Kasutaja arutelu:ISaar/Solvatatsioon

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Aitäh, oled teinud väga hea alguse! Artikkel on väga pikk ja sisukas, samuti on lisatud materjali näitlikustamiseks joonis. Siiski on siin mõned kommentaarid ja märkused, mis aitavad artiklit viimistleda.

Üldised kommentaarid:

  • Allikaid võiks olla veidi rohkem.
  • Väga hea, et on „vaata ka“ linke.
  • Sissejuhatavas lõigus on ehk liigagi palju täpsustusi sulgudes. Mõned on vajalikud, kuid mõnest võiks loobuda.
  • Komad võiks üle vaadata.

Õigekirja märkusi:

  • pole kindlalt määratletud -- pole kindlalt määratud
  • kus ioonid on solvateeritud püsivat dipoolmomenti omavate lahusti molekulide poolt – ümber sõnastada, et saada lahti „poolt“ kantseliidist
  • samaegselt -- samaaegselt
  • vesiniksidme – vesiniksideme
  • Lisaks on vesiniksidme aktseptoriteks -- Lisaks on vesiniksideme aktseptorid
  • Solvente, mis käituvad nii vesiniksideme doonori kui aktseptorina nimetatakse amfiprotoonseteks. -- Solvente, mis käituvad nii vesiniksideme doonori kui aktseptorina, nimetatakse amfiprotoonseteks.
  • Juhul kui solvendi molekulil on sobiva energiaga vaba elektronpaar või orbitaal on seda samuti võimalik kasutada spetsiifilise molekulidevahelise sideme moodustamiseks. -- Juhul kui solvendi molekulil on sobiva energiaga vaba elektronpaar või orbitaal, on seda samuti võimalik kasutada spetsiifilise molekulidevahelise sideme moodustamiseks.
  • Nii on näiteks väga olulised solvendid, mis on mittesiduva elektronpaari doonorid, kuna nende puhul toimub väga hea katioonide solvatatsioon. – ümber sõnastada
  • on solvatatsioonienergia, mis näitab Gibbsi vabaenergia muutu, mis kaasneb gaasifaasis oleva iooni või molekuli viimisega lahusesse. – mõlemad osalaused algavad samamoodi, võiks üht muuta loetavuse parendamiseks
  • Numberloendis peaksid täislaused lõppema punktiga.
  • mis näitab soluudi üleviimiseks ühest solvendist teise vajalikku energiat – ümber sõnastada
  • molekulide vahelised – molekulidevahelised
  • kergemini ligipääsetavam -- kergemini ligipääsetav
  • Sellest annab kinnitust – Seda kinnitab
  • on vajalik ka veel supramolekulaarses keemias – „ka“ ja „veel“ kordavad üksteist, ühest piisab
  • nagu näiteks – nagu = näiteks, tegu on mõttekordusega ja seda peaks vältima, kasutada ainult üht neist

Palun esita oma parandused hiljemalt 9. novembriks. Jõudu tööle! Moisavald (arutelu) 06. november 2016, kell 05:00 (EEST)[vasta]


Siin on veel mõned kommentaarid:

  • mis viib lahustunud aine osakeste stabiliseerumiseni lahuses – „viib“ kantseliitlik, kasutada muud verbi, nt põhjustab vms
  • solvatatsiooni lahusti molekulide poolt. – „poolt“ võiks vältida
  • lahustunud aine osakeste vs lahustunud aineosakeste -- termin „aineosake“- aine väikseim osake, kokku; aga „lahustunud aineosakeste“ – aineosake on lahustunud vs „lahustunud aine osakeste“ – aine on lahustunud ja räägime selle osakestest, seega viimane on korrektne
  • naatriumiioon -- naatriumi ioon või naatriumioon
  • „inglise keeles“ – ei pea olema lingitud, see pole selle artikli sisu seisukohast oluline
  • molekulide vaheliste sidemete -- molekulidevaheliste sidemete
  • molekulide vahelistest jõududest -- molekulidevahelistest jõududest
  • Mittespetsiifilise solvatatsiooni korral pole tekkivad vastastikmõjud rangelt suunalised ning tekkivate interaktsioonide arv pole kindlalt määratud – lõppu veidi korrigeerida: „rangelt suunalised“ tundub veider, kui pole kindel erialane väljendusviis, siis võiks ümber sõnastada; „kindlalt“ – „kindlaks“
  • Sellisteks molekule ühendavateks jõududeks on -- Sellised molekule ühendavad jõud on
  • Vee molekul vs veemolekul – pigem „veemolekul“
  • Borni solvatatsioonienergia ühevalentsele ioonile 298 K juures olevas vees on -164/α kcal/mol, kus α on iooni raadius ongströmites – sõnajärge korrigeerida
  • Sellisteks solventideks on -- Sellised solvendid on
  • Sellisteks solventideks on aromaatset tsüklit sisaldavad lahustid (näiteks aniliin ja difenüüleeter), dijodometaan ja süsinikdisulfiid ning kõrge polariseeritavusega soluudid on näiteks I3-,I- ja SCN- ioonid. – näidete osa korrigeerida
  • Polaarseid solvente jagatakse sõltuvalt nende võimest anda vesiniksidet protoonseteks – sõnajärg, parem nt Sõltuvalt vesiniksidemete andmise võimest jagatakse polaarseid solvente protoonseteks …
  • amfiprotoonseteks. [1][3] – üleliigne tühik eemaldada
  • Termodünaamika seisukohast defineeritakse solvatatsioon enamasti kui protsess, mille käigus toimub soluudi osakese üleminek konstantse temperatuuri ja rõhu juures olevast fikseeritud positsioonist ideaalse gaasi faasis fikseeritud positsiooni vedelas faasis, milles see osake on solvateeritud – üsna raskesti loetav lause, lõppu korrigeerida
  • Solvatatsioon on eksotermiline protsess, mida soluudi lahustumise korral solvendis tasakaalustab soluudi kristallvõre lõhkumisele kuluva energia. – kuluv
  • kahes solvendis. [1][2] – tühik eemaldada
  • esineb näiteks binaarse soola solvatatsioonil kui nii -- esineb näiteks binaarse soola solvatatsioonil, kui nii
  • See võib näiteks juhtuda kui solvent-soluut interaktsioonid pole -- See võib näiteks juhtuda, kui solvent-soluut interaktsioonid pole
  • mis viib omakorda selektiivse solvatatsioonini – „viib“ on kantseliitlik, leida parem verb
  • Lisaks on solvatatsiooni käigus tekkivatel vesiniksidemetel oluline roll ka elusorganismides olevate suurte bioloogiliste molekulide (tselluloos, proteiinid, nukleiinhapped) stabilisatsioonil – „on oluline roll“ kantseliit, ümber sõnastada

Palun esita oma parandused hiljemalt 23. novembriks. Jõudu tööle! Moisavald (arutelu) 19. november 2016, kell 18:00 (EEST)[vasta]

Siin on viimased kommentaarid:

  • ioonraadiused ja hüdratatsiooni energiad -- hüdratatsioonienergiad
  • Ühevalentsele ioonile 25 kraadi juures olevas vees on Borni solvatatsioonienergia -164/α kcal/mol, kus α on -- 25 kraadi juures olevas vees on ühevalentsele ioonile mõjuv Borni solvatatsioonienergia -164/α kcal/mol, kus α on
  • Seega võrreldes Borni võrrandi abil NH4+ja K+ ioone ilmneb, et nende ioonraadiused ja hüdratatsiooni energiad peaksid olema üsna sarnased, mis on ka eksperimentaalselt tõsi, hoolimata NH4+ ioonide võimest vesiniksidemeid anda. – selle lause võiks kaheks jagada „mis“ kohalt
  • aromaatset tsüklit sisaldavad lahustid (näiteks aniliin ja difenüüleeter) -- aromaatset tsüklit sisaldavad lahustid, näiteks aniliin ja difenüüleeter.
  • orgaanilistes solventides nagu dimetüülsulfoksiid (DMSO) või N,N-dimetüülformamiid (DMF). – koma „nagu“ ette
  • Seda eriti juhul kui nii solvendi kui ka soluudi molekulide polariseeritavus on suur. –
  • Seda eriti juhul, kui nii solvendi kui ka soluudi molekulide polariseeritavus on suur.
  • Solvatatsiooni saab energia seisukohast jagada eri etappideks, mis kõik annavad solvatatsioonienergiale oma panuse, kuigi ajaliselt pole need sammud eristatavad – viimase osalause võiks nihutada lause algusesse, sest siis haakub järgnev loend lausesse paremini.
  • erineda puhtast, solvateerimata ainest – siin ei ole koma, kui „puhtast“ =„solvateerimata“

Palun esita oma parandused hiljemalt 28. novembriks. Jõudu tööle! Moisavald (arutelu) 26. november 2016, kell 01:00 (EEST)[vasta]