Kasutaja arutelu:Agneskuus/vaht
Sõnastus on hea; artikli struktuur on loogiline.
"Erinevaid vahtusid kasutatakse igapäevaelus märkamatult palju," - siin peab koma asemel olema koolon.
"habemeajamisvaht ja piimavaht kohvil," - siin peab koma asemel semikoolon olema.
Jooniste allkirjadel peab punkt olema.
Peab olema rohkem viiteid teistele Vikipeedia artiklitele (nt capuccino, Plateau piir, kile, lamell).
"10-1000" - kuni märk peab olema mõttekriipsuga kirjutatud (vt [[1]])
in situ peab kaldkirjas olema, kuna on võõrkeeles.
Loeteludel peab olema iga loetelu elemendi järel semikoolon ning viimase elemendi järel punkt.
Joonisele ei tohiks viidata tekstis, piisab sõnalisest kirjeldusest ja sellest, kui joonis on teksti kõrval.
"mõõtes esmalt vahu tiheduse" - osastavas oleks parem: "mõõtes esmalt vahu tihedust".
"palju kasutust toitudes, vahukoorest jäätiseni." - neutraalsem sõnastus oleks: "palju kasutust toitudes, nt vahukoor ja jäätis."
"Samuti kasutatakse vedelaid vahtusid palju kosmeetikas, šampoonide, hambapasta ja raseerimisvahtude näol." - "... kosmeetikas, nt šampoonides, hambapastas, raseerimisvahtudes."
"Avatud pooridega vaht on näiteks pesušvamm, suletud pooridega vaht aga matkamatt" - pange teisele ka näiteks juurde: "Avatud pooridega vaht on näiteks pesušvamm, suletud pooridega vaht aga näiteks matkamatt,"
"muutes metallvahud ülikergeks" - parem oleks: "mille tõttu on metallvahud ülikerged."
"75-95%" - kuni-kriips on ka pikemat sorti kriips, sama pikk kui mõttekriips (vt ülal).
"erinevaid rakendusi: nad on head" - elutu asja kohta tuleb kasutada asesõna need.
"polü(vinüülkloriidist)" - kas sobib ka kirjutada lihtsalt polüvinüülkloriidist?
"Mõlemas tingimuses muutub polümeer vedelaks ning sinna on võimalik lisada gaasi, temperatuuri või rõhu langemisel gaas eraldub ning polümeer taheneb üheaegselt, mille tulemusena moodustub lõpuks käsnalaadne struktuur" - siin oleks parem semikoolonit kasutada: "Mõlemas tingimuses muutub polümeer vedelaks ning sinna on võimalik lisada gaasi; temperatuuri või rõhu langemisel gaas eraldub ning polümeer taheneb üheaegselt, mille tulemusena moodustub lõpuks käsnalaadne struktuur."
"võileivakonstruktsioonid" - selle ette sobib panna nii öelda.
--ElvaOlle (arutelu) 20. november 2015, kell 23:10 (EET)
Muutsin need asjad ära. Natuke tagasisidet koolonite-semikoolonite-komade kasutusest: 1) loengus tehti meile selgeks, et koolonit sobib panna ainult siis, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna (esimeses muudatuse punktis kokkuvõtvat sõna ei ole). Siiski on mõistlik ka minu arvates koolon panna, kuna järgneb selgitav osa. 2) Samuti tehti loengus selgeks, et kui on numbriline/täheline loetelu, siis käivad loetelu elementide järele kindlasti komad ja kindlasti mitte semikoolonid. Minu arvates sobivad mõlemad.
Lihtsalt et keeleteadlased võiksid omavahel kokku leppida, kuhu ja mida siis panna. Ei tea, kas see tagasiside läks nüüd õigesse kohta. :)
Loetelude vormistamine ongi keelekorraldajatel/-toimetajatel üks pisut lahtisi asju ja üsna stiililine küsimus. EKI-l on midagi natukene selle kohta siiski kirjutatud, aga tegelikult keegi kätt ei hakka täiesti ühele ega teisele viisile ette panema.
Viimase lause järel tuleb viitenumbri eest tühik ära võtta.