Kasutaja arutelu:Juuku
Tere tulemast Vikipeediasse, Juuku!
Saa teed väga head tööd. Praegu tegelesin sinu artikli Graafiteooria kohendamisega ja lisasin lingi ka inglise (ja teiste) Vikipeedia(te) samale artiklile. Artikli arutelus kirjutasid, et sul ei õnnestu korrektsete valemite sisestamine ning ehk õnnestub sealt midagi sobivat leida. Samuti lisasin "Königsbergi marssruudi" pildi. iffcool 21. juuli 2008, kell 18:17 (UTC)
Kas Sa tead, kuidas eesti keeles nimetatakse asja, mis on inglise keeles bundle (näiteks fiber bundle, vector bundle), saksa keeles Bündel, vene keeles rasslojenije? Andres 3. august 2008, kell 07:44 (UTC)
See on teine katse vastata. Praegu ei oska midagi muud välja pakkuda kui "kihistus", "kihistumine", "pundar". Juuku 3. august 2008, kell 09:03 (UTC)
- Aitäh! Arvasin, et ehk oled Tartus kuulnud, kuidas matemaatikud räägivad. Eks tuleb siis spetsialistidelt küsida. Andres 3. august 2008, kell 09:09 (UTC)
- Tõepoolest on olemas mingi "vektorite algebraline kihistumine" ja "vektorite analüütiline kihistumine", mida ma ei ole uurinud ja lühidalt seletada ei oska. Venekeelses matemaatikaentsüklopeedias seletatakse neid 1,5 leheküljel. Juuku 3. august 2008, kell 09:29 (UTC)
- See entsüklopeedia on mul endal ka olemas, aga küsimus on eestikeelsetes terminites. Andres 3. august 2008, kell 09:43 (UTC)
- Tõepoolest on olemas mingi "vektorite algebraline kihistumine" ja "vektorite analüütiline kihistumine", mida ma ei ole uurinud ja lühidalt seletada ei oska. Venekeelses matemaatikaentsüklopeedias seletatakse neid 1,5 leheküljel. Juuku 3. august 2008, kell 09:29 (UTC)
- Nagu ikka, olen pikatoimeline.
Eesti keeles on bundle, fibre bundle, rassloenie, Faserraum –KIHTKOND. Kihitkond on pidev sürjektiivne ruumi X kujutis alamruumi B, p: X -> B. Tuleb eristada kihistust kui protsessi ja kihistust kui objekti. X nimetatakse kihistuse ruumiks, B – baasiks, p – projektsiooniks.
Ülo Kaasik seletab kihtkonda kui topoloogilist ruumi (muutkonda) koos selle pideva kujutusega tesele topoloogilisele ruumile, nn baasile, kusjuures baasi punktide täielikke originaale tõlgendatakse kihtidena.
Defineeritud on ka „kitsendatud kihistus”, „kihistuse morfism”, „S-kihistus”, „valimi kihistus”, „objektide kihistus”, „kihistunud ruum (kihistuste totaalne ruum). Mina nendega kokku puutunud ei ole, vist on tegemist küllaltki spetsiifilise mõistega, kasutasin „spikrit”. Juuku 3. august 2008, kell 10:27 (UTC)
- Aitäh! Kas Sul on konspekt või mingi väljaanne?
- Kuidas on defineeritud kihistus? Kuidas nimetatakse seda, mis on inglise keeles vektorkihtkonna section, saksa keeles Schnitt, vene keeles setšenije? Aa, ma juba näen, see on lõige. Andres 3. august 2008, kell 10:55 (UTC)
- Vabanda, ma ei olnud järjekindel. Oma viimase teate kolmandas lõigus kasutasin KIHTKONNA asemel jälle "kihistust", mis on mudugi vale. Lõige on inglise keeles nii section kui ka cut, vene keeles ka veel razres. Saksa keeles lisandub veel mitu, abgeschlossenes Inerval, Abchnitt ja Strecke. Juuku 3. august 2008, kell 14:01 (UTC)
- Aitäh! Ma kasutasin neid termineid artiklis Vektorväli. abgeschloseenes Interval jne on 'lõik'. Andres 6. august 2008, kell 12:12 (UTC)