Kasutaja arutelu:JPoljakova/Poolkoks
Aitäh artikli eest. Teema on huvitav ja kindlasti oluline.
Tähelepanekuid ja kommentaare:
Millise eriala all see töö Vikipeedias on? Keskkonnatehnoloogia alt ei leia. Sain artikli saadetud lingi kaudu kätte.
Vt palun üle, kuidas on artikleid Vikipeedias koostatud (ülesehitus). Samuti peaks tekst olema jagatud lõikudesse, mitte ühe pika tekstina. Iga lõigu/lause järe peab olema viide. Kuna viitamisse puutuv on kokkuleppeline, siis on erinevaid variante: 1. Pane viide pärast punkti, kui viide käib terve lause kohta. 2. Kui lause on ühtlasi lõigu lõpus, siis pärast punkti (ehk kõige lõppu), kui lause käib terve lõigu kohta, ja enne punkti, kui viide käib ainult viimase lause kohta. 3. Otse mingi sõna/ numbri järele, kui viide käib just konkreetselt selle kohta.
Tekstis on väga palju sõnasõnalist allikate kasutamist. Püüa oma sõnadega ümber teha. Teise inimese lauseid tohib sõna-sõnalt kasutada ainult siis, kui need tsitaadina märgistada (jutumärgid). Refereerimine tähendab seda, et teksti muudetakse (võetakse kokku ja sõnastatakse ümber).
AS Kunda Nordic Tsement tehtud katsed -> AS-i Kunda Nordic Tsement tehtud katsed
et poolkoksi saab kasutada (ka elektrijaamades), -> et poolkoksi saab kasutada ka elektrijaamades,
prooviti valmistada kivivilla -> on proovitud valmistada kivivilla
Ainus reaalne kasutusviis põletamine spetsiaalsetes kateldes ning saadava soojuse kasutamine kas tööstuses või elektri tootmiseks. –> Ainus reaalne poolkoksi kasutusviis on selle põletamine spetsiaalsetes kateldes ning saadava soojuse kasutamine kas tööstuses või elektri tootmiseks.
Alguses on paksult mõiste poolkoks ning selle selgitus. Allpool keset teksti on uuesti poolkoks ja teine mõiste tähendus. Lisaks on see sõna-sõnalt maha kirjutatud.
Poolkoksi põhiline probleem … -> põhiline ei pea olema kursiivis, lisaks on terve lause jällegi sõna-sõnalt allikast maha kirjutatud
Ühe allikana on kasutatud ka http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised313.html, mida aga viidete loetelus pole. Siit on samuti sõnasõnalisi lauseid/lõike.
Väldi teksti sees paksendatud mõistete kasutamist, pigem siselingistada need mõisted.
Kasutatud on ühe allikana ka http://www.kik.ee/et/uudised/euroopa-liidu-toel-suletakse-kohtla-jarve-ja-kivioli-tuhamaed (taaskord sõnasõnaliselt), mida aga pole allikate loetelus.
Poolkoksi ladestamise ja töötlemise ptk-s pole üldse viitetähist.
Ladustatakse kahte erinevat viisi: -> Ladestatakse kahel erineval viisil:
[[märgladestustehnoloogia -> siselingistada
Sõna-sõnalt on kasutatud ka Vikipeedia artiklit (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivituhk). Sellele ei ole hea viidata, tuleks kontrollida seal kasutatud allikat ja see oma sõnadega kirjutada ning allikas ka viite loetellu kirjutada.
Põlevkivijäätmete keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. –> kui tegemist pole tsitaatsõnaga (mida ta siin pole), siis kursiivi mitte kasutada. Veel osad lause miskipärast kursiivis, mida pole vaja.
217.71.47.215 27. oktoober 2014, kell 10:04 (EET)
Orgaaniline osa sisaldab süsiniku -> Orgaaniline osa sisaldab süsinikku
poolkoks keskkonnale ohtlikum, kui tavaline põlevkivituhk -> poolkoks keskkonnale ohtlikum kui tavaline põlevkivituhk. (koma pole, see on võrdlus)
Sama põhjusel -> samal põhjusel
et vastavalt mägedest leitud materjali koostisele, võib väita -> et vastavalt mägedest leitud materjali koostisele võib väita,
Praeguse hetke seisuga puuduvad -> Hetke seisuga puuduvad
ladustada kahte viis -> ladustada kahel viisil
Pärast väljumist generaatorist -> Pärast generaatorist väljumist
on oluliselt keskkonnale ohutum -> on keskkonnale oluliselt ohutum
Näiteks põletamine restküttekolletes ja tolmküttekolletes -> Näiteks põletamist restküttekolletes ja tolmküttekolletes
Võrrelduseks nendega võiks panna keevkihikolletes põletamise.-> Võrdluseks eelmistega võiks nimetada keevkihikolletes põletamise.
Selle eeliseks see, -> Selle eeliseks on see,
millega seostub rohkemate ohtlikke ainete keskkonda jõudmine. -> millega seostub suurema hulga ohtlike ainete keskkonda jõudmine.
poolkoksi põletamisel tekivad gaasid. -> poolkoksi põletamisel tekkivad gaasid.
suures koguses -> suurtes kogustes
siis poolkoksimäe nõrgvesi sattub algus Kohtla jõkke -> siis poolkoksimäe nõrgvesi satub alguses Kohtla jõkke
Kas peatükid Mõju pinnaveele ja Mõju põhjaveele on oma sõnadega refereeritud?
piirkonnaks alati peeti Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus (mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest) -> piirkonnaks alati peetud Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest.
Kuival ajal tänu tugeva tuule toimele poolkoksimägedest tõusev tolm võib samuti reostada õhku. -> Kuival ajal tugeva tuule tõttu võib poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada.
õhu reostuse suurendamise vältimiseks -> õhu reostuse vältimiseks
võeti poolkoksimägede haljastamise ette -> võeti poolkoksimägede haljastamine ette Llaanemets (arutelu) 6. november 2014, kell 22:04 (EET)