Kasutaja arutelu:Katihensen/RNA-viirused

Ülesande eesmärk oli harjutada eestikeelset väljendust mahus 8000 tähemärki. Siin artiklis on viiruste loend, mis koosneb suures osas ladinakeelsetest nimetustest, eestikeelse väljenduse osa on minimaalne. Artikli eestikeelse osa maht jääb seda arvestades praegu alla 5000 tähemärgi. Seega oleks oodatud lisa.

Olemasolev tekst on arusaadav ja selge, varustatud viidetega, illustreeritud piltidega. Vigu on vähe, kuid mõned siiski.

osade -> mõnede
ambisense-viirusteks. Kas on kindel, et pole eestikeelset terminit?
enamus RNA-viiruste -> enamiku RNA-viiruste
mõisteid võiks isegi rohkem linkida, nt tsütoplasma, gripiviirus, virion jne. Lingi mõisteid esimesel esinemisel.
arvude vahel peab "kuni" tähenduses olema mõttekriips. Kui arv on suurem kui 10 000, siis kirjutatakse tühikutega: 7000 – 12 000
Idee poolest tuleks loendis kõik taksoninimetused linkida. Ära karda punaseid linke, nad on samuti vajalikud.

Kui need puudujäägid saaksid parandatud, oleks artikkel väga hea. Adeliine 15. oktoober 2012, kell 12:28 (EEST)

Üritasin kõik vead parandada. Küsisin ambisense-viiruste kohta rakendusviroloogia professor Andres Meritsalt, ja ta ütles, et eestikeelset sõna nende jaoks ei ole, ambisense pidavat piisavalt hea olema. Kati H (arutelu)

Tekst on oluliselt täiendust saanud, hästi.

ambisense-viirused sidekriipsuga
osadel -> neist osal; mõnel
mõttekriipsuna ära kasuta seda päris pikka kriipsu, eesti keele mõttekriips on selline vahepealne (vrdl —, –, -). Alajaotuses "Patogeensus" peavad ka mõttekriipsud olema.
polioviirus
Miinus-ahelaliste RNA-viiruste kapsiid
"masinavärk" on kõnekeelne, kasuta "mehhanism"
New Yorgis
USA-sse
kui "nagu" kasutatakse näidete toomiseks, mitte võrdlemiseks, on "nagu" ees koma
Zaire'is (sest hääldus on umbkaudu [zair])
Neid pandeemiat ??

Adeliine 21. november 2012, kell 03:37 (EET)

Parandatud. Kati Hensen

Ei-ei, sõnade omavahel kokkuühendamiseks ja käändelõpu märkimiseks on ikka sidekriips, mitte mõttekriips. Sidekriips on see kõige lühem. Nt pluss-ahelaline, kahe- või kolmekihiline, RNA-sid. Mõttekriipsu kasutatakse kahel juhul: arvude vahel "kuni" tähenduses (nt 2–4) ja lauseosade vahel (nt Grammatika – see on imelihtne). Seega on eesti keeles kaks kriipsu – side- ja mõttekriips. See kõige pikem kriips kuulub inglise keele ortograafiasse. Patogeensuse alajaotusesse panid õigesti lauseosi eraldavad mõttekriipsud. Kuigi võiksid need sõnastada ka "jooksva" lausena ilma mõttekriipsuta, nt "Sisenemine toimub tavaliselt...". Adeliine 18. detsember 2012, kell 15:47 (EET)

Parandatud Kati Hensen

Nüüd on hästi. Võid artikli põhinimeruumi kopeerida. Pane sobiv kategooria ka artiklile. Adeliine 11. jaanuar 2013, kell 13:12 (EET)