Kasutaja arutelu:Heleri1605/Vaktsiinia viirus

Artikli pikkus on piisav, aga sisuliselt ja keeleliselt tuleb sellega tõsiselt vaeva näha.

alla kuuluv -> hulka kuuluv
Definitsioon ja artikli algusosa peaksid olema mõistetavad kõigile keskharidusega inimestele.
Ka mujal artiklis tuleks võimalusel vältida võõrsõnu, mõisted linkida, kasutada selget ja pigem lühidat lauseehitust.
mitmetel tüvedel sekveneeritud ei saa aru
bp asemel kasuta eestikeelset "aluspaari"
millest 66,6% on puriinid mis on see "mis", millest räägitakse?
mis tähendab (A/T)?
Sekveneerimisel leiti kes ja millal?
potentsiaalset
kas on mõeldud "263 potentsiaalselt klasterdunud geeni", ma ei saa aru.
"enamik" on alati ainsuses
Orthopoxvirus´te -> Orthopox-viiruste
mis on CPXV? Hiljem tekstis on see selgitatud, aga esimesel esinemisel tuleb linkida.
Vaktsiinia viirust uuritakse, kuna kardetakse, et rõugeviirust (Variola viirus) võidakse kasutada bioterrorismis. Vaja lähemat selgitust.
väldi "poolt"-konstruktsiooni (ingl "by"), nt seda tehti tema poolt -> seda tegi tema
punktid aastaarvude järel
20. sajandil
Ühe teooria kohaselt pärineb vaktsiinia viirus hobuste rõugeviirusest, mille tõenduseks on fakt, et ...
"kuni" tähenduses käib arvude vahel mõttekriips, mitte sidekriips
moodustades juuksenõela struktuure
kokku pakitud
enamus -> enamik
kirjeldatud telliskivi kujulisena sellele oleks vaja viidet
IMV ja EEV on lühendid ingliskeelsetest terminitest, seega tuleb näidata ka need ingliskeelsed terminid. Kuidas neid eestikeelses kirjanduses nimetatakse?
IMV koosneb ühest membraanist on see ikka nii?
core´i eesti keeles, palun?
lateraalseid kehasid ei saa aru
proovi parandamisega iseseisvalt jätkata, vähemalt leia üles näpu- ja muud tähelepanuvead. Adeliine 22. oktoober 2012, kell 19:05 (EEST)

Definitsioon ja artikli algusosa on väga lihtsalt kirjutatud, seda pole enam lihtsamaks võimalik kirjutada, sest muidu kaoks mõte ära.
Core sõnale ei ole eesti keeles tõlget ja kui ma paneksin mingisuguse enda tõlke, siis ei saadaks sellest enam aru.
Kirjeldatud telliskivi kujulisena kas ma peaksin linkima sõna telliskivi, sest see tundub lihtsalt väga imelik. Heleri 3. november 2012
Küsimusele, kes sekveneeris vastaksin: lause on viidatud artiklile, kus on autorite nimed kirjas (inimesed kes sekveneerisid). Loogiline ju. Heleri 5. november 2012

kasuta näpuvigade parandamise abistamiseks spellerit
loe teksti kõvasti ette (tähelepanu ja mõttega), siis saad aru, kus käänded või ainsus-mitmus ei ühildu jmt.
A-T-rikas
(sisaldavad palju adeniini-tümiini aluspaare) Mis on need, mis sisaldavad? Siin peaks olema ainsus.
sekveneerimisel leiti Mis siis, et viites on kirjas, see info peaks ka tekstis olema. Ei ole üldsegi loogiline, et inimene peab ära arvama, et sekveneerija on viidatud allika autor. Viide võib olla ju ka nt koguteosele, milles ainult mainitakse seda fakti. Tekstist arusaamiseks ei peaks viiteid üldse vaatamagi.
Sekveneerimisel leiti 263 potentsiaalset klasterdunud geeni ja esineb väga vähesel määral mittekodeerivaid piirkondi. Lause kaks poolt ei ole omavahel tähenduslikult ja grammatiliselt hästi seotud.
"enamik" on alati ainsuses
Orthopoxvirus´te -> Orthopox-viiruste
seal, kus on tüved loetletud, võiks alguses mainida, kuhu sulgudes välislingid suunavad
mõttekriips ei ole see päris pikk kriips, ta on sidekriipsu ja selle pika kriipsu vahepealne. Võta mõttekriips redigeerimiskasti alt erimärkide kastist. Sidekriips ja mõttekriips näevad redigeerimiskastis kahjuks täpselt samasugused välja, aga kui vajutad "näita eelvaadet", siis näed erinevust.
virioni on kirjeldatud tellisekujulisena, selle ... ja see on
core on eesti keeles 'südamik'
väldi sõna "poolt" (ingl "by" otsetõlge, ei ole eesti keelele loomulik)
lingi rohkem mõisteid. Kõik mõisted tuleks linkida (esimesel esinemisel)
vähemalt iga lõigu juures peab olema viide
kontrolli komasid, mõnes lauses on need üle
Raku pinnal virion kasvatab -> Raku pinnal kasvatab virion (öeldis lauses teisel kohal, siin määruse ja aluse vahel)
Epstein-Barri (ülakoma pole vaja, sest nimi hääldub nii nagu kirjutatud)
marutõve pinna mis see on?
alajaotus "Hilised puhangud" räägib teisest viirusest ja on seega teemast mööda

Adeliine 13. november 2012, kell 00:58 (EET)

Ma ei saa tõlkida sõna "core" südamik, kuna see eeldaks, et "core" alla kuulub ka see sisemus, kuid "core" on rohkem membraanisarnane moodustis. Samuti ma sain aru, et ma ei tohi hakata erialaseid väljendeid ise välja mõtlema.
Samuti ei saa ma aru, miks ma ei tohiks kasutada ladinakeelset perekonnanime,vaid pean ta eestikeelestama.
Sellest mõttekriipsu asjast ma ka ei saa aru. Mina neil erinevust ei leidnud.

Heleri 14.12.2012

Alati tasub võõrkeelsetele terminite ja nimetuste asemel kasutada võimalikult eestikeelseid, kui need on olemas. See on ju eestikeelne Vikipeedia.
Tähelepanu linkide moodustamisel, et nad suunaksid pealkirjale sõna algvormis. Tegusõnad tuleb suunata nimisõnalisele pealkirjale, "sekveneeritud" linkida artiklile "sekveneerimine". Samuti vaata, et link suunaks õigesse kohta. Nt "liik" on täpsustuslehekülg, sa pead linkima "liik (bioloogia)", sest vajalik artikkel asub selle pealkirja all.
Goebel et al Väldi sellist väljendust Vikipeedias, kasuta eestikeelseid sõnu
"enamik" tuleb käänata ikka, ainult et ainsuses: enamiku geenide
lauses "Ühe teooria kohaselt..." koma puudu
Olemas on kolme pikkusega kriipse: —, –, -. Kõige pikemat neist eesti keeles üldse ei kasutata, inglise keeles küll (mõttekriipsuna). Keskmine kriips on eesti mõttekriips. Seda kasutatakse kahel juhul: arvude vahel "kuni" tähenduses (2–4) ja lauseosade vahel (Grammatika – see on imelihtne). Ülejäänud juhtudel kasutatakse sidekriipsu (nt cap-struktuur, mRNA-d jne). Sidekriipsu saad lihtsalt klaviatuurilt, mõttekriipsu saab Vikipeedia kasutajaliideses redigeerimiskasti kohalt või alt erimärkide kastist. Redigeerimiskasti kohal erimärkide seas on kaks kriipsu, inglise mõttekriips (pikem) ja eesti mõttekriips (lühem). Redigeerimiskasti all erimärkide kastis on ainult üks kriips, see on eesti mõttekriips. Siin artiklis on praegu probleem ainult Genoomi alajaotuses, kus arvude vahel peaks kriips olema natuke lühem. Seal peaks olema eesti mõttekriips, mitte inglise oma.
Vasak ja parem terminaalsed otsad See on keeleliselt vigane. Kas see "vasak ja parem" on üldse vajalik, kas on veel mingeid terminaalseid otsi?
mis tähendab "vastupidiselt kodeerivad"?
mis suuresti varieerub eri misasi siis varieerub?
virioni on kirjeldatud tellisekujulisena ("virion" osastavas käändes; -ne-liitega sõna kirjutatakse eelneva sõnaga kokku (kujuline))
teksti sees inglise vikisse ei lingita
Siin on core vasteks antud "tuum(ik)". "Südamik" esineb nt siin, siin, samuti artiklis virion
enamus -> enamik
"Kasutamine vaktsiinina" alajaotuses kaks näpuviga
potentsiaalsete
marutõbe põhjustava (tõbi - tõve - tõbe)
ma ei leia internetist sellist sõna nagu "immunoseerima", mida selle all mõtled? Eriti segane on selle tähendus Epstein-Barri viirusega lauses. Adeliine 19. detsember 2012, kell 20:50 (EET)

Parandatud. Heleri

Samuti on katsetatud Epstein-Barri viiruse immuniseerimiseks. Siit jääb mulje, et viirust muudetakse millegi vastu immuunseks. Katsetama "mida" või "millega", katsetama "milleks" on veider, ei soovita.
Muidu on korras. Kui eelmise punkti parandustega hakkama saad, võid artikli põhinimeruumi kopeerida ja ülesanne saab arvestatud. Adeliine 8. jaanuar 2013, kell 20:15 (EET)