Kasutaja arutelu:Elinde00/Ajageograafia
Artikkel on hästi koostatud, selge ja ilusa pildiga. Teen mõned kommentaarid, kuidas artiklit veel paremaks teha.
Viidetest: palun vaadake üle kogu viidete vormistus. Kõik viited peavad sisaldama autori nime, teose ja teksti pealkirja, avaldamise aastat ja kohta. Netiviidete puhul vähemalt autorit ja teksti pealkirja, linki ja vaatamise kuupäeva. Igale viitele peab vastama üks Viki viite number, mida siis tekstis kasutatakse. Uurige juhendist, kuidas seda korda teha, et sama viite nimetust ei oleks nimekirjas mitu korda ning et kõik viitenumbrid vastaks allikatele. Viited peaks olema ka eestikeelsed, s.t. vaatamise ajad, lk jm peaks olema eesti keele, mitte nt pp. Praegu tundub, et kuigi enamik viiteid on põhimõtteliselt õiged, on osad siiski juhuslikult kopeeritud, osal puudub olulist infot jne.
Hea oleks, kui leiaksite artikli algust illustreerima veel mõne sobiva pildi või skeemi.
Üle võiks vaadata ka, kas kõik terminid, mida tavalugeja ei mõista, on siselingitud - isegi, kui konkreetse mõiste kohta veel artiklit kirjutatud ei ole. Üht mõistet linkige üks kord.
Liigendusest: ehk saaks peatükke veid rohkem liigendada, et teha teksti kergemini haaratavaks?
Sõna „mitu“ mitmuses kasutada ei ole päris õige, kuna see tähistab juba niigi mitmust. „Mitmete“ asemel võiks kasutada „paljude“, „mitme“, „suure osa“ vm.
piirangute kohta, nagu seda on - puudu koma, kuna järgneb öeldis.
uudsete graafiliste tähistustega (osaliselt inspireeriutd noodikirjast): - puudu koolon
Maks-konstruktsioon kõlab enamasti üsna ebaloomulikuna. Seega pakun, et lause "transdistsiplinaarnie perspektiiv uurimaks ruumilisi ja ajalisi protsesse ning sündmusi nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia" parem versioon oleks "transdistsiplinaarnie lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ning sündmuste uurimiseks, nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia".
iseeenesest "[2] vaid pigem - liigne jutumärk, puudu koma "vaid" eest.
Mis, kes, kuidas, miks, mille jt ette käib peaaegu alati koma, nt "visuaalne keel, milles aeg ja ruum". Samuti "kuid", nt "kasvas välja inimgeograafiast, kuid tänaseks". Palun vaadake komad kogu artiklis üle. Sest et aga kuid vaid siis ette käib alati koma, aga nt nagu ja kui ning n-ö küsisõnade ette ainult siis, kui järgneb öeldis.
Pange tähele, et te ei kasutaks liiga palju võõrsõnu, see võib veidi imelikuks minna, eriti mitmetähenduslike sõnade puhul nagu distsipliin (valdkond) ja perspektiiv (lähenemine).
Ka lauseehitust tasub selge ja lihtsana hoida. Nt "Rootsi geograaf Torsen Hägerstrand lõi ajageograafia 1960ndate keskel. See põhines ideedele, mis olid sündinud tema varasema empiirilise uurimuse põhjal Rootsis inimeste rändemustrite kohta".
nagu näiteks - üks neist sõnadest on liigne, ning ette käib koma.
ajakasutamis uuringud kirjutatakse kokku. "Kasutamis" jmt ei ole eraldiseisev sõna.
Palun lugege kogu tekst üle eelkõige komasid ja lauseehituse lihtsustamist silmas pidades, ning vaadake üle ka viited jm tehnilised asjad. Kui need parandused teete, on artikkel juba väga hea, siis loen uuesti kogu teksti täpsemalt üle.
Margotmöller (arutelu) 19. november 2015, kell 14:16 (EET)
eri valdkondades nagu näiteks: transport... - koolon on üleliigne ning parem sõnastus oleks "eri valdkondades, nagu transport..."
Toon teile välja kõik laused, kust on endiselt koma puudu: See põhines ideedele, mis olid sündinud tema varasema empiirilise uurimuse põhjal, kus ta uuris... piirangud indiviidide aktiivsusele, mis sõltuvad nende bioloogilistest iseärasustest... piirangud, mis defineerivad, kus, kunas ja kui kaua indiviid peab suhtlema... piirangud maakasutusele või üldisele aeg-ruumi kontseptsioonile, milles mõned asjad ja sündmused on ühe isiku või grupi kontrolli all. Samal ajal, kui see innovatiivne visuaalne keel on põhiline tunnusjoon ajageograafias, siis Hägerstrandi kolleeg Bo Lenntorp rõhutas... see, millele siin lühidalt viidati, on 4-dimensionaalne vormide maailm. ajageograafia ei ole lihtsalt piirangute mudel, vaid see on paindlik ja arenev mõtteviis reaalsusest, mis omab laia variatsiooni teooriatest ja uurimusmeetoditest. ajageograafia jagab feministide huvisid igapäevaste radade uurimisel indiviidi tasemel, samuti nagu feminism ühendab need rajad, mõeldes suurte sotsiaalsete struktuuride piirangutele. Tavaliselt, kui on tahetud mõõta inimtegevuse ajalisi rütme, siis on seda uuritud ajakasutusküsitluste või reisipäevikute kaudu.
„oleks võimatu pakkuda kõikehaaravat taksonoomiat piirangute kohta,... - kas see osa koos järgneva loeteluga on tsitaat? See ei saa igatahes olla Hägerstrandi tsitaat, aga kuna viide on tema artiklile, on siin järelikult viga.
Predi [6] järgi käsitleb ajageograafia - esmamainimisel lisada ka eesnimi.
Öeldis peaks tavalauses üldiselt teisel kohal olema, nt Hägerstrand selgitas hiljem...
on ajageograafiat kasutatud uurijate poolt - parem oleks "on ajageograafiat kasutanud uurijad"
interdistsiplinaarsetel väljadel - pigem interdistsiplinaarsetes valdkondades. "Field" on selles kontekstis pigem valdkond, ala vm.
"taaskülastanud" ei toimi eesti keeles eriti, pigem "on ajageograafia taas leidnud" vm.
Vastupidiselt täpapäevased informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogial põhinevad suured andmemahud võimaldavad jälgida - parem oleks "Tänapäevased informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogial põhinevad suured andmemahud seevastu võimaldavad jälgida".
global-local kaldkirja!
üle-eeslviimase lõigu ees on üleliigne tühi rida.