise teel saab" – siin on miski valesti
Ma kahtlustan, et "diasooniumühendid" on üks sõna. Õige võib olla hoopis "diasooniumiühendid".
"mis" ees käib koma.
Palun kirjuta reaktsioonivõrrand dietüülalumiiniumi kohta.
"Triklorometüülarüülketimiinid" on üks sõna.
RCOOH ja "on" vahelt puudub loma.
Lause, mis algab "Kuigi", kirjuta eelmise lausega koma abil kokku.
peamiseks puuduseks -> peamine puudus
"Kindlad piirangud" ei ole korrektne lause. Ma ei saa aru, mida siin on mõeldud.
Aluse katalüütiliste reaktsioonide esimesest lausest ma ei saa aru. Mis on 5M ja 1s? Muuski osas vajab lause ümbertegemist. Mis on teist järku kiiruskonstant? Karl: teist järku kiiruskonstant viitab teist järku reaktsiooni kiiruskonstandile https://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_reaction
"Tugeva happe lahuse toimuvad reaktsioonid" - siin on miski valesti
"kasutades" ees käib koma.

Ma siinkohas rohkem edasi ei loe, vigu on liiga palju. Kui lingid artikli korralikult ära, siis loen lõpuni. Tagapool kohtab neid vigu, mida eespool mainisin. Algava sulu järel ei käi tühik ja &ge33,3 võib kergesti olla valesti läinud. "Diferentseeriv" käib ühe f-iga, "tsüanoühendid" kirjutatakse kokku.

Ma annan sulle parandamiseks 7 päeva, neljapäevast järgmise kolmapäevani. Siis vaatan artikli veel kord üle. Suuri sisuvigu ma ei avastanud, rohkem õigekiri ja vormistamine, pooled terminid on sul linkimata. Taivo 16. oktoober 2013, kell 22:21 (EEST)[vasta]

eelliide -> eesliide
"superliimis" järel käib koma
"nitriili rühma" kirjutatakse kokku.
Suurele -> Suure
"Bensoehappe" kõib suure algustähega.
valmistati ... Wöhleri ja Liebigi poolt -> valmistasid ... Wöhler ja Liebig
1844. Aastal -> 1844. aastal (See on ebaõnnestunud lause. Praegu ütleb see: ... "bensonitriil ... oli ... suure saagisega meetod". Bensonitriil on aine, mitte meetod. See lause tuleb ümber sõnastada.)
bonsonitriil -> bensonitriil
"ammooniummetanoaat" on üks sõna.
Artikli lõpus on sul endiselt vale keelelink inglise vikisse. Võta see ära. Karl: Milline neist linkidest inglise keelsesse wikisse viib?
"kaudu" ja "tsüanohüdriidreaktsiooni" vahelt puudub tühik.
Anna tsüanohüdriinidele mingi üldvalem, siis on lihtsam mõista, mis tüüpi need ained on.
tüaniidioonina -> tsüaniidiioonina
Hüdrolüüsi peatüki esimeses lõigus on öeldud "katalüütiline reaktsioon", aga teises lõigus "katalüütilised reaktsioonid". See tuleb ühtlustada. On seal üks või mitu katalüütilist reaktsiooni?
Koma kirjutatakse komaga, mitte punktiga.
Ära kasuta sõna "ideaalne". Ideaalseid materjale pole olemas, igal materjalil on puudusi, kui mitte muud, siis nullist erinev hind ikka.
süsinik-süsinik-side kirjutatakse kahe sidekriipsuga.
"iseloom põhjustab koordinatsiooni" – sellest ei saa ma aru.
Mingist Friedel-Craftsi värgist on artikkel isegi eesti vikipeedias, kui õigesti mäletan. Kas ma mitte ise seda ei kirjutanud? Otsi see üles ja vaata, kas saad sellele linkida.
kivid -> kivide
"mandelonitriil" ei käi komade vahel
Hetkel -> Tänapäeval
"mitmete erinevate nähtuste jaoks" jäta ära.
"milles" ees käib koma.
Ravimite nimed käivad väikese algustähega ja parem on need linkida.
Mitmetel juhtudel -> Mitmel juhul
29. august käib punktiga.
"Vesiatsetonitriil lahus" ei ole korrektne. Püüa välja otsida selle doktoritöö eestikeelne pealkiri, siis näeb, kuidas see eesti keeles on.
eksperimentaalselt tõestamaks -> tõestamaks eksperimentaalselt
sealhulgas ka -> sealhulgas
Algava sulu järel ei käi tühik.
"Diferentseeriv" käib ühe f-iga.
Dipolaarne konstant on suur, mitte kõrge.
Nüüd ma sain aru, miks sul tuli veider keelelink inglise vikisse! Sul on tekstis paljudes kohtades linke, mis algavad [[en:. Nii ei tohi linkida. Võid linkida eesti vikisse, isegi kui link punaseks jääb, aga vahel võid üldse linkimata jätta.

Kokkuvõttes leidsin vigu palju ja kõik ei olnudki õigekirjalised, oli isegi sisuvigu. Sellepärast ei anna ma veel artikli avaldamiseks luba, vaid pärast nende vigade parandamist tahan ma artikli veel korra läbi lugeda. Taivo 28. oktoober 2013, kell 21:49 (EET)[vasta]

sõna "omama" on eesti keeles kuidagi väga juriidilise tähendusega, kus see, mida omatakse, on näiteks kantud mingisse omandiregistrisse. Parem on öelda, et nitriilid sisaldavad funktsionaalrühmi, mitte ei oma neid.
sõna "kumminitriilbutadieenkummi" – kas see on õige nimetus? Selles on kummi kaks korda.
Esimene nitriil -> Esimese nitriili
"saanud" ja "keemilisi" vahelt puudub "selle".
1844. aastal avastas Hermann Fehling bensonitriili sünteesiraja, kuumutades ammooniumbensoaati. See oli esimene piisavalt suure saagisega meetod, mis võimaldas keemilist analüüsi.
bonsonitriil -> bensonitriil
enamus -> enamik
Sõnast "dietüülaluminiumtsüaniid" võta sidekriips ära. Aine valemis on 2 alaindeks.
Peatüki "hüdrolüüs" esimeses reas peab samuti 2 olema alaindeks.
"ning et" vahel ei käi koma.
Kõik aastaarvud tuleb linkida.

Nende vigade parandamise järel on artikkel valmis ja selle tohib avaldada, saates selle artiklite nimeruumi. Pärast seda tuleb sul luua veel artikkel "Nitriil", mis oleks ümbersuunamine artiklile "nitriilid". See tähendab, et artikkel "Nitriil" peab koosnema ühest reast: #REDIRECT [[Nitriilid]] Taivo 5. november 2013, kell 23:17 (EET)[vasta]