Kasutaja arutelu:Kirkeo/Eurokeel

Kommentaar assistendilt

Oled loonud artiklile teemakohase struktuuri ja otsinud juba ka allikaid, väga tubli! Edaspidi saad vastavalt kogunevale infole alajaotusi muidugi veel muuta, täiendada ja liigendada. Praegu juhin ainult tähelepanu, et lühike definitsioon ("Eurokeel on...") peaks minema otse artiklipealkirja alla ega nõua omaette alapealkirja. Kui tahad pikemalt eurokeele tunnustest kirjutada (mis tundub hea mõte), siis peakski selleks olema lisaks eraldi alaosa "Tunnused", "Iseloomulikud aspektid" või midagi sellist. Head sulejooksu artikli jätkamisel! --Proosamanna (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 21:29 (EEST)

Launoo13

Hästi alustatud tekst. Viiteid paistab olevat piisavalt, aga mitte ka liiga palju. On kasutatud palju erinevaid viiteid, mis muudab teksti mitmekesisemaks. Tekst on hästi kirjutatud, seda on hea lugeda ning saab hästi aru, mida öelda tahetakse. Alapealkirja "Eurokeele kogumikud" asemel võiks olla lihtsalt "kogumikud" (vt ptk 2).

Kukuwk112a

Sarnaseid teemasid vikipeedias ei ole. Põhilised alateemad on olemas. Palju erinevaid allikaid, tekst põhineb usaldus väärsetele allikatele. Viited õigesti tehtud. Ei oska midagi soovitada tõõ on hästi tehtud. Kukuwka112a (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 18:17 (EET)

Assistendi kommentaar artiklile ja tagasisidele

Kaasvikipedistid on andnud head tagasisidet. Allikate rohkus on tõesti hea ja EKI väljaanded kahtlemata usaldusväärsed. Soovitan tagasisidet andes pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas algallikaid refereeritud on. Siin artiklis tuleb kiita seda, et autor pole algtekstidesse kinni jäänud, vaid on infot oma sõnadega edasi andnud. Võib-olla tuleks ainult rohkem tegeleda infokildude seostamisega. Lugedes näiteks lauseid: "Eesti Keele Instituudi töötajaid töötajad tegelevad eurokeele hooldamisega.[5] Tõlkijatel, Euroopa Liidu institutsioonides, ei ole lubatud lauseid lühendada, selleks et sisu oleks paremine arusaadav. Lausete algkuju ja juriididline täpsus on oluline selletõttu, et toimiks viitamissüsteem dokumentides. Selleks töötavad Euroopa Liidus inimesed, kes loovad uut eestikeelset terminoloogiat" jääb nende järgnevuse loogika natuke segaseks. Viitamisel on autor samuti ilusti reegleid järginud. Hea meel on näha, et viited on korralikult vormistatud. Ainult et artiklikogumike puhul tuleks viidata artiklile, mitte tervele kogumikule (näide: Klimoski, R., & Palmer, J. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45(2), 10-36.) Kui viidataval allikal on nummerdatud leheküljed, siis tuleb viidata lehekülje täpsusega. See kõik aitab lugejal lihtsalt kergemini infot kontrollida ja juurde lugeda, kui ta seda soovib. Ja viidete kohta üks asi veel: kogumike väljaandja on Eesti Keele Instituut, mitte Institutsioon :) Üldiselt on aga artikkel kenasti arenenud! Soovin jõudu ja kirjutamisrõõmu jätkamisel! --Proosamanna (arutelu) 2. november 2017, kell 16:51 (EET)

Assistendi kommentaar

Rõõm näha, et oled artiklit täiendanud ja muutnud varasemat tagasisidet arvesse võttes! Teksti ülesehituse loogika, nt "Tõlkimise" alaosas, on palju paremaks muutunud! Hakkasin alles nüüd mõtlema, et ehk pole päris õige nimetada neid EKi artiklikogumikke "eurokeele kogumikeks" (rääkimata variandist "eurokeelne kogumik", nagu Sul ühes kohas on). Need ei ole raamatud, kuhu on kogutud eurokeelt või mis on kirjutatud eurokeeles, vaid sisaldavad artikleid eurokeele teemal. Seega oleks hea pealkiri sellele alaosale ehk hoopis "Eesti Keele Instituudi artiklikogumikud eurokeele teemal".
Kordan veel üle, et kui viitad artiklikogumikele, siis peaksid viitama ikkagi konkreetsele artiklile (ka sissejuhatustele, saatesõnadele jne) koos autori nimega. Nt euroslängist kõneleb konkreetselt Meeli Sedrik artiklis "Eesti keel Euroopa Liidu tekstides" ja nimelt sellele artiklile ja autorile peaks ka viitama, lisades täpse lehekülje. Näiteks kõnealune viide peaks siis olema järgmine: Sedrik, M. (2008). Eesti keel Euroopa Liidu tekstides. Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel, 37-54, lk 38.

Üks pisiasi veel: artikkel "Eesti Keele Instituudis hooldatakse eurokeelt" on ilmunud ajakirjas Õiguskeel (2009/3) -- see on Sinu viidatud pdf-i ülanurgas kirjas. Nagu III õppetüki materjalides mainitud, soovitatakse viites näidata võimalikult palju andmeid peale lingi, et alliktekst oleks leitav ka lingi katkemisel. Nii et ajakirja nimi ja number tasuks sinna lisada. EKI kogumike puhul oled seda hästi teinud.
Artikli juurde valitud pilt sobib teemaga ja täidab Vikipeeida litsentsinõudeid. Tubli! Jaksu artikli kallal nokitsemiseks! --Proosamanna (arutelu) 10. november 2017, kell 00:27 (EET)

Launoo13

Artiklile on lisatud teemakohane ja õigesti vormistatud pilt. Sissejuhatuses annab hea ülevaate, millest edasi juttu tuleb, on ära seletatud, mida tähendab "Eurokeel". Lisatud katekooriad on teemakohased. Linke on piisavalt. Launoo13, 13.11.2017.

Kukuwk112a

Kategooriad on sobivad. Lingid töötavad, saab lisada lingid nt. kvaliteetne(tõlkimises) õigusaktidega(probleemid). Nähtuse määratus on õigesti tehtud. Kokku võte on tehtud korektselt. 14.11.2017. kell 20:46

Assistendi kommentaar tagasisidele ja artiklile

Kaasvikipedistide tagasiside on asjakohane. Kokkuvõtte kohta lisaksin ainult, et laused "Eesti Keele Instituut on avaldanud alates 2008. aastast eurokeele kogumikke. Praeguseks on kogumikke kokku avaldatud 7, viimane neist 2017. aastal" on seal ehk üleliigsed, sest keskenduvad käsitlustele, mitte nähtusele endale.
Siselinke on ka minu meelest täitsa paras hulk ja lisaksin, et need on hästi valitud ja teemakohased.
Eraldi tahaks kiita väga korraliku viitamise eest! Artikliviited on nüüd väga ilusti tehtud. Kui jõuad, soovitaksin ainult veel lisada konkreetsete viidatud lehekülgede numbrid (nagu oled teinud viite nr 7 puhul). Kuna enamik artiklitest on üsna mahukad, oleks see asjahuvilisele lugejale kindlasti kasulik. Panin lehekülje täpsusega viitamise vajalikkust tähele, lugedes lauset "Lisaks alustati 2007. aastal Brüsselis ja Luxembourgis keelehoolduskursusi, et analüüsida eestikeelsete Euroopa Liidu aktide tõlgete taset." Hakkasin mõtlema, et kas tõesti analüüsitakse nendel kursustel tõlgete taset. Pidin üsna korralikult artiklit lappama, enne kui õige koha üles leidsin ja osutan nüüd ka, et kursused on siiski eraldi asjad, küllap tõlkijate jt ELi töötajate harimiseks mõeldud (ilmselt aitavad need tõlgete taset pigem tõsta). Analüüsitakse tõlkeid aga tõenäoliselt pigem teadustöödes vms (täpselt seal allikas sellest juttu ei ole).
Üks struktuuri puudutav mõte veel: alates lausest "Terminoloogia (oskussõnavara) on mingi kindla eriala terminite kogum" kaldub jutt juba uuele teemale, sinna võiks luua uue alaosa, mille pealkiri võikski olla "Terminoloogia". Eurokeele teema kontekstis on selline alateema täiesti õigustatud. Samas peaks see alaosa siis sisaldama natuke spetsiifilisemat infot just eurokeele terminoloogia kohta, sest ainult terminoloogia üldisest mõistest rääkimine pole siin artiklis päris asjakohane.
Jõudu artikli täiendamisel ja viimistlemisel!
--Proosamanna (arutelu) 15. november 2017, kell 20:53 (EET)

Assistendi kommentaar

Sel nädalal oli ülesandeks muuta ja täiendada artiklit vastavalt saadud tagasisidele ja teksti ka keeleliselt viimistleda. Näen, et oled VI õppetüki materjalidele tuginedes pannud kaldkirja termini silo thinking. Sama soovitaksin teha terminiga corrigendum, mis on selgelt tsitaatsõna.
Vaata aga veel üle eelmise nädala tagasiside. Soovitan tähelepanu pöörata eelkõige sellele, kas kõik kirjas olev seostub ikka otseselt teemaga. On mitmeid kohti, kus on juttu rohkem üldistest nähtustest (tõlkimine kui selline, suuline ja kirjalik tõlge, terminoloogia ja terminiloome). Kui leiad, et need tutvustused on lugejale vajalikud, siis kindlasti peaks lisama midagi, mis need seletused ka konkreetselt eurokeele teemaga seob.

Näited lõikudest, mis kipuvad liiga üldiseks:

Tõlkimise üks osa on suuline, mida omakorda saab jagada kaheks: sünkroontõlge ja järeltõlge. Enamasti kasutatakse sünkroontõlget, mis tähendab et tõlk tõlgib samal ajal, kui kõneleja räägib. Euroopa Liidu kohtumistel läheb vaja vähemalt 72 tõlki (iga keele kohta 3 tõlki). Vähem kasutatakse järeltõlget, kus tõlk teeb märkmeid ja kui kõneleja on lõpetanud, edastab tõlk kõne sisu.

Samamoodi toimib suuline tõlkimine ka igas muus valdkonnas.

Terminoloogia (oskussõnavara) on mingi kindla eriala terminite kogum. Termin on sõna (sõnaühend), mis tähistab erialast mõistet. Terminoloogiatöö on mõiste ja termini (sisu ja vormi) vaheliste seoste uurimine ning analüüsimine. Kõigepealt tehakse selgeks uuritava mõiste sisu (hea tulemuse jaoks tuleb iga mõistega palju tööd teha) ja siis hakatakse termineid välja töötama, paika panema või korrastama. Valdkonnakeskne (süstemaatiline) terminoloogiatöö on väga põhjalik ning tulemus kvaliteetne. Terminoloogiatöö eeldab keeletoimetaja ja spetsialistide tihedat koostööd.

Jällegi ei ole siin midagi eurokeelele spetsiifilist.

Oled teinud EKI kogumike läbitöötamisel suure töö ja sealt tuleb väga palju infot, mida ongi raske kohe läbi seedida ja nii lühidalt kokku võtta. Proovi aga veel oma artiklit üle lugeda ning lisada liiga üldistesse lõikudesse infot, mis seoks lõigu just eurokeele nähtusega. Loodan, et jõuad sellega enne kursuse lõppu tegeleda ja saad artikli viimistlemisel abi ka kaasõpilaselt, kes Sinu artiklit täiendama ja kommenteerima määratud. Jõudu ja edu! --Proosamanna (arutelu) 22. november 2017, kell 21:01 (EET)

Kukuwk112a

Struktuur vastab teemale, alapunkte pole vaja (artikkel on piisavalt pikk), artikkel vastab pealkirjale. Artikkel on tähelepanuväärsest teemast ning põhineb neutraalsetel ja usaldusväärsetel allikatel. Iga lause puhul on aru saada, mis allikast see pärineb. Refereeringud annavad algallikate sisu adekvaatselt edasi. Ma ei teeks midagi teist moodi, sest artikel nääb välja hästi (lihtne lugeda). Lisa kokkuvõtesse probleemid. 28.11.2017 21:37

Assistendi kommentaar tagasisidele ja artiklile

Paarilise tagasisidest: Kasutaja Kukuwk112a on jätnud väga positiivse tagasiside ja parandanud põhiliselt pisiasju. Tore, kui artikkel tundub lugeja seisukohast hästi loetav ja asjalik! Siis saabki ainult pisiasju viimistleda. Hea, et tagasiside käsitleb ka artikli kõiki vajalikke tahke. Parandused on tänuväärsed, ainult üks näpuviga on sisse lipsanud (tõlkimimisel) -- ikka juhtub, pealegi on artikli autor seda juba märganud ja ära parandanud.
Autorile: Mul on olnud rõõm näha Sinu artikli arengut! Väga tore, et oled kursuse jooksul järjepidevalt tööd teinud ning minu ja rühmakaaslaste tagasisidet mõistnud ja arvestanud. Tundub, et oled kursuse jooksul päris palju uusi oskusi omandanud (näiteks viitamine tuleb Sul nüüd suurepäraselt välja). Oled artikli jaoks väga suure hulga kvaliteetseid allikaid leidnud ja allikaid läbi töötanud ning sealt vajaliku info ilusti lugeja jaoks kättesaadavaks teinud (hea refereerimisoskus!). See teeb Sinu artikli kasulikuks ja tänuväärseks lisanduseks eestikeelsele Vikipeediale.
Muuda ainult viidete nimekirjas veel 1. ja 2. viites "Eesti Keele Institutsioon" instituudiks :) See on vist seni lihtsalt kahe silma vahele jäänud.
Lõpetuseks: mul on väga hea meel, et kursusel aktiivselt osalesid ja hea artikli lõid! --Proosamanna (arutelu) 30. november 2017, kell 17:41 (EET)