Kasutaja arutelu:GKuum/Geneetiline häire
Sissejuhatus on väga hästi kirjutatud. Terve artikkel on selges entsüklopeedilises stiilis, nii et tavalugeja saab ka aru.
Miski on Vikipeedia vormistusega nässu läinud. Esimese taseme pealkirja ja selle teksti vahel peaks joon olema. Võib-olla olete kogemata valinud nende kirjutamise puhul teise pealkirjatüübi?
Suurtähtlühendite käänamisel kasutatakse kas sidekriipsu või pannakse käändelõpp kohe lühendi järele, nt "DNAd" või "DNA-d".
Mõni keeruline termin võiks olla kas artiklilingiga või lahti seletatud või võimalusel lihtsama sõnaga väljendatud, nt tavaline entsüklopeedialugeja ei pruugi teada, mis on nukleoid, kromosoom, iduteeliin, gonaad.
Haiguste esinemise tabelis kipuvad arvud üksteise sisse jooksma. Seal võiks üks olla sõnaga väljendatud ja suurem arv numbriga, nt "üks 10 000st".
Võõrkeelne tekst peab olema kaldkirjas, nt "sirprakuline aneemia (ingl k Sicle-cell anemia)". Inglise keele lühendile ei ole punkti järele vaja. In vitro on ka kaldkirjas.
Peatükis "Multifaktoriaalsed ja polügeensed haigused" pole viidet.
Palju soovitusi esialgu pole, sest artiklil on hea ülesehitus.
--ElvaOlle (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 19:21 (EEST)
Ortograafia[muuda lähteteksti]
DNA järjestuse viga ehk mutatsioon võib varieeruda laias ulatuses- üksiknukleotiidsest muutusest - mõttekriips tuleb tühikutega eraldada: "DNA järjestuse viga ehk mutatsioon võib varieeruda laias ulatuses - üksiknukleotiidsest muutusest".
Geneetilised haigused võivad olla nii päranduvad, ehk saadud vanemate geneetilisest materjalist, kui ka mittepäranduvad" - parem: "Geneetilised haigused võivad olla päranduvad, mis on saadud vanemate geneetilisest materjalist, või ka mittepäranduvad".
sugurakkude eellasrakkudest sugurakke moodustavas koes või organis)[2] , mis võtab osa geneetilise informatsiooni - võtke koma eest tühik ära.
Vormistage loetelu nõnda:
On kolme tüüpi geneetilisi haigusi:
- monogeensed haigused, kus mutatsioon mõjutab ühte geeni;
- kromosomaalsed haigused, kus kromosoomid (päriliku informatsiooni kandjad rakutuumas) või nende osad on puudu või muudetud;
- polügeensed haigused, kus mutatsioone esineb kahes või rohkemates geenides ning olulist rolli mängivad ka elustiil ning keskkond.[4]
Huntington'i tõbi ja Duchenn'i lihasdüstroofia - kui mõlemad nimed lõpevad ka häälduses n-ga, siis ei ole siin ülakoma vaja, pange käändelõpp kohe nime järele.
Võtke pealkirjade alt ja ülevalt tühjad read ära. Vikipeedias ei eristata lõike ja pealkirju ülejäänud tekstist tühjade ridadega.
ingl. - selles lühendis pole punkti vaja. Parandage kogu tekstis ära.
Igal haigel isikul on tavaliselt üks haige vanem, seega võimalus, et lapsele pärandub muudetud geen, on 50% - parem: "Igal haigel isikul on tavaliselt üks haige vanem, seega esineb 50%-line võimalus, et lapsele pärandub muudetud geen".
järlastele - trükiviga
ning päranduvad edasi vaid isadelt poegadele - siin võiks ainsuses olla: "ning haigus pärandub edasi vaid isalt pojale".
Leber’i pärilik optiline neuropaatia - ei ole vaja ülakomaga käänata. Kääne läheb kohe nime järele.
rakse määrata - trükiviga.
Vormistage loetelu nõnda:
- astma,
- vähk,
- diabeet
jne
Pange selle loetelu viimase elemendi järele punkt.
Gaucher’i haigus - kui see nimi lõpeb ka häälduses r-ga, siis pange i kohe nime järele, sest ülakoma pole siis vaja.
on paremini ravitav, kui paljud teised geneetilised haigused - siin pole "kui" ette koma vaja, sest ta ei seo kõrvallauset pealausega.