Kasutaja arutelu:Jmerisalu/Mõõtemääramatus

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Väga hästi kirjutatud, ainult mõned pisikesed kirjavead (enamasti lihtsalt komad).

Viitenumber käib ilma tühikuta kohe punkti järele, nõnda: "[---] mõõtetulemuse kehtivuses.[1]"

"Kuna tegelik suurus pole teada siis on ka mõõteviga ebatäpne, ning seetõttu on tegemist ideaalmõistega" - kui kuna on lause alguses, tuleb siis ette koma panna. Selles kohas ei käi ning ette koma: "Kuna tegelik suurus pole teada, siis on ka mõõteviga ebatäpne ning seetõttu on tegemist ideaalmõistega."

"Mõõtehälve on mõõteulemuse ja tugiväärtuse(nt etalon suurus)" - sulgude ette käib tühik, nõnda: "Mõõtehälve on mõõteulemuse ja tugiväärtuse (nt etalon suurus)"

"Määramatuse komponente võidakse jaotada „juhuslikeks“ ja „süstemaatilisteks“" - siin pole jutumärke vaja, võib aga paksu kirja panna.

Mõõtemääramatuse allikate peatükis pange iga loetelu elemendi järele semikoolon ning viimase loetelu elemendi järele punkt, sest kui loetelul on sissejuhatav lause, siis kuuluvad loetelu elemendid sellesse lausesse. Sama tuleks teha viimase peatüki loeteluga.

"Teisi komponente, mida saab ka iseloomustada eksperimentaalse standardhälbega kuid, mille tõenäosusjaotust teame kogemuslikult või kindlate allikate põhjal, nimetatakse B-tüüpi hindamismeetodiks" - pange siin koma kuid ette ning võtke ära see kuid järelt.

"Mida suurem on kordusmõõtmiste arv seda väiksem on määramatus" - siin käib seda ette koma, sest seal algab pealause.

"Näiteks terasplaadi paksus l=10,02(0,35)mm" - mõõtühikut tuleb arvust eraldada tühikuga, nõnda: "Näiteks terasplaadi paksus l=10,02(0,35) mm"

19. november

Viidake jah pärast loetelu viimase elemendi punkti. Iga sellele eelneva loetelu rea lõppu käib semikoolon. Lisaks on selles peatükis ka üks üleliigne tühi rida lõpus. Viitenumbrid tuleb alati panna kohe pärast punkti, nagu nii.[1] See vajab parandamist.

"nt etalon suurus" - pange see õigesse käändesse: "etaloni suuruse".

"Juhuslik viga võib muutuda süstemaatiliseks seega selguse mõttes" - sõna seega ette käib koma.

"mille puhul võib kindel olla, et ta on võrdne või suurem" - elutule asjale viidates tuleks kasutada sõna see.

"Mõõtemääramatuse hindamisel hinnatakse määramatuse komponente, millest osasid saab hinnata mõõdiste statistilisest jaotusest lähtudes, ning neid saame iseloomustada mõõtmise käigus leitud eksperimentaalse standardhälbega." - selle võiks kaheks lauseks lahutada. Natukene raske lugeda.

Kohas, kus olete kirjeldanud valemite osiseid, tuleks panna üksikud tähed kaldkirja, et seda ülejäänud tekstist eraldada (s2, u2, qk).

"Teisi komponente, mida saab ka iseloomustada eksperimentaalse standardhälbega, kuid mille tõenäosusjaotust teame kogemuslikult või kindlate allikate põhjal, nimetatakse B-tüüpi hindamismeetodiks" - tõstke oluline osa ette: "B-tüüpi hindamismeetodiks nimetatakse komponente, mida...".

Peatüki "Standardmääramatuse B-tüüpi hindamine" all on üleliigne tühi rida.

Ingliskeelne on ilma e-täheta.

--ElvaOlle (arutelu) 19. november 2015, kell 17:23 (EET)[vasta]