Kasutaja arutelu:GretePõlluste/Magdeburgiõigus

Katariina Sofia

Teemavalik: Magdeburgi linnaõigus ühe levinuma keskaegse linnaõigusena väärib kindlasti eestikeelset ülevaadet ning mahub kenasti etteantud piiridesse.

Struktuur: Mulle tundub, et teie paika pandud sisu struktuur õigustab ennast täiesti - teemad on loogilises järjekorras ja sisukorrale peale vaadates on hästi aru saada, millest juttu tuleb.

Refereeringud: Jutt jookseb teil üldiselt väga ladusalt, mugav on lugeda ja see on väga meeldiv! Viitamine on toimunud piisavalt, samas tasuks kaaluda, kas magdeburg-law.com on hea allikas ulatuslikuks viitamiseks, kuna tegemist pole kindlasti algallikaga, samas on kindlasti raske leida mitte-saksakeelseid allikaid.

Kaspar Kivastik

Teemavalik: Teema sobib.

Struktuur: Võiks olla eraldi "Viidete" alapeatükk. Sisuline struktuur sobib.

Refereeringud: Eelistage pigem ajalooteoseid kui seda lehekülge.

Kaarel Viljaste

Teema on sobilik ja vajalik. Struktuur arusaadav ning eeskujulik, jutt on kokkuvõtlik ning eriti tõlke kohta väga ladus. Refereeritud on täiesti piisavalt. Eelkõnelejatega nõustudes võib kahelda vaid allikate usaldusväärsuses ning "Viidete" olemasolematuses.

Kaarik

Väga huvitav teema valik ning hea ülesehitus. Väga süsteemne ning loogiline sisukord. Artikli kirjutamist on hästi alustatud. Viited peab üle kontrollima. Teema tundub mahukas ning kindlasti tuleb seada piirid, et artikkel ei ületaks märkimisväärselt ettenähtud mahtu. Käesolev artikkel on lõppfaasis kindlasti terviklik käsitlus.

Kaarik (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 23:18 (EET)

Autorite kommentaar tagasisidele

Täname kaastudengeid puudulike kohtade väljatoomise eest.

Täheldaksime märkuseks, et probleemseks peetud viide magdeburg-law.com on autorite silmis usaldusväärne - veebileht on loodud koostöös erinevate muuseumide ja teaduslike asutustega. Magdeburgis asuvas ülikoolis tegeletakse ka aktiivselt vastava teema uurimisega. Katsume kindlasti artiklis kasutada edaspidi rohkem ajalooteaduslikku kirjandust.

Kaspar Kivastik - II tagasiside

Kokkuvõte võiks olla pikem. Lingid töötavad ja on teemakohased, Poltava lingis on aga viga tehtud, kuna käändelõpp "s" ei kuulu lingi alla. Kategooriad puuduvad.

Margret Tigane

Kokkuvõte tundub kuidagi lühikene, aga samas on kõik vajalik nagu olemas. Minu arust kattub osa kokkuvõte järgneva sisuga artiklis. Artikli alateemad on esitatud samas järjekorras ning on mõistetavad. Lingi ja kategooriad töötavad ilusasti ja viivad lugeja õigesse kohta.

KaariK

Kokkuvõte on asjalik, kuid veidi lühike. Viited on korrapärased ning viivad lugeja õigesse kohta. Ühes viites on väike kirjaviga, mis aga ei sega artikli lugemist. Kokkuvõttes väga hea töö.

Katariina Sofia

Kokkuvõte 1.Kokkuvõtte esimeses lauses on olemas nähtuse määratus ning ka kõige olulisem teadmine (Magdeburgi linnaõigus = 10.saj loodud õigusnormide kogum, mis levis Mandri-Euroopas) selle kohta. 2. Määratlus on vormistatud õigesti - "Magdeburgi linnaõigus" on nimetavas käändes ja rasvases trükis. Samuti kiitus selle eest, et on välja toodud viited saksa- ja ingliskeelsetele artiklitele/mõistete nimetustele. 3. Kokkuvõte vastab artiklile ja järgib ülejäänud järjekorda. Kokkuvõte on hea lühiülevaade allolevast tekstist ega sisalda rohkem informatsiooni kui all jutuks tuleb. 4.Kokkuvõtte seletab hästi ära, mis oli Magdeburgi linnaõigus üldiselt ja mis on selle olulisus (kehtis ca 1000 omavalitsuses, mõjuala ulatus Elbe jõuest Dneprini ja Läänemerest Musta mereni). Kui tahta midagi lisada, siis võib-olla mõni kõige kuulsam põhimõte või säte, samas ma ei leia, et see oleks tingimata vajalik. 5.Kokkuvõte on 2 lõiku pikk. Nende kahe lõiguga on tehtud piisav sissejuhatus teemasse - ei midagi üleliigset ega liiga vähe. Samas võiks muuta väljendit "kinnitas kanda", see mõjub liiga kõnekeelsena.

Lingid ja kategooriad

1. Kategooriad on teie artiklist puudu. 2. Lingid on lisatud olulistesse kohtadesse - tähtsad geograafilised paigad (nt Magdeburg ja Lübeck) ning olulised mõisted (nt Saksi Õiguspeegel) - ning kõik lingid avanevad õigesse teemasse. Samas võiks kaaluda, kas on mõistlik eestikeelse teksti seest teha viide ingliskeelsesse (Saksi Õiguspeegel juhatab ingliskeelsesse artiklisse) 3. Hetkel on minu meelest siselinke kasutatud piisavalt, teksti jätkamisel võiks samuti silmas pidada, et märgitud saaks olulised geograafilised paigad ja mõisted (ning püüdke leida eestikeelsed artiklid).

Kommentaar kursuse assistendilt

Kommentaar rühmakaaslaste tagasisidele. Olete tagasisidet andes pööranud tähelepanu kõigile olulistele elementidele (teemapüstitus, struktuur, viitamine, lingid jm). Kommentaarid ei piirdu vaid pealiskaudsete tähelepanekutega - välja on toodud nii valmiva töö kiiduväärt aspektid kui kitsaskohad, vajadusel on antud ka omapoolseid soovitusi artikli sisuliseks või vormiliseks parandamiseks. Olete tagasisidestamise eesmärgist õigesti aru saanud - teksti autori(te)le on pelgast kiitusest-laitusest rohkem abi just põhistatud kommentaaridest. Mõtete ja soovituste jagamisel võib aga julgem olla. Millised artikli osad on kaaslastel eriti hästi õnnestunud ja miks? Mis tekitab teis kahtlusi kasutatud allikate sobivuses? Kas oskate autoritele mõnd täiendavat alapealkirja või märksõna soovitada?

Artikli autoritele. Artikkel võtab juba ilmet. Enne jätkamist on aga oluline, nagu ka rühmakaaslased korduvalt tähelepanu on juhtinud, seni tehtu kriitilise pilguga üle vaadata.

1. Sisu ja alapeatükid. Kas mõni alateema vajab ümber nimetamist, ümber tõstmist, mitmeks jaotamist? Kas mõnest olulisest alapunktist on veel kirjutamata? Soovitan märgatavalt pikemalt lahti kirjutada linnaõiguse koostamise, sisu ja rakendamisega seonduv problemaatika - hetkel on rõhuasetus kaldunud liialt viiendale alateemale.
2. Allikad, viitamine-refereerimine. Kogu artikkel põhineb jätkuvalt suuresti vaid ühel Internetileheküljel, viitamine on sporaadiline. Kindlasti tuleb kriitilise pilguga (viited ja refereeringud) üle vaadata nii praegune tekst kui juurde otsida täiendavat asjakohast lisakirjandust. Soovitan heita veelkord pilk teise ja kolmanda õppetüki materjalidele ning meenutada ka erinevate (sh keskaja) ainekursuste raames õpitut. Mida kujutab endast allikakriitiline lähenemine? Kuidas allikate abil kirjutada? Kuidas allikaid lugeda-tõlgendada, loetut refereerida ning allikatele korrektselt viidata? Eelnevalt osutatud õppetükkide materjalidest leiate mitmeid häid näpunäiteid, lisaküsimuste puhul pöörduge otse õppejõudude poole.
3. Sõnastus, õigekiri, terminoloogia. Senistes kirjutamise etappides oleme keskendunud sisu loomisele ning teadlikult hoidunud grammatikavigade parandamisest või lauseehituse korrigeerimisest. Kindlasti tuleb aga tähelepanu pöörata kirjutise terminoloogilisele täpsusele ning kasutatud (sekundaar)allikate korrektsele refereerimisele.

   • Terminoloogia. Terminoloogilised vead võivad tuleneda puudulikest teadmistest, sobimatu kirjanduse kasutamisest või ebaõnnestunud tõlkest. Enne teksti muutmist ja edasi kirjutamist tuleb kindlasti selgeks teha asjakohane terminoloogia (vt nt teemakohaseid alapeatükke H. Hattenhaueri teosest "Euroopa õigusajalugu"). Mis on õigus, mis aga seadus? Millal räägime õigusest, millal õigustest? Kas iga privileeg on seadus? Kuidas toimub õigus(t)e kehtestamine?
   • Tõlked, refereeringud, tsitaadid. Kas võõrkeelset teksti refereerides sai autori väide ka eesti keeles sisu moonutamata edasi antud? Kas refereering on korrektne ja viide õigesti vormistatud? Selleks, et teksti toimetamise etapis ei kuluks tarbetult palju aega allikate (ja tõlgete) üle kontrollimisele, soovitan korrektsele refereerimisele ja tsiteerimisele pöörata kindlasti tähelepanu juba praegu - ebaõnnestunud tõlked ja refereeringud moonutavad ka sisu, vt nt:
     • Keskaegse Kesk- ja Ida-Euroopa õigusruumi hõivasid valdavalt Magdeburgi ja Lübecki õigus, mis andsid Saksamaalt Venemaani ulatuvale alale ühtse õigusliku vormi.
     • Erinevalt teistest omaaegsetest seadustest, mis olid konkreetsed ja tihedalt üksteisega põimunud, koosnes Magdeburgi linnaõigus varieerumisaldistest reeglitest ja õiguslikest mõistetest, mida sai kohendada vastavalt juhtumile.

       Võõrkeelne tekst: Rather than a concrete, cohesive body of laws, Magdeburg law was a collection of rules and legal concepts, which was highly variable and modifiable from case to case and enabled city dwellers to live in liberty and self-determination for the purpose of municipal self-government.

     • Magdeburgist pärit linnaõiguste kogum hakkas levima oma uuenduslikkuse tõttu laiemalt alates 12. sajandi lõpust Kesk- ja Ida-Euroopas. Õiguskogumiku levik sai suuresti võimalikuks Magdeburgi asukoha tõttu - linn oli puhvertsooniks sakslaste ja slaavlaste vahel. Kahe rahva vaheline suhtlus ja kaubandus käis pikka aega vaid läbi Magdeburgi.

       Võõrkeelne tekst: Magdeburg was on the frontier between the Germans and the Slav (Wends and Poles) of the interior. It owed its importance and growth in large part to the fact that it was the centre of the extensive trade between the two peoples. For a long time practically all the commerce between them passed through it. It had the same commercial importance for the Slavs of the interior as Lübeck did for the people along the shores of the Baltic.

   • Üle tuleb kontrollida ka viited:
     • Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht; inglise keeles Magdeburg Rights) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud õigusnormide kogum, mis loodi 10. sajandil Saksa-Rooma keisri Otto I poolt Saksamaal, Magdeburgi linnas. - viidatud "Euroopa õigusajaloo" lk 285 käsitleb sootuks teist teemat.

4. Kokkuvõte, lingid ja kategooriad. Vt kindlasti Katariina Sofia viimast kommentaari.

Inspireerivaid avastusi allikatest ja edukat edasist kirjutamist! Lisaküsimuste ja murede korral küsige kindlasti õigeaegselt nõu.

K.K. Kk1058 (arutelu)

Viimased kommentaarid Kaarel Viljastelt

Tekst on asjalikult ja sidusalt ülesehitatud. Kiidan mõtteselgust, akadeemilise stiili suurepärast rakendamist: liialt kõnekeelsed väljendid puuduvad. Väga hea entsüklopeediline tekst.

Noriksin aga paari asja kallal:

1. Alapealkirja "Magdeburgi õiguse sisu" kolmanda lõigu ning alapealkirja "Magdeburgi linnaõiguse all olevad keskaegsed kaubanduslinnad" teise lõigu võiks viidata. Oletan, et lõik on samast allikast, mis on järgmise lõigu lõpus, aga kuna esimesel juhul on järgmine lõik juba järgmise alapealkirja all, siis ehk oleks loogiline seda dubleerida.

2. Lisaks saaks viidete all mõned lingid ning teosed kokku võtta ning korduva lingi lühemalt esitada.

Kiidan hea töö eest aga veelkord ning jõudu edasisel toimetamisel ja lihvimisel!