Kasutaja arutelu:Ave.sikk/Põlevkivituha keskkonnamõjud
Artikli eesmärk on siiski allikat refereerida, mitte kopeerida. Ükski lause ei tohiks olla kirjandusest (iseäranis pean silmas Vello Kattai "Põlevkivi – õlikivi") sõna-sõnalt maha kirjutatud. Kui allikas on omakorda refereeritud mingit muud allikat, siis peab viitama originaalallikale või kaudviitama. Annn (arutelu) 17. detsember 2012, kell 12:41 (EET)
- Üldiselt lisatakse arutelus iga järgnev kommentaar kõige lõppu, aga see selleks.
- Artiklit vaadates oleks mul esimene kommentaar kohe sissejuhatuse kohta. Kas "Eesti põlevkivitööstus" on riigile kuuluv ettevõte või räägib artikkel tööstusharust Eestis? Kui vaadata edasi, siis räägitakse artiklis aga hoopis jäätmetest, nende ladustamiskohtadest ja keskkonnamõjust? Millele siin üldse keskendutakse?
- Ivo (arutelu) 17. detsember 2012, kell 14:07 (EET)
Kuna artikliks ei sobiks "Eesti põlevkivitööstuse keskkonnamõjud" vms, siis leppisime kokku, et artikkel on "Eesti põlevkivitööstus" ja keskendutakse jäätmetele, muud teemad katavad teised (tulevased) autorid. Aga olen nõus, et definitsioon võiks olla selgem.
Annn (arutelu) 18. detsember 2012, kell 17:52 (EET)
- 1918 aastal > 1918. aastal
- 18-19% > arvude vahele mõttekriips, mitte sidekriips: 18–19%
- Trükiviga: „soojuskandajaga“
- Tabeli kohal: põlevkivi õlitööstus > põlevkiviõlitööstus
- Viru Keemia Grupp – lingi, märgi sulgudesse VKG, sest edaspidi kasutad lühendit
- Veel linkimisest: lingi termin esimesel kasutuskorral, mitte hiljem, nt „fuuss“ ja „lubi“
- Nii laiast teemast leiab kindlasti illustratsioone ka.
Annn (arutelu) 4. detsember 2012, kell 20:29 (EET)
Artikliga „Eesti põlevkivitööstus“ praegune jäätmetest rääkiv sissejuhatus siiski ei sobi. Ma vahetaksin peatükid „Jäätmete koostis ja omadused“ ning „Jäätmete ladestuskohtade iseloomustus“ ära (enne räägid jäätmetest, siis nende ladestamisest). Praegune sissejuhatus sobiks „Jäätmete koostis…“ peatüki alguseks minu meelest. Sissejuhatuseks võiksid siiski leida n-ö definitsiooni Eesti põlevkivitööstuse kohta ja selle siis rasvaselt ära märkida: „Eesti põlevkivitööstus on…“. Pikemat sissejuhatust tegema ei pea, las see jääb siis teistele.
Muid tähelepanekuid:
Termilise töötlemise jäätmete hulk on võrreldes põletamise ja kaevandamise omadega väiksem > …kaevandamise jäätmehulgaga väiksem
18-19% > siin ja edaspidi arvude vahele mõttekriips, mitte sidekriips: 18–19%, 5–7 jne
kuhu jäid ka kaevandamise kaugenedes. > kuhu need jäid ka kaevandamise kaugenedes.
100m > siin ja edaspidi tühik: 100 m, 22,5 km2 jne
tahke jääk ehk poolkoks > miks „poolkoks“ rasvases kirjas on?
kujutavad endast poolkoksi mägedele > …poolkoksimägedele
fuussi ladestamine poolkoksi mägedesse > fuussi poolkoksimägedesse ladestamine
Narva Elektrijaamde AS Eesti soojuselektrijaamade > Eesti Energia Narva Elektrijaamade soojuselektrijaamade
lisandub tuhamäele ligi 0,35 tonni > tuhamäele lisandub ligi 0,35 tonni.
Utmine generaatorites toimub > Utmine toimub generaatorites
550°C > siin ja edaspidi tühik kraadimärgi ette: 550 °C
karbonaatsed mineraalid ka osaliselt lagunevad. > osaliselt lagunevad ka karbonaatsed mineraalid
varieerus järgmistes piirides > varieerus piirides
on madal ega üle 0,1 m/ööp > on madal ega ole üle 0,1 m/ööp
Sademete perioodidel > Sademeperioodidel
voolavplastne ja sitkeplastse fuussi kihid > voolavplastse…
Katsetaud materjali > Katsetatud materjali
855°C-84% > 855 °C – 84%, vt ka mujal kraade, protsente, kriipse
elektrijaamde tuhale > elektrijaamade tuhale
Nõrgvee seiret teeb Viru Keemia Grupi keskkonna kaitseteenistus > guugeldades ma sellist teenistus ei leidnud. Kas nõrgvee seiret teeb VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakond?
Lämmastiku reostusest > lämmastikureostusest
Põhjavee reostuse > põhjaveereostuse
lasnamäe-kunda > Lasnamäe-Kunda
Kohta-Järve poolkoksi ladestusala > Kohtla-Järve…
Kas tabeli alt saaks tühje ridu vähemaks võtta?
LINGID. Ära lingi „poolkoksimäge“, vaid „poolkoksimägi“. Mitte „kaltsiumimineraalide“, vaid „kaltsiumimineraal“ jne.
(Ni, Co, Cr, Mo, U jt) > „Ni“ võiks viia leheküljele „nikkel“ jne, „Mo“ ja „U“ võiksid ka keemiliste ühendite lehekülgedele minna.
Cd, As, F, Hg > sama siin, las need lähevad keemiliste ühendite lehekülgedeni
polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAF) > õige lühend on „PAH“ ja lehekülg on selleks olemas
Lisa linke! Kindlasti saaks ka „Keskkonnamõjude hinnangu“ all rohkem asju linkida.
Annn (arutelu) 20. november 2012, kell 18:34 (EET)
2013. aasta kommentaarid
Aitäh kaastöö eest! Kaks tähelepanekut:
- Artikli eesmärk on siiski allikat refereerida, mitte kopeerida. Ükski lause ei tohiks olla kirjandusest (iseäranis pean silmas Vello Kattai "Põlevkivi – õlikivi") sõna-sõnalt maha kirjutatud.
- Kuna teema on põlevkivituha keskkonnamõjud, siis (pärast refereerimist) liida oma töö olemasolevasse artiklisse "Põlevkivituhk" (vt selle kolmandat peatükki): https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivituhk#Keemiline_koostis_ja_m.C3.B5ju_keskkonnale
Kui neid kaht punkti on järgitud, annan põhjalikuma tagasiside.
Jõudu!
Annn (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 10:22 (EEST)
- "... keskkonnamõjud on aastakümnetega kuhjunud"? Kuidas saavad keskkonnamõjud kuhjuda? See ei ole viis, kuidas refereerida lauset "Aastakümnetega kuhjunud poolkoksimäed". Ivo (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 11:31 (EEST)
Võrreldes alliktekstiga on väiksed muudatused sisse viidud küll. Aitäh! Kui peaksite veel kunagi eestikeelset allikat refereerima, siis võiks teksti nt läbi lugeda ja teksti piilumata see oma sõnadega ümber kirjutada – nii pole plagiaati karta.
Praegusi kommentaare
- pasiutab > parandage trükiviga
- utmis- ja ladestustehnoloogiast vähemalt kolme erinevasse kategooriasse > utmis- ja ladestustehnoloogiast olenevalt kolme kategooriasse
- kuuluvast fuussi jäätmetest > kuuluva fuussi jäätmetest / kuuluvatest fuussi jäätmetest
- kasutatud kuivladestust on oluliselt > kasutatud kuivladestust, on oluliselt
- Vähendadamaks > parandage trükiviga
- vähendadatakse > parandage trükiviga
- Uuriti puhta poolkoksi kui ka > Uuriti nii puhta poolkoksi kui ka
- pakub põhimõtteliselt uut > pakub uut
- on sarnane elektrijaamde tuhale > on sarnane elektrijaamade tuhaga
- raskemetaalide suhtes > parandage trükiviga
- põhjaveele kehtestaud > parandage trükiviga
- on antud veekihis piirkonniti > on selles veekihis piirkonniti (midagi pole konkreetselt antud)
- Ordoviitsiumi-Kambriumi > kambriumi väikse tähega
- Teisi Siluri-Ordoviitsiumi veeladestiku lasnamäe-kunda veekihis esinevaid reoaineid Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavees ei leitud > siluri-ordoviitsiumi, ordoviitsiumi-kambriumi
- reostuses arvatavasti võisid osaleda > tegusõna teisele kohale: reostuses võisid arvatavasti osaleda
- sellejuures > selle juures / seejuures
- fenoolode ja > parandage trükiviga
- Lasnamäe-Kunda > lasnamäe-kunda
Kui parandused on sisse viidud, siis vaatan teksti veel kord üle ja alles seejärel võiks selle „Põlevkivituha“ artiklisse kopeerida.