Kasutaja arutelu:Jaak Känd

Tere tulemast Vikipeediasse, Jaak Känd! Andres 27. jaanuar 2006, kell 20.04 (UTC)

Tahaks Teid tänada tähelepanu juhtimise eest mõnede Vikipeedia artiklite plagiaadikahtlusele. On tõsiasi, et raamatust sõna sõnalt maha kirjutatud materjale on toimetajatel üsna keeruline avastada. Seda enam on tervitatav teiste abi sellel alal. Praeguseks peaks Teie poolt märgitud materjal olema vastavatest artiklitest eemaldatud.--Boy 19. detsember 2006, kell 01:35 (UTC)

Aastaarvude vahel tuleks sidekriipsu asemel kasutada mõttekriipsu. Siim 21. detsember 2006, kell 12:50 (UTC)

Mõttekriips: – , Sidekriips: -Siim 21. detsember 2006, kell 19:21 (UTC)

Vastavalt eesti õigekirja juhendile tuleks panna aastaarvude vahele mõttekriips (on seal tähenduses kuni), kuid, nagu ma aru saan, ei tohi ei ette ega taha jätta tühikut. Millist klaviatuuri märki siin kohal on õige kasutada, seda ei saagi aru, sest klaviatuuril nagu vajalik mõttekriips puudub. Vikipeedia keeldub kahte järjestikust miinust mõttekriipsuks teisendamast. No ei suuda arvutimehed midagi normaalset välja pakkuda, sellist, mis aega ei võtaks ja ühe näpuliigutusega kohale saaks!

Jaak, vaata redigeerimiskasti alla, seal on erinevaid kriipse. avjoska 21. detsember 2006, kell 20:25 (UTC)

Ja kas see ütleb, milline neist on mõttekriips? On see siis nii raske klaviatuurile see märk paigutada? Seda kirjavahemärki on ju kõigis keeltes vaja! Miks peab igasuguseid jaburaid ümbernurga meetodeid kasutama? Sealt redigeerimiskasti alt ei saa ju märke klaviatuuri abil ühe klahvivajutusega kätte. Või saab?

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta palun neli korda ~.

Tuleb kasutada vasakpoolset kriipsu (minu meelest saab sealt ühe klahvilevahetusega teksti kätte küll). Kui leheküljel on juba üks mõttekriipa olemas, saab teised (näiteks enne postitamist) hõlpsasti kopeerida. Teine võimalus on kopeerida mõttekriips Wordist. Vikipeedia arendajad on peamiselt inglise keele kõnelejad. Inglise vikis tavaliselt meie mõttekriipsu ei kasutata. Wordis saab mõttekriipsu klaviatuurilt, kui vajutada korraga Ctrl ja - (sellelt klaviatuuri osalt, kus on numbrid). Andres 21. detsember 2006, kell 21:46 (UTC)

Andres 21. detsember 2006, kell 21:46 (UTC)

Siit idee itikustidele: vaja on mõttekriipsuga klaviatuuri. huvitav, miks seda veel tehtud pole? või on ja pole eestisse jõudnud? avjoska 21. detsember 2006, kell 20:39 (UTC)

Asi ei ole ainult klaviatuuris, vaid ka tarkvaras. Näiteks Wordis on mõttekriipsu võimalik klaviatuurilt sisestada (vaata ülalpool). Andres 21. detsember 2006, kell 21:46 (UTC)

njah... keegi mulle siin miskis vestluses väitis et tal on selline klaviatuur, millel mõttekriips peal on, aga kuna ise pole senini oma silmaga veel ühtegi sellist näind, siis ma seisukohta ei võta... aga muidugist kui soovid võid ka endale ise klaviatuuri väljanägemise ära defineerida... windowsis abiks näiteks Microsoft Keyboard Layout Creator võid lugeda näiteks [1] - Ahsoous 21. detsember 2006, kell 22:14 (UTC)

aga muidu kui sa ei viitsi ennast vaevama hakata siis mõttekriipsu annavad ka – või siis Alt+0150 -- Ahsoous 21. detsember 2006, kell 22:20 (UTC)

Tänud kõigile selgituste eest! Aga ikka ma ei ole rahul sellega, et olulist asja ei saa ilma vigurdamiseta kätte ühe klahvivajutusega. Nagu seesama allkirjastamine siin. See peaks olema automaatne, kui ma olen juba kasutaja ja kommentaari kirjutan. Ikkagi on see minu meelest programmeerijate tegemata töö. kastan88 22. detsember 2006, kell 08:02 (UTC)

selle automaatse allakirjutamisega on karta, et probleeme tekib rohkem kui asi väärt on, sest ma küll ei usu, et programm suudaks arvata ära selle koha kuhu kohta inimene soovib alla kirjutada (mõtteid lugev arvuti oleks päris hea asi küll, aga selleni läheb ilmselt veel nati aega ;) ) - Ahsoous 23. detsember 2006, kell 12:13 (UTC)

Ah ja veel vaata allakirjutamiselgi saad kasutada nuppu – seekord siis redigeerimisakna peal ... seal on selline kriksadullidega nupuke (praegusel ajal paremalt teine) sellega saad ka allkirja teha. - Ahsoous 23. detsember 2006, kell 12:18 (UTC)

Miks sa ei kasuta selliseid mõttekriipse, mida eesti keeles kasutada tuleb? Ma tegin bioloogide loendis korra need kriipsud korda, aga nüüd on jälle mingid pikad kriipsud tekkinud. Ning loendi täiendamine nimedega, mille taga artiklit pole, on suhteliselt väikese kasuteguriga ettevõtmine. Palju mõistlikum oleks kirjutada artikkel mõnest bioloogist ja siis lisada selle artikli link bioloogide loendisse. Siim 23. detsember 2006, kell 10:54 (UTC)

Kriipsud tuleb küll korda teha. Aga loendi täiendamisest on siiski kasu, sest mõnda lugejat ajendab see loend artikleid kirjutana. Andres 23. detsember 2006, kell 11:00 (UTC)

Mis siis on mõttekriips? Enam ei saa aru. Ku kasutasin lühikest kriipsu, siis sain Siimult märkuse (vt eespool), et see pole mõttekriips. Nüüd, kui asendasin selle pikema kriipsuga, mis peaks olema mõttekriips, siis on jälle häda. Kas keegi selgitaks, mis on mõttekriips siis tegelikult? Miks ei sobinud tavaline lühike kriips aastaarvude vahele? Kuida seda tuleb klaviatuurilt võtta? Palun tehke puust ette ja punaseks, selgitage, millist klaviatuuri klahvi tuleb sidekriipsu jaoks kasutada! Jaak Känd (kastan88) 23. detsember 2006, kell 11:38 (UTC)

Klaviatuurilt mõttekriipsu ei saagi, kuid sa võid ta kopeerida sealt, kus ta juba olemas on. Näiteks bioloogide loendis peaks nüüd asi korras olema. Ja olemas on ta ka redaktoriboksi all vasakpoolse lühema kriipsuna. Edu. Siim 23. detsember 2006, kell 11:50 (UTC)

Kui see värk on ikka nii keeruline, et tavalisel moel klaviatuuri sidekriipsuga ei sobi kirjutada, siis on ikka jama küll , et igasuguseid kopeerimise ja muid nippe tuleb kasutada. Seni pole keegi kuskil mujal tekstide kirjutamisel hakanud norima, kui olen klaviatuuri sidekriipsu kasutanud. Paistab, et siin toimetajad ajavad vaid pilli lõhki. Kord öeldakse ühtepidi pole hea, kui ära parandasin, siis jälle polnud hea. Nii tekibki tunne, et siin tegeldakse pisiasjadega, mitte sisulise asja edendamisega.

Et Eesti vikipeedia paraneks ja autoriteetseks muutuks, tuleks teha organiseeritud tööd, seda peaksid tegema toimetajad. Asju tuleks metoodiliselt ajada. Sest karta on, et Eesti entsüklopeedia niipea ei ilmu Internetti. Aga vaja on. Siis peaks kasvõi Vikipeedia selle töö ära tegema. Tööde ja artiklite kirjutamise järjekord tuleks ikka tähtsuse järgi paika panna, kindlasti teha seniste usinate kirjutajate kokkusaamine, kokku leppida, kes, mida ja millises järjekorras kirjutab. Ainult sellisel moel, koordineeritult, hakkab asi liikuma. Muidu jäädaksegi vaid üksteise kallal norima. Jaak Känd (kastan88) 23. detsember 2006, kell 12:02 (UTC)

neid kriipse on päris mitmeid küll - mõttekriips on ndash (ehk siis sealt alt see lühem kriips), sa ilmselt kasutasid aga m-tähe laiust kriipsu (mdash ehk siis see pikem)... see, et eks me ikke üritame tasapisi need ära parandada, aga ega kõike ka ei jõua ja seetõttu on parem ikka artikli kirjutajale kala asemel õng anda... (mulle endale on harjumuseks jäänud seda sisestada Alt+0150) - Ahsoous 23. detsember 2006, kell 12:08 (UTC)

Ma olen Sinuga nõus Jaak rohkem oleks vaja sisulist kui vormilist toimetamist. Ära seda sidekriipsu "nii südamesse võta". Kui märgiti ära ainult sidekriips siis järeklikult ülejäänu on kõik väga hea :-) Mõtle positiivselt. Ilusat jõuluaega.--Boy 23. detsember 2006, kell 12:08 (UTC)

Minu meelest ei ole Vikipeedias praegu kõige suurem probleem see, et ei jõuta kirjutada, vaid see, et ei jõuta toimetada. Toimetajaid on meil vähe ja kõik töötavad võimete piiril. Andres 23. detsember 2006, kell 12:13 (UTC)

Mõned mõtted (olen siin uue kasutaja ja võimalik, et edaspidi ka tegijana):

1) väga raske on orienteeruda reeglites ja juhendmaterjalides (minu jaoks ja kindlasti paljude uute tulijate jaoks); minu meelest ei tohiks seda asja siin teha eklektiliselt, et muudkui hakkan pihta ja kirjutan ja küljendan, kuidas tahan; ise tahaksin uue võimaliku tegijana näha konkreetseid malle: a) isikuartikkel b) riigiartikkel c) mõisteartikkel (siis oleks võimalik see aluseks võtta ja tunduvalt lihtsam on materjali paigutada ja kirjutada; see teeks ka toimetajale töö lihtsamaks); võimalik, et mallid on kuskil olemas, aga mina pole küll leidnud; praegu ongi Eesti vikipeedia puudujäägiks näiteks sama tüüpi artiklite erinev vormistus.

2) selgelt peaks olema formuleeritud Eesti vikipeedia eesmärk (näiteks minu meelest tuleks eelkõige kirjutada Estica artiklid nii eestikeelse kui ka ingliskeelse vikpeedia jaoks, seda tööd ei tee meie eest keegi ära; kõik muud artiklid võiksid ka olla, nii kuidas huvilised viitsivad seda teha, samas on sageli vastavad materjalid ingliskeelses vikipeedias ja teistel erialastel veebilehtedel olemas; seega pole mõtet dubleerida, kui tööjõudu napib).

3) kui tahetakse, et Eesti vikpeedia muutuks autoriteetseks, siis kindlasti tuleb kaotada anonüümsus, muidu jäämegi siplema mõttetutes vaidlustes; nõu tuleks küsida igal juhul autoriteetidelt. Jaak Känd (kastan88) 23. detsember 2006, kell 12:33 (UTC)

Olen täiesti nõus Jaakiga. Geonarva 23. detsember 2006, kell 12:43 (UTC)

1) Minu meelest ei saa artikleid kirjutada malli järgi ja kõik artiklid ei pruugi ühesugused olla. Küll aga võiksid olla näidisartiklid ja muidugi juhendid. Riigiartikli puhul näiteks Albaania. Isikuartikli kohta on minu meelest juhend olemas. Mis selles siis keerulist on?

2) Eestikeelse Vikipeedia eesmärk on koostada nii põhjalik entsüklopeedia kui võimalik. Ta peaks katma kõiki valdkondi. Prioriteedid võib iga kasutaja endale ise ritta seadma. Mina ütleksin, et eestikeelse Vikipeedia jaoks on eriti tähtis see materjal, mida mujalt eestikeelsena pole võimalik saada. Kõik Eestit puudutav on ju eestikeelsena ka mujal olemas. Vikipeedia ülesanne on materjali koondamine.

3) Anonüümsuse kaotamist on arutatud Üldises arutelus. Enamik tegijaid ei poolda anonüümsuse kaotamist. Igatahes aga on igaühel vaba voli esineda oma nime all. Kuidas anonüümsuse kaotamine võimaldab vaidlustest lahti saada, sellest ma ei saa aru. Autoriteetide poole olemegi pöördunud, kuigi mitte pidevalt ja kõigis asjades. Vikipeedia kvaliteet paraneb sedamööda, kuidas võimekaid ja asjatundlikke tegijaid juurde tuleb. Andres 23. detsember 2006, kell 15:26 (UTC)

Kuna oled matemaatikas ilmselt üsna kodus, siis võiksid abistada artikli N-mõõtmeline geomeetria korda tegemisel. Ma ise ei tea matemaatikast suurt midagi aga see on lihtsalt intrigeeriv teema :-) Jõudu.--Boy 24. detsember 2006, kell 11:12 (UTC)

Ehk saaksid vaadata ka artiklit liitfunktsioon, kasvav funktsioon ja kahanev funktsioon.--Animagi 24. detsember 2006, kell 11:18 (UTC)