Kasutaja arutelu:Gerly.p/Mutsiinid
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks tekstist arusaamise nimel asendada omakeelsete vastetega:
- (üle)ekspresseerima – (üle)tootma (avalduma, avaldama, looma, väljutama, tekitama, väljendama), ehkki ekspresseerima viitab artiklile „Geeniekspressioon“, võiks seda siiski proovida seletada – see ongi põhiline, mille muutmise üle teie artikli puhul mõelda.
Nt : MUC1 geenid avalduvad kopsudes, sarvkestas, süljenäärmetes, söögitorus, maos, pankreases, jämesooles, rindades, eesnäärmes, munasarjades, neerudes, emakas ja emakakaelas.[7] MUC1 on üleavaldunud rinna, munasarja, kopsu, käärsoole ja pankrease kasvajates.[3]
- karstinoomid – (vähk)kasvajad
- spetsiifilised – eriomased; kuid teises lõigus on juba iseloomulik olemas, seal võib spetsiifilise ära jättagi
- sekreteerima – eritama
- dereguleeritud – alareguleeritud
Sõnad, mida võiks seletada:
- valendikke ehk toruja elundi õõsi (EKSS, http://www.eki.ee/dict/ekss/)
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Mutsiinide üks põhilisi ülesandeid on kaitsta epiteeli erinevate ärritajate vastu (madal pH, patogeenid, toksiinid, proteaasid, tolm) ja keskkonnamuutuste eest.
- Alapealkiri: Mutsiinid inimesel ja nende ekspressioon --> Mutsiinide väljendumine inimesel
- MUC20 esineb kahe isovormina ehk --> pea-aegu samasuguse vormina (MUC20-S ja MUC20-L), erinedes üksteisest vaid N-terminuses olevate kordusjärjestuste arvu poolest.
- Alareguleeritud mutsiinide tootmine iseloomustab paljusid kasvajaid ja põletikulisi haigusi.[3]
- MUC1-CT suurendab rakkude proliferatsiooni, kuna on võimeline seonduma --> ühinema erinevate proto-onkogeensete valkudega (ErbB, FGFR3, β-kateniin, ERα) ja takistama nende lagundamist.[3]
- Normaalses kopsuepiteelis on mutsiinide ekspressioon --> tootmine küllaltki madal. Patogeenid ja muud ärritajad suurendavad mutsiinide tootmist märgatavalt. Krooniline mutsiinide ületootmine on iseloomulik tsüstilisele fibroosile, astmale ja kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele. Tsüstilise fibroosi korral vee sisaldus limas väheneb, ülemine limakiht ja alumine glükokaalüks on omavahel tihedamalt seotud ning seetõttu on lima väljutamine hingamisteedest raskem.[5]
Kirjavead: Üldiselt puuduvad, veidi kergemini loetavale sõnastusele maksaks mõelda.
Kommentaarid: Hea ülevaade, sõnastusele tuleb veel natuke mõelda – sest selles vist pole üksmeelt. Või kas jääda ekspressiooni-termini juurde?
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 20:44 (EEST)
Tere! Aitäh asjalike soovituste eest. Üritasin võimalikult palju sõnu eestikeelsemaks muuta. Kõikide soovitustega ei saa siiski nõustuda. Nt isovormi kohta ei öelda pea-aegu samasugune vorm. Võiks öelda molekulitüüp, aga see pole ka parem väljend kui isovorm. Geeniekspressioon ei tähenda väljendumist. Molekulide seondumine üksteisega ei tähenda ühinemist, nad on endiselt kaks eraldiseisvat molekuli, lihtsalt nö hoiavad natuke aega käesti kinni ja seejärel lähevad jälle lahku. Mida tähendab kergemini loetav sõnastus? Kas rohkem lihtlauseid või rohkem eestikeelseid sõnu? Gerly.p (arutelu) 20. oktoober 2012, kell 10:32 (EEST)
Tere taas!
Vabandan, et nii kaua läks vastamisega aega, vastasite juba ammu.
Jah, olen täiesti nõus, et kõike ei pea muutma, pakkusin vaid alternatiive, sest mulle on ju teema võõras. Teie tekst oli ka esimene, mida lugesin, uskuge mind, pärast läks veelgi keerukamaks, nii et igast teisest sõnast ei saanud aru :) Aga, praegu on minu meelest väga hästi kõik, ainult kaks asja jäi silma:
- nt 50-90% ja 55-79 kDa --> mõttekriips, tühikuid endiselt mitte. Mõttekriipsu saab erimärkidest, aga see ei ole see ülipikk kriips, mida mõned on kasutanud, see peaks olema see esimene kriips seal tabelis. Ehk kui väljendab sõna "kuni", siis nii: 50–90%
- Olete esimesi MUC1, MUC2 jne kirjutanud kaldkirjas, seda tegelikult ei oleks vaja teha, ehkki see visuaalselt aitab teksti paremini hoomata, ei ole see siiski vajalik.
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 15:28 (EET)
Tere! Millegipärast nüüd ei saatnud Wikipedia mulle e-maili, et arutelu on redigeeritud ja nüüd said muudatused nii viimasele minutile. Meile on õpetatud, et geenide nimed kirjutatakse kaldkirjas, aga see võib siis olla mingi bioloogide enda väljamõeldud ja otse inglise keelest üle võetud reegel. Kas ma peaksin need kaldkirjast siiski ära võtma? Gerly.p (arutelu) 10. november 2012, kell 11:43 (EET)
Tere!
Ei, vast ei peaks, kui nii on ka õpetatud. Kuigi küsimuse tekitab see, et miks mõned on kaldkirjas ja mõned ei ole?
Ja teiseks märkasin, et viidetes on punaseid "doi:", mis need on ja kas neid saaks parandada?
algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 20:57 (EET)
Tere!
Meile õpetati, et geenide nimetused on kaldkirjas ja valkude nimed mitte kaldkirjas, erilist loogikat seal pole.
Selle doi: taga on link, mis viib vastava artikli netiversioonini. doi ehk inglise keeles digital object indentifier on punane, sest eesti keeles pole tema kohta artiklit veel kirjutatud.
Ma arvasin, et arvestuse saamiseks peab 12. novembriks teksti artikliks tõstma, aga ilmselt ma siis mõistsin kursuse korraldajaid natuke valesti. Muudatusi saan siiski endiselt teha.