Kasutaja arutelu:Kaisak~etwiki/asukohapõhine teenus

Retsensioon

Sisukus

Artikkel on loogiliselt ülesehitatud ja väga põhjalik. Välja on toodud mõiste olemus ja rakendamisviisid. Antud on põhjalik ja pikk ülevaade APT ajaloost ning mõiste tekkimisest. Töös tuuakse välja ka erinevad lokaliseerimise meetodid ning erinevad programmid. Samuti mainitakse ära ka milliseid probleeme ATP-ga kaasneb. Töös on olemas ka viited olulisematele mõistele. Kõik oluline mõiste lahtimõtestamisel on välja toodud. Töö koostamisel on kasutatud erinevaid inglise keelseid materjale. Töö paremaks muutmise ettepanekud:

1. Kindlasti võiks välja tuua ka mõiste inglise keeles kohe alguses ning olemasolul viidata ka inglise keelesele wikipeedia artiklile.
2. Kuna informatsiooni on väga palju võiks töö olla paremini liigendatud. Võimalusel muuta tööd kompaktsemaks ja võib olla ka lühemaks. Hetkel on kasutatud ainult üht pealkirja, mille alla on toodud alampealkirjad. Parem oleks kasutada rohkem pealkirju ehk peamised teemad tuua pealkirjadena ja selle alla siis alampealkirjad. Lisaks konkreetsemalt: Ajaloo osa võiks olla paremini liigendatud ehk kasutada alampealkirju, sest hetkel on kuhjatud palju informatsiooni ühte kokku. Info võiks järjestada näiteks kronoloogiliselt- varasemast tänapäevani. Ehk kust see alguse on saanud üldse ja siis sealt edasi kuidas see teenus on arenenud. Teha vastavad alampealkirjad ka siis neile. Asukohapõhise turunduse parim praktika osas võiks enne loetelu olla mingi sissejuhatav lause, mille kohta loetelu on nagu see on järgmises asukohapõhised aplikatsiooni/programmid osas.
3. Kindlasti võiks välja tuua seose Eestiga ehk milliseid aplikatsioone või programme Eestis kasutatakse. Eesti kui tuntud IT-riik omab neid kindlasti.
4. Kohad, mis jäid töös arusaamatuks. Osas asukohapõhised aplikatsioonid/programmid jääb arusaamatuks, mida tähendab mõiste FCC, seda pole seletatud. Selgusetuks jääb mõiste kasutamine osas privaatsusprobleemid, kus räägitakse arvest, kas see ei peaks olema arvestuses? Esimeses osas asukohapõhine teenus jääb arusaamatuks, mida tähendab mõiste kontrolljooned. Samuti mida tähendab järgnevas lauses mõiste kupong. „APT võib sisaldada mobiilset kaubavahetust, kui kasutada kuponge või kui kasutatakse toodete ja teenuste reklaamimist vastavalt potentsiaalse kliendi hetkelisele asukohale”
5. Võimalusel lisada ka mõni pilt, kuigi antud teema puhul on see vist keeruline.

Keeleline pool

Töös esineb mõningaid keelelisi ja lause ülesehituse vigu. Tihti on mõned laused liiga pikad ja raskesti mõistetavad, kuna neis on mitu mõtet kokku pandud. Pigem teha mitu lauset, et öeldu oleks lugejale selgem ja paremini arusaadavam. Kindlasti tuleks töö lugeda üle kriitiliselt ja vaadata, kas kõik laused on arusaadavad ning neis kasutatavad mõisted seletatud lahti. Näiteks: „Asukohapõhine teenus kui selline on informatsioon ja sellel on palju erinevaid variante tänapäeva sotsiaalmeedias kasutamiseks nagu ka meelelahutusäris, mis on kättesaadav mobiilsete vahenditega mobiilse interneti kaudu ning mis kasutab mobiilseadme geograafilise positsioneerimise infot” või “1996. aastal disainis Todd Glasseyesimese digitaalse ajapitsriga serveri Emaili jaoks ja teise rahulolu kinnituse ja lõi esimese juhtumi „Geo-ruumilisest otsingust“ - kompleksne krüptograafiline protsess, et kasutada aja ja asukoha andmeid, et pääseda ligi või lahti muukida teatud võtmeteenuseid”- jällegi mitu mõtet kokku pandud. Võimalusel kasutada spellerit. Allpool toon mõningad vead, mis silma jäid töös.

• Siseuumides, asukohapõhsed, tööriistateks, positisioneerimise, Assotsatsiooniga, porjekt, Asukohapõhiseed, Standartne, kesked
• asukohateenuse(AT); 1999.aastal - tühik puudu.
• 2002 aasta; 2001 aasta - punkt puudu.

Viitamine

Töös esineb mitmeid lõike, kus puuduvad viited lõpus. Esineb olukordi, kus viide on pandud ühe sõna taha ja rohkem neid allkaid töös pole kasutatud. Samuti oleks mõislikum kasutada viidet vastava lause lõpus, mis on refereeritud, mitte lause keskel, kuna see näitab, et viidatakse ainult ühele sõnale, kuigi kindlasti on võetud kogu lause kusagilt allikast, mitte vaid see üks sõna. Isegi kui kaks üksteisele järgnevat lõiku on võetud ühest kohast, peavad mõlema lõpus olema viited olgugi, et samast allikast võetud. Allpool on väljatööd mõned kohad, kust üleval pool mainitud eksimused esinevad. Soovitus vaadata aga kogu tekst läbi kriitiliselt, sest tõesti kõikide puuduolevate lõikude siinkohal väljatoomine ei ole mõtekas.

• Asukohapõhised teenused on tavalised arvutiprogrammi tasemel teenused, mida kasutatakse, et kaasa haarata teatud asukohakontrolle ja ajalist informatsiooni nagu kontrolljooned arvutiprogrammides. Asukohapõhine teenus kui selline on informatsioon ja sellel on palju erinevaid variante tänapäevasotsiaalmeedias kasutamiseks nagu ka meelelahutusäris, mis on kättesaadav mobiilsete vahenditega mobiilse interneti kaudu ning mis kasutab mobiilseadme geograafilise positsioneerimise infot. Selline teenus on saanud üha tähtsamaks koos nutitelefonide ja tahvelarvutite arenguga.- viide puudub
• APT-d kasutatakse mitmes eri kontekstides, nagu näiteks tervishoid, objektide otsimine siseuumides[1],meelelahutus, [2] töö, eraelu jne.[3]- kolm erinevat viide iga sõna taga.
• APT kasutab teenuseid, mis aitavad tuvastada inimese või objekti asukoha[4], nagu näiteks lähima pangaautomaadi leidmine või sõbra, töötaja asukoha leidmine. APT võimaldab postisaadetise teekonna jälgimist ning kaasab ka sõiduki aukoha jälgimise teenused. APT võib sisaldada mobiilset kaubavahetust, kui kasutada kuponge või kui kasutatakse toodete ja teenuste reklaamimist vastavalt potentsiaalse kliendi hetkelisele asukohale. See sisaldab personaalset ilmateate teenust ja isegi asukohapõhiseid mänge. See on näide telekommunikatsiooni sulandumisest.- viide lauses sees aga lõpus puudub viide.
• Tänapäeva küsimus APT kohta ei ole mitte see, mille hulka see kuulub, vaid pigem, mille aktiivne osa see ei ole. Vastus on, et selliseid valdkondi, mille osaks see ei ole on väga vähe. Need on virtuaalselt iga kontroll- japoliisisüsteemi osa, mis töötavad arvutites igapäevaselt. Need on arenenud lihtsatest sünkroniseeringul põhinevatest teenusmudelitest autenditud ja kompleksseteks tööriistateks, et virtuaalselt ühendada ükskõik milline asukohapõhine teenus, mudel või vahend.- viide puudu
• Kujutage ette võimalust avada ja sulgeda spetsiifilisi andmestikke, mis põhinevad kasutamise asukohal ja/või ajal (nagu juhtimisseaded ja päästikud) või kui osa komplekssest krüpteeritud või tükeldatud süsteemidest ja andmed, millele nad juurdepääsu lubavad. See on see, mis asukohapõhine teenus on. Asukohapõhised teenused tänapäeval on osa kõigest, alustades kontrollsüsteemidest kuni nutikate relvadeni. Neid kasutatakse aktiivselt triljoneid kordi päevas ja võivad olla üks kõige rohkem kasutatud rakendus tänapäeva arvutimaailmas.- viide puudu
• Kaks kaasasolevat rakendust tegid võimalikuks postiindeksi tasemel positsioneerimise ja jagasid tiitlit esimesele asukohapõhise teenuse rakendusele: weather.com rakendus ilmakanalilt ja [9]TrafficTouch liikluse rakendus Sony-Etakilt.- viide jällegi imelikus kohas lause keskel, lõpus puudu.
• Standartne ja lihtne lahendus on GPS-põhine asukohapõhine teenus. Sony Ericssoni „NearMe“ on üks selle näide. Seda kasutatakse, et säilitada teadmine täpsest asukohast, kuigi võib olla kallis tavakasutajatele, kui nad peavad investeerima GPS-ga varustatud mobiiltelefoni. GPS põhineb kolmesüsteemsel üldistusel, põhiline geomeetriline printsiip, mis lubab leida asukoha, kui teatakse kaugust teistest juba teada asukohtadest- viide puudu.
• Tabelil puudub samuti viide, kust see on võetud.

Kasutatud allikate loetelu kohta niipalju, et kasutada võiks ühtset stiili, hetkel on see tõesti natuke segane. Osades kohtades on märgitud kõik vajalik korralikult, mõnes kohas ainult link. Isegi kui pole autorit tekstil olemas, siis on kindlasti organisatsioon või teksti pealkiri, mis tuleb viitesse märkida. Samuti tuleb lisada internetiallikate puhul mis kuupäeval on vaadatud antud artiklit. Soovitan tutvuda APA- kasutatud kirjanduse loetelude koostamisega.

--KaitiV (arutelu) 9. mai 2013, kell 12:30 (EEST)

Retsensioon

Kaiti retsensioon on nii põhjalik, et raske on sinna midagi asjalikku juurde lisada.

Häirisid pikad ja segased laused ning kirjavead tekstis.

Võiks tuua ka näiteid Eestis levinud APT'l baseeruvatest äppidest/rakendustest. Taksode ja ühistranspordiga seonduvad äppid peaksid seda kindlasti kasutama. Ka Swedbanki, SEB'i ja Nordea äppidel peaksid need funkstioonid juures olema.

"DodgeBall" on väga aegunud rakendus, selle asemel on populaarne (ka Eestis) FourSquare. 4square on APT äppide lipulaev, millest võiks ka ehk rohkem kirjutada.

--Cannes (arutelu) 29. mai 2013, kell 18:47 (EEST)