Kasutaja arutelu:HNulk/Delaunay Triangulatsioon

Artikkel peab algama definitsiooniga. Nimelt: Delauney triangulatsioon on ... ja sinna järele, mis ta siis on. Definitsioon peab moodustama omaette lõigu. Ühtlasi rõhutan, et "triangulatsioon" käib väikese algustähega, sul on artikli pealkiri T-ga.

Kui tegemist on nõukogude teadlasega, siis tuleks tema nimi kirjutada nähtavasti vene-eesti transkriptsiooni kasutades, mis ei sisalda y-tähte. Seega peab artiklil hoopis teistsugune pealkiri olema. Missugune, selleks tuleb kõigepealt vaadata Boriss Nikolajevitši nime originaalkujul, vene keeles. Kui seda ei ole teada, siis paraku ei saa artiklit teha, igatahes y-tähte sisaldav pealkiri on õigekirjareeglite vastane.

Artiklis on viidatud mõnele ingliskeelsele trükisele. See pole hea, sest nähtavasti ei ole sa neid trükiseid ise läbi töötanud, vaid mõnest teisest vikist üle võtnud. Selle tulemusena on vastavad väited viidatud üksnes formaalselt, aga sisuliselt on nad viitamata, sest sa pole kontrollinud, kas neis on tõesti kirjas see, mis seal väidetavalt on. Kui sul oleks Boriss Nikolajevitši 1934. aasta ajakiri käes, siis sealt saaksid nime järele vaadata, see pole lihtsalt võimalik, et seal originaalnime ei ole. Aga sa pole seda ajakirja käes hoidnud, viide on võlts ja järele vaadata ei saa.

Sa defineerid lühendid FEM ja BEM, aga ei kasuta neid. Sel juhul pole ka defineerida vaja, jäta lihtsalt välja.

Kuigi Eukleides kirjutatakse suure tähega, kirjutatakse eukleidiline ruum väikese tähega.

Defineerimata on k-pund, d-dimensioon ja |p|2.

Kirjutad, et kui alustada suvalise triangulatsiooniga ja jätkata servapöörete abil, siis võib vaja minna O(n²) pööret. Aga millegipärast jätad mulje, et seda on palju. See on ju suurepärane, kui kõigest O(n²) pöördega hakkama saab, tuhande punkti korral tähendaks see kõigest miljonit pööret! Miks nii vähest arvu on veel vaja optimeerima hakata?

"Jaga ja valluta algoritm" ei ole keeleliselt korrektne. Ma ei teagi, mida peaks ütlema. "Algoritm "Jaga ja valluta"" ning "jaga-ja-valluta-algoritm" tulevad esimesena pähe, aga saab öelda muudmoodigi.

Kõigile teadlastele tuleb otsida ja välja kirjutada eesnimed ning linkida. Keskmise nime esimest tähte ei kasutata.

Kas on kindel, et log n on õige? Äkki peaks selle asemel igal pool olema log₂n?

Mul on kuri kahtlus, et Fortunei on valesti kirjutatud.

DTFE tuleb lahti selgitada.

Kokkuvõtteks: artiklis on suuri puudusi kasutatud materjalide osas, mistõttu on kahtluse alla sattunud mõned artikli kõige tähtsamad kohad, sealhulgas pealkiri. Nende parandamiseta ei saa positiivset tulemust oodata. Abiks oleks eestikeelsete materjalide väljaotsimine ja kasutamine. Seni, kuni pole teada Boriss Nikolajevitši venekeelne nimi (kirillitsas kirjutatuna), ei saa artikli pealkirjas kindel olla ja seni ma ei saa artiklit heaks kiita. Taivo 15. oktoober 2012, kell 16:47 (EEST)

Vastus

Tahaksin viidata sellele, et Boriss Nikolajevitš Delaunay on tõesti paberite järgi nõukogude teadlane, milleks ma teda ka nimetasin, on tegemist siiski prantsuse soost mehega, kelle esivanemad jõudsid Venemaale Napoleoni sõdade ajal. Delaunay on kohandus prantsuse nimest De Launay, mis tõsi ei ole päris see kirjapilt mida Venemaal kasutati. Seal kirjutati seda Delone-na vene keeles Бори́с Никола́евич Делоне́. Samas ka see ei ole ju tegelikult vene nimi. Kuna oma töid avaldas ta nõukogude piirist kaugemale Delaunay nime all, on teaduses levinum see variant nime kirjutuspildist seega ei leia ma probleemi selle kasutamisel. Kõik see on aga selles tekstis ka kirjas kaasa arvatud originaalnimi De Launay. Õigekirja kohapealt ma rõhutaks aga ka seda, et nimesid ju tegelikult ei tõlgita ning nimes peaks andeks antama ka igasugused kirjapildid seega ma ei näe seal vastasust. Kuna tundsin sellest süüdistusest ennast küllaltki solvatuna arvestades, et Venemaal ei ole väga haruldased prantsuse nimed, leian et te võiksite järgmine kord enne süüdistuse pildumist korra enda teadmisi kontrollida.

Nojaa, seda ma ei teadnud. Sel juhul on parem tõepoolest kirjutada Delaunay. Aga eesnimi on ikkagi Boriss, mitte Boris. Ja isanime eesti vikipeedias ei kasutata, nii et teadlasest rääkiva artikli nimeks jääks Boriss Delaunay. (Aga kui siiski isanimega, siis Nikolajevitš, mitte Nikolaevich). Leian, et Venemaal on prantsuse nimed siiski üliharuldased, mulle 20. sajandist rohkem prantsuse nimega isikuid ei meenugi. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Teine küsimus tekkib sellega, et kui seletan lahti FEM ja BEM märgitakse, et ma ei peaks seda tegema, samas pean lahti seletama lühendi DTFE millest räägin tekstis praktiliselt sama palju. Miks?

Jaa, siin on vastuolu. Ma väljendusin valesti. Ma mõtlesin seda, et DTFE asemel tuleks kirjutada välja "Delaunay tesselatsiooni väljahindaja" ja niimoodi ka linkida, see on arusaadavam kui lühend. Ja kuna seda lühendit kasutatakse ainult ühes kohas, siis pole lühendit DTFE üldse tarvis mainida. FEM-i ja BEM-i pole samuti vaja mainida, vastavate terminite väljakirjutamisest ja linkimisest (seda on juba tehtud) piisab. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Defineerimata suurused viitavad enamasti suvalistele suurustele, k on kasutusel näiteks ainult selleks, et näidata kuidas muutub suhe esimesel juhul siis pinna ja pinnal olevate punktide arvu vahel. d-dimensionaalne näitab seda, et dimensioonide arv võib olla suvaline, |p|² aga sellele, et lisatakse üks positiivne koordinaat. Kuna see seletus on teemast pisut väljas, ei leidnud sellele sobivat kohta artiklis. Peaksin äkki eraldi lõigu tegema kõigi tähtede seletuste jaoks? Kui tõesti, siis vabandan, sarnased asjad olid minu jaoks suhteliselt elementaarsed gümnaasiumis.

Ahhaa, see on kirjas, et d on dimensioonide ja n punktide arv. Sõna "dimensioon" asemel võib kasutada sõna "mõõde". Ja "moduleeritakse" on ühe l-ga. Arv k on siis d kaudu defineeritud. Kui ma õigesti aru saan, siis |p| on punktikogumiku P punktide arv ja |p|² selle arvu ruut. Kas on nii? Enne polnud ruut õiges kohas, see ajas mu segadusse. Niisiis on punktihulga P kõigil punktidel lisakoordinaat võrdse väärtusega. Kas on nii? Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Optimeerimise kohapealt, kui võtta näiteks aga mõnekümneastme jagu suurem kogus punkte, läheb ka selle arv ruutu, paarisaja tuhande punkti jaoks oleks arvutusaeg juba küllaltki korralik. See on ruutfunktsiooni eripära, et mingist hetkest hakkab kasv muutuma väga lineaarselt vertikaalseks.

Umbes sellist vastust ma saada tahtsingi. Aga kas on siis levinud see triangulatsioon nii suurte punktihulkade korral? See annaks artiklile juurde, kui kirjutada, et kusagil (kus?) nii suurte punktihulkade triangulatsiooni kasutatakse. (Tõstatasin selle küsimuse sellepärast, et keerukusteoorias loetakse keerukust O(n^x), kus x=const, lihtsaks algoritmiks, siin astendaja ongi konstantne ja sealjuures suhteliselt väike.) Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

log kohapealt tõsi, ingliskeelses kirjanduses kasutatakse tihti log naturaallogaritmina. Võimalik, et ka hetkel on see olukord. (Kindlasti ei ole siis tegemist aga log₂ vaid log_e) Sellistel juhtudel aga enamasti lisatakse, et log tähistab naturaallogaritmi. Kuna antud artiklites seda lisa ma ei märganud (ja jah, ma olen neid lugenud, ma siiski teen seda meetodit kasutades oma bakalaureuse tööd) ei julge sellel kohal parandust teha.

Eestis kasutatakse log n ikkagi üksnes kümnendlogaritmi tähenduses ja mitte mingis muus. Seal, kus on mõeldud naturaallogaritmi, tuleb kirjutada ln n. Sealjuures ln ja n vahel käib tühik. Aga seda tüüpi algoritmides on kahendlogaritmid siiski väga levinud, ma ütleksin, et levinumad kui naturaallogaritmid ja kümnendlogaritmid kokku. Kui sa kirjutad bakalaureusetööd, siis peaks sul juhendaja olema. Kui sa ise aru ei saa, mis tüüpi logaritmi kasutatakse, küsi juhendajalt. Muide, 8. viite ees on päris kindlasti kahendlogaritm. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Küsisin üle, tegemist peaks ikkagi olema kümnendlogaritmiga. Antud viites ei ole mitte kirjas, et tegemist on 2ndlogaritmiga vaid et n väärtused on antud kahe astmetena. Seeläbi tuleks (log 2^x) ning siin x võrduks kahendlogaritmiga n-st.

HNulk (arutelu) 5. november 2012, kell 19:06 (EET)

Ning tegemist on härrasega Steven Fortune. Kuna tekstis ei ole välja toodus seda, kui ülejäänud nimedel omastava käände märgiks lisan lõppu -i ei uskunud, et ka see nimi erinev teistest on.

Kui selle nime lõpus e ei hääldu, tuleb kirjutada Fortune'i algoritm, aga kui on kindlad andmed, et hääldub, siis Fortune algoritm. Ma kahtlustan, et pigem ei hääldu. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Eestikeelsete materjalide osas oskaksite ehk midagi soovitada? Kasvõi kohta kust otsima hakata? Ma julgen kahelda selle hulgas, kuna eestlase poolt on välja töötatud teine tihedusväljade arvutamise meetod, seega arvan, et sellel teemal väga suurt lisa ei saaks. Võimalik et prantsuse või venekeelse materjaliga oleks võimalik lisa leida, kuid kahjuks esimest neist oskan vähe, teist praktiliselt mitte. HNulk (arutelu) 18. oktoober 2012, kell 00:59 (EEST)

Kui ei, siis ei. Guugeldasin. Sain ühe pealtnäha mõistliku lingi Rakvere turbamaardla uuringutest. Aga see vist ka kuigi põhjalikult asjast ei räägi. Sellisel juhul tuleb tõepoolest kogu töö kirjutada ingliskeelsete materjalide põhjal.

Sel juhul tuleb veel arvestada, et kui tavaliselt ei anta terminite juurde ingliskeelseid nimesid, siis nüüd võib juhtuda, et artikkel sisaldab termineid, millele eestikeelset nime pole veel välja kujunenud, ja sel juhul on mõistlik niisugustele terminitele anda juurde ingliskeelne nimi, nagu sul mitmel pool ongi.

Ma parandasin peatükki "Jaga ja valluta algoritm". Seda oli minu meelest teha lihtsam kui õpetada, aga vaata, mida sa arvad.

Kurvastuseks ei saa linkida [C#], vaid tuleb linkida [C Sharp|C#].

Veel. Ma tänan, et sa ütlesid, et sa solvusid. Ma olin oma ütlemises liiga karm ja mul on sellest kahju. Mingil määral soodustas seda suur kirjavigade arv (neid on veel küll). Ühesainsas ekraanitäies tekstis (8 järjestikust lõiku) nägin 10 puuduvat koma. See tekitas minus kahtluse, et Delaunay on samasugune aps, aga selles ma eksisin. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:06 (EEST)

Ma mõtlesin tükk aega Delaunay triangulatsiooni üle. Olgu meil tasandil kolm punkti A (0; 0), B (0; 3) ja C (1; 2). Triangulatsioon loomulikult koosneb ühest kolmnurgast ABC. Lisame punkti D (3; 3). Moodustame triangulatsiooni, lisandub kolmnurk BCD. Kui nüüd vaadata tekkinud kujundit, nelinurka ABDC, siis see nelinurk ei ole kumer. Kas peaks lisama veel ühe lõigu AD, et saaksime kumera hulknurga? Kui seda ei lisata, siis sellest järeldub, et triangulatsiooni moodustamiseks kasutatakse 2n-3 serva, kus n on punktide arv. Minu meelest on oluline mainida, kas triangulatsioon moodustab alati kumera hulknurga või ei. Kui triangulatsioon on alati kumer, siis sellest järeldub, et sama punktide arvuga punktikogumikes on servade arv erinev ehk teisisõnu punktide arv ei määra üheselt triangulatsiooni kolmnurkade ega servade arvu. Kas on üheselt määratud või ei?

Ma toon veel ühe näite. Olgu meil neli punkti koordinaatidega A (0; 0), B(11; 0), C(5; 6) ja D(6; 6). Neist C ja D asuvad suhteliselt lähestikku, aga A ja B ülejäänutest kaugel. Delaunay triangulatsioon maksimeerib vähima nurga. Mina saan siin triangulatsiooniks kolmnurgad ABC ja ABD. Nende vähim nurk on kummalgi 45°. See näide on tähelepanuväärne kahes mõttes. Esiteks, kaks selgelt lähestikku asuvat punkti on omavahel ühendamata, sest kui nad ühendada, siis tuleks mingi väga väike nurk sisse. Teiseks, servad AD ja BC lõikuvad. Delaunay triangulatsiooni definitsioonis on öeldud, et ühegi kolmnurga sisse ei tohi jääda ühtegi punkti, aga pole öeldud, et kolmnurkade servad ei tohi omavahel lõikuda. Taivo 6. november 2012, kell 18:07 (EET)

Esimese näite juurde - kui lisatakse punkt, arvutatakse ka sellele triangulatsioon kõigi lähedal olevate punktidega, millega annab ühendada nii, et kolmnurkade servad ei ristuks. Kui kolmnurkade servad ristuks, tekkiksid kolmnurgad, mille tipus ei oleks punkti või tekkiksid lisapunktid, mis ei läheks enam kokku algandmetega.

Teise näite juurde - antud juhul moodustuksid siiski kolmnurgad ACB ja CDB, kuna nagu artiklis kirjas, oleneb pöörde sooritamine sellest, kas antud näite juures nurgad A ja D on kokku 180⁰ või vähem. Kui see summa on selles piirkonnas mis mainitud, ei ole vaja midagi muuta, kui aga summa on suurem, tuleks vahetada serv CD serva AD vastu ja samuti kontrollida. Kui ka siis on vastasnurkade summa suurem 180⁰, siis tuleb loota et lähedal on veel punkte, mille järgi triangulatsiooni teha, sest see olukord ei vasta lihtsalt enam dealunay tingimustele. (Kuna enamasti on triangulatsioon siiski kõvasti rohkematele punktidele, siis selliseid probleeme väga tihti ei esine.)

HNulk (arutelu) 8. november 2012, kell 13:49 (EET)

Esimese näite ma tõstatasin selleks, et küsida: kui punktihulgas on n punkti ja sellele tehakse Delaunay triangulatsioon, siis kas n määrab üheselt triangulatsiooni kolmnurkade arvu ja kas ta määrab üheselt unikaalsete servade arvu? Kui jah, siis tuleks seda artiklis mainida ja anda vastavad valemid (kolmnurkade ja unikaalsete servade arvu sõltuvus punktihulga võimsusest). Kui ei, siis tuleks sedagi artiklis mainida, aga võib-olla saab selgi juhul anda mingid minimaalsed või maksimaalsed võimalikud väärtused.

Artiklis on antud maksimaalne väärtus kolmnurkadele. Servade arv oleneb sellest, kuidas läbi viia triangulatsioon. Minu meelest oleks selle juurde mainimine pisut liigne lihtsustus. HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

Teine näide oli selle kohta: mina sain triangulatsiooni, mille vähim nurk oli 45°, sina ütlesid, et Delaunay triangulatsioon sisaldab hoopis kolmnurka CDB, mille nurk B on tilluke. See on vastuolus definitsiooniga, mille järgi Delaunay triangulatsioon maksimeerib vähima nurga. Ma kardan, et definitsiooni tuleb parandada. Võib-olla tuleb sinna lisada tingimus, et kolmnurkade küljed ei tohi lõikuda. Või on asi hoopis selles, et triangulatsiooni definitsiooni tuleb parandada (praegune artikkel sellest on paarilauseline)?

Maksimeerimine ei tähenda, et kõik tuleks üritada teha sirgnurkadeks. See tähendab, et antud olukordades üritatakse kasutada maksimaalset väärtust ning tingimus tuleb sõltuvuses teiste nurkadega. Kuna kaks kolmnurka moodustavad kokku nelinurga, mille sisenurkade summa on määratud siis kui kahe nurga summa on kokku suurem poolest kogusummast (nagu on kirjutatud omadustele järgnevas lõigus kus seletatakse pööret) siis on vajalik olukorra parandus. Kui aga see ei ole probleem, ei ole vaja olukorda ka parandada. Et see selgemini artiklist välja tuleks, lisasin definitsiooni juurde, et kolmnurkade tipud on ette antud punktides. Kui küljed ristuksid, ei kehtiks see enam.HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

Vahepeal käisin artikli üle ja toimetasin seda nii, nagu oskasin.

Kui ringjoon ühendab vaid kahte triangulatsioonipunkti – ma kahtlustan, et selline olukord ei ole võimalik ja ümberringjoonel on alati vähemalt 3 punkti. On see nii?

Antud lauses ei ole märgitud ümberringjoont. Juttu on ringjoonest, mida võib joonistada praktiliselt igale poole. See ei tähenda aga, et need sisuliselt kasulikud oleks. Ümberringjoon on aga jah alati millegi ümber puutudes kõiki tippe. HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

O(hull) on mulle tundmatu kirjaviis. On see kindlasti õige? Võib-olla peaks seda selgitama?

See on samasugune kirjaviis nagu eelnevad O(x) kirjutatud väärtused.HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

Avastasin, et ikka on viimases lõigus Delaunay valesti kirjutatud.

Aitäh, parandasin ära. Oli kahe silma vahele jäänud.HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

Palun kontrolli, kas artiklisse saab keelelinke lisada, ja võimalusel lisa artiklisse keelelingid. Taivo 12. november 2012, kell 22:04 (EET)

Kas ma peaks keelelingid lisama siia oma kasutaja alla või kunagi uude artiklisse kui selleni jõuan?

Lisaks saan täiesti aru, et mul võib seal olla veel täitsa mitu kirja ja tähelepanuviga mis ei tähenda aga, et neid sinna juurde peaks tegema. Nagu ma juba maininud olen("Küsisin üle, tegemist peaks ikkagi olema kümnendlogaritmiga. Antud viites ei ole mitte kirjas, et tegemist on kahendlogaritmiga vaid et n väärtused on antud kahe astmetena. Seeläbi tuleks (log 2^x) ning siin x võrduks kahendlogaritmiga n-st."), arutlesin sellel teemal ka juhendajaga ning ka tema kinnitas, et tegemist on kümnendlogaritmidega. Samuti seletasin ma, miks võib paista artilist midagi muud. HNulk (arutelu) 14. november 2012, kell 14:35 (EET)

Mis siin ikka. Artikli võib avaldada ja pärast seda on see arvestatud. Millal keelelingid lisada, ega see nüüd polegi enam tähtis. Ma avastasin, et 8. viites (Leach) kasutatakse olematut malli "Siteseerx", ma ei teagi, mida sellega peale hakata, selle vist võib lihtsalt välja visata. Taivo 22. november 2012, kell 18:43 (EET)