Kasutaja arutelu:Hrastas/Hüdroloogia
Aitäh päris ladusalt kirjutatud ja kasuliku artikli eest!
Tähelepanekuid
- Ülesehitust tuleb ümber teha. „Hüdroloogia harud“, „Vaata ka“ ja „Väljundid“ ei ole otseselt seotud ajalooga, nii et sinna alla need kuuluda ei tohiks. „Harud“ võiks olla näiteks „Alavaldkonnad“ või „Valdkonnad“, aga eks aru saab ka „harudest“. „Vaata ka“ ei saa kindlasti olla alapeatüki nimi, pigem „Seotud valdkonnad“. „Teemad“ on rohkem nagu „Uurimisalad“ vms. Kõigi alapeatükkide pealkirjad peavad algama suure tähega.
- jagadakse > jagatakse
- kvaliteet- valdkonad > kvaliteet – valdkonnad (mõttekriips, mille ees ja järel on tühik)
- e.Kr > eKr. Parandage ka mujal tekstis
- Kreeklased ja Vanad-Roomlased > Vanad kreeklased ja roomlased ?
- niisutus ja üleujutuskaitse võrke > niisutus- ja üleujutuskaitsevõrke
- veeringe teooriat > kokku
- rajajateks olid Pierre Perrault, Edme Mariotte aj > rajajad olid Pierre Perrault, Edme Mariotte ja
- äravoolu ala > kokku
- sademetest piisab, et varustada Seine jõgi > sademetest piisab Seine’i jõe varustamiseks
- pindla > trükiviga
- Seine jõe > Seine’i jõe
- 18 sajandil hüdroloogia arengute hulka kuulusid Daniel Bernoulli piesomeeter ja Bernoulli võrrand ning Henri * Pitot Pitot toru > liiga otse tõlgitud, pole eesti keele pärane. Nt midagi „18. sajandil hüdroloogia arenes, kuna Daniel Bernoulli leiutas piesomeetri, Bernoulli lõi Bernoulli võrrandi ja Henri Pitot omakorda Pitot’ toru.“
- Dupuit-Thiem kaevu valem ning Hagen-Poiseuille kapillaaruse võrrand > valemeid ei saa vist avastada. „loodi Dupuiti-Thiemi kaevuvalem ning Hageni-Poiseuille kapillaaruse võrrand“. Ehk mõlemat nime tuleb käänata ja ehk võiks paari sõnaga selgitada, mis ja miks on kaevuvalem.
- Tähtsamateks avastusteks olid Leroy Sherman’i hüdrograaf, Robert E. Horton’i maasseimbumise teooria ja C.V Theis’I põhjavee võrrand, mis kirjeldab kaevu hüdraulikat. > Tähtsamad saavutused nt? Teooria ja võrrand ikka avastused pole.
- Sherman’i > lõpp hääldub välja, nii et ülakoma pole vaja
- Horton’i > vt eelmist kommentaari
- Theis’I > Theisi
- Tanu arvutite > trükiviga
- 1950 aastatest > järgarvu järele punkt
- Varasemalt > varem
- atmosfäri > trükivead? Atmosfääri
- isotopide > isotoopide
- pinal > pinnal
- veebalansi > veebilansi
- õllumajandusliku veebilansi määraminne > kaks trükiviga
- Veeringe Kõige piltlikumaks näiteks > Veeringe kõige piltlikum näide
- ookeanisse lõpetades > koma vahele
- läbi erinevate olekute > eri olekutes
- tegeleb põhjavee voolu ja lahustunud ainete liikumise kvantifitseerimisega > kvantifitseerib põhjavee voolu ja lahustunud ainete liikumist
- Sademete imbumine pinnasesse on oluline teema > Sademete pinnasesse imbumine on hüdroloogias oluline teema ?
- tegeleb pinnavee voolamise ja lahustunud ainete liikumise uurimisega > uurib pinnavee voolamist ja lahustunud ainete liikumist
- uurib ka hüdraulika ja hüdrodünaamika > uurivad ka ...
- Aurustumist on oluline veering osa > lugege üle
- erinevatel viisidel: sadeveemõõtur, radar, satelliidid > eri viisidel: sadeveemõõturi, radari või satelliitidega
- mileks > trükiviga
- teostatakse > tehakse
- teostada mõistlikke riskihinnanguid > teha usutavaid riskihinnanguid ?
- käituseeskirjade > käitumiseeskirjade
- hüdroloogilsit > trükiviga
- nö > n-ö
- Selliseid mudelid > trükiviga
- või siis koostatud migni > või koostatud mingi
- veemajandus instituut > veemajandusinstituut / veemajanduse instituut
- vee haridus instituut > veeharidusinstituut / veehariduse instituut
- 8 March 2013 > 8. märts 2013
- Viited 1.–3., 4.–9. ja 10.–14. peab tegema üheks viiteks, kuna need käivad sama allika kohta.
- Iga alapeatüki juures peaks olema viide, nt „Väljundite“ juures jne.
- Lisage lingid teistele Vikipeedia artiklitele, nt „veeringe“, „pinnavesi“, „põhjavesi“ jne.